Eesti Vabariigi 108. s\u00fcnnip\u00e4eval t\u00e4histame riiki, mis on p\u00fcsinud mitte oma suuruse, vaid oma visaduse ja tarkuse najal. Meie ajalugu on olnud keeruline, kuid me oleme alati leidnud tee edasi. Mitte juhuse l\u00e4bi, vaid t\u00e4nu inimestele, kes on uskunud iseseisvusesse, haridusse, teadusesse ja koost\u00f6\u00f6sse.<\/p>\n
Mina seisan teie ees geeniteadlasena, mikrobioloogina. Keemia ja biotehnoloogia instituudi juhina. Tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse kaasjuhina. Abikaasa ja emana. Aga eelk\u00f5ige inimesena, kes usub Eesti tulevikku.<\/p>\n
Ma olen p\u00e4rit Haapsalust. Minu ema on meditsiini\u00f5de. Lapsena n\u00e4gin ma k\u00f5rvalt, mida t\u00e4hendab p\u00e4riselt hoolida. Mida t\u00e4hendab olla valves siis, kui teised puhkavad. Mida t\u00e4hendab teha head vaikselt ja j\u00e4rjepidevalt. Eesti meditsiinis\u00fcsteem ei olnud tol ajal hiilgav, aga ta oli p\u00fchendunud. Ja oma ema j\u00e4lgides n\u00e4gin seal palju inimlikkust.<\/p>\n
Just sellest pinnasest kasvas minu tee teadusesse. Tahtsin panustada tulevikutehnoloogiasse \u2013 geenitehnoloogiasse. Nii seda tol ajal reklaamiti. Minu kaks armsat t\u00e4di lahkusid meie seast liiga vara v\u00e4hi ja bakteriaalse nakkuse t\u00f5ttu. Just seet\u00f5ttu soovisin neid teemasid l\u00e4hemalt uurida. T\u00e4na juhin uurimisr\u00fchma, mille eesm\u00e4rgiks on viia nakkushaiguste diagnostika uuele tasemele \u2013 sealhulgas patogeenidest p\u00f5hjustatud v\u00e4hi varajane avastamine ja ennetamine.<\/p>\n
Minu teadlaseks kasvamine ei toimunud aga ainult Eestis. Olin 12 aastat \u00e4ra \u2013 Soomes ja Prantsusmaal. Lisaks teadusele \u00f5ppisin tundma ka erinevaid \u00fchiskondi. N\u00e4gin, kuidas toimivad sealsed \u00fclikoolid, kuidas s\u00fcnnib teaduspoliitika, kuidas ehitatakse \u00fcles uurimisr\u00fchmi ja kasvatatakse rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. Soomes kogesin s\u00fcsteemsust ja rahulikku j\u00e4rjepidevust. Prantsusmaal n\u00e4gin aga akadeemilist traditsiooni ja intellektuaalset kirge, mis on sajandite jooksul vormunud teadusliku m\u00f5tlemise selgrooks.<\/p>\n
Ma n\u00e4gin, kui oluline on rahvusvahelisus. Teadus ei kuulu \u00fchele riigile, vaid teadmised ja koost\u00f6\u00f6 liiguvad \u00fcle piiride. Kuid m\u00f5istsin, et eestlasena tahan tulla tagasi kodumaale. Tahan panustada siin uute teadmiste ja v\u00e4lismaal kogetuga. Olla koos oma perega oma kodumaal. Et minu lapsed saaksid kasvada Eestis selle kultuuri keskel, mis on omane mulle, minu vanematele ja vanavanematele.<\/p>\n
Usun, et need v\u00e4ljas oldud aastad rikastasid mind nii inimese kui teadlasena. Muutusin kindlasti tolerantsemaks ja minu silmaring avardus suuresti. Soovitan k\u00f5igile kogeda Eestist eemalolekut m\u00f5nda aega, teadlasele on see tegelikult h\u00e4davajalik. Eemalt vaadates saavad tihtipeale asjad teise v\u00e4\u00e4rtuse, hakkame hindama seda, mida muidu peame enesestm\u00f5istetavaks. Kiluv\u00f5ileib vabariigi aastap\u00e4eval v\u00f5ib tunduda eemal olles luksusena.<\/p>\n
Olen n\u00fc\u00fcd olnud Tallinna Tehnika\u00fclikoolis k\u00fcmme aastat. Need aastad on n\u00e4idanud, et meie \u00fclikool on erakordselt avatud. Mul on olnud v\u00f5imalus olla teadlane, projektijuht, direktor ja \u00f5ppej\u00f5ud. Hea s\u00fcsteem toetab kasvamist. Loodusteadlasena tean, et terve \u00f6kos\u00fcsteem ei suru alla mitmekesisust \u2013 ta kasutab seda arenemiseks ja tugevuseks.<\/p>\n
Filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r ja \u00fchiskonnam\u00f5tleja Ilmar Raag on tabavalt m\u00e4rkinud, et me kipume Eestit kirjeldama mineviku kaudu. Justkui otsides “kuldset aega”, mida sooviksime tagasi tuua. Kuid \u00fclikoolis peab meie pilk eelk\u00f5ige olema suunatud ettepoole. Meie t\u00e4na tehtud valikud kujundavad homset \u00fchiskonda. Ainsa Eesti tehnika\u00fclikoolina on meie missiooni keskmes Eesti kestliku arengut toetamine ja rahva heaolu suurendamine.<\/p>\n
Muutuvas keskkonnas peavad meie arengusuunad peegeldama \u00fchiskonna vajadusi. Selle visiooni elluviimiseks on Tehnika\u00fclikool koondanud oma tugevused fookustippkeskustesse. Sealne potentsiaal peitub koost\u00f6\u00f6s – erinevate teadusr\u00fchmade, erialade ja teaduskondade teadmiste \u00fchendamises. Fookustippkeskustes ei ole juhuslikud teemad, vaid valdkonnad, millega seisavad silmitsi meie \u00fclikool, Eesti riik, Euroopa ja kogu maailm.<\/p>\n
\u00dcks nendest strateegilistest suundadest on tervis. Minu jaoks on tervis ka isiklik missioon. Mul on au olla tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse kaasjuht koos professor Jana Holmariga. Meie fookustippkeskus \u00fchendab 41 uurimisr\u00fchma k\u00f5igist \u00fclikooli teaduskondadest ja vaid koos saame pakkuda lahendusi suurtele v\u00e4ljakutsetele.<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4gime sageli Eesti tugevusest kaitsev\u00f5ime, majanduse v\u00f5i digiriigi kontekstis. Kuid ma usun, et on oluline r\u00f5hutada ka seda, et Tugev Eesti on terve Eesti. Tervis t\u00e4hendab eluj\u00f5udu, t\u00f6\u00f6v\u00f5imet, loovust ja vastupidavust. See t\u00e4hendab ka v\u00f5imalust unistada ja tulevikku ehitada.<\/p>\n
Ent tervisevaldkond seisab t\u00e4na silmitsi t\u00f5siste v\u00e4ljakutsetega. Rahvastik vananeb ning koos sellega sagenevad kroonilised haigused. Ravikulud kasvavad, samal ajal seisab tervishoius\u00fcsteem silmitsi t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusega. Maailma kasvava rahvastiku vajaduste rahuldamiseks peame minema \u00fcle lineaarselt massitarbimiselt ringmajandusele ja j\u00e4tkusuutlikele toidus\u00fcsteemidele.<\/p>\n
Selle \u00fclemineku keskmes on t\u00f5husad ja teadusp\u00f5hised ennetustegevused, mis v\u00e4hendavad haiguskoormust enne selle tekkimist. Ning nutikad tervise- ja toidutehnoloogiad, mis toetavad inimest tema igap\u00e4evastes valikutes.<\/p>\n
Tervisest ja tervisedendusest r\u00e4\u00e4kides ei saa me kuidagi m\u00f6\u00f6da tehisarust. Hiljuti k\u00f5netas mind v\u00e4ga professor Jaak Vilo m\u00f5te, et tehisintellekt v\u00f5ib teha tervishoiu inimlikumaks. See on m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatav vaatenurk. Oleme harjunud kuulma arutelusid tehisaru ohtudest \u2013 selle m\u00f5just meie t\u00f6\u00f6kohtadele, meie arengule, meie vaimsele tervisele. Tehisintellekti kujutatakse sageli k\u00fclma ja kalkuleeriva tehnoloogiana, justkui masinliku asendajana.<\/p>\n
Ent professor Vilo juhib t\u00e4helepanu millelegi v\u00e4ga olulisele. Kui tehisintellekt v\u00f5tab enda kanda andmemahu anal\u00fc\u00fcsimise, mustrite otsimise ja rutiinse v\u00f5rdlust\u00f6\u00f6, siis vabaneb arstidel see k\u00f5ige kallim ressurss \u2013 aeg. Aeg olla patsiendi k\u00f5rval. Aeg kuulata. Aeg selgitada. Seega tehisaru ei pea tervishoiust inimlikkust \u00e4ra v\u00f5tma. Ta v\u00f5ib selle hoopis tagasi tuua.<\/p>\n
Juba praegu on tehisintellekt viinud n\u00e4iteks radioloogia uuele tasemele \u2013 masin\u00f5ppemudelid suudavad anal\u00fc\u00fcsida r\u00f6ntgen- ja kompuutertomograafia pilte t\u00e4psusega, mis aitab avastada k\u00f5rvalekaldeid varajases staadiumis. Tehisaru aitab tuvastada haigusriskide mustreid, leida uusi biomarkereid ning ennustada, kuidas inimese tervis ajas kujuneda v\u00f5ib. Paratamatult m\u00f5tlen, et kas minu t\u00e4did oleksid t\u00e4na minu k\u00f5rval, kui tol ajal oleks olnud t\u00e4naseid teadmisi ja tehnoloogiaid?<\/p>\n
Sellega tegelevad teadlased nii meie \u00fclikoolis kui ka kogu Euroopas. TalTechi juhitav tervise digikaksikute projekt, mida mul on au koordineerida, \u00fchtlustab terviseandmeid \u00fcle Euroopa. Eesm\u00e4rk on prognoosida haigusriski, hinnata raviefektiivsust ning leida olemasolevatele ravimitele uusi sihtm\u00e4rke.<\/p>\n
Kuid siin on \u00fcks oluline AGA \u2013 mudel on ainult nii hea, kui head on andmed. Tehisarup\u00f5histe s\u00fcsteemide puhul on andmete kvaliteet kriitiline. Kui sisend on ebat\u00e4pne, kallutatud v\u00f5i l\u00fcnklik, siis ei p\u00e4\u00e4sta meid \u00fckski algoritm. Tehnoloogia on kui teadusliku kvaliteedi v\u00f5imendi. Kvaliteedi olulisust r\u00f5hutas ka Eesti Teaduste Akadeemia president professor Mart Saarma eelmisel n\u00e4dalal siinsamas saalis oma k\u00f5nes. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et peame s\u00e4ilitama kriitilise meele, kuna meid \u00fcmbritseb liiga palju m\u00fcra, mittekvaliteetseid teaduspublikatsioone ja andmeid.<\/p>\n
Aja puudumine on kindlasti v\u00e4ga akuutne teema ka \u00fclikoolis, kus nii juhtidel, teadlastel, \u00f5ppej\u00f5ududel, \u00fcli\u00f5pilastel on aega alati justkui puudu. Kas tuleb tuttav ette? Tempo t\u00f5useb. Projektid lisanduvad. Ootused kasvavad. M\u00f5nikord tundub, nagu oleksime pidevas treeningsaalis, kus \u00fcha suurenev t\u00f6\u00f6koormus peaks kasvatama meie vastupidavust. Ja m\u00f5nda aega ta kasvatabki. Kuid nagu loodus on m\u00e4\u00e4ranud \u2013 ka k\u00f5ige treenitum lihas v\u00e4sib, kui taastumist ei j\u00e4rgne. Ja seda ka positiivse stressi puhul.<\/p>\n
Hiljutine Ann Leen Mahhovi arvamusartikkel tuletas k\u00f5nekalt meelde, et inimese organismis t\u00f6\u00f6tab evolutsiooniliselt kujunenud “v\u00f5itle v\u00f5i p\u00f5gene” mehhanism. Stressiolukorras aktiveerub s\u00fcmpaatiline n\u00e4rvis\u00fcsteem, vabanevad kortisool ja adrenaliin, veri suunatakse lihastesse, hingamine kiireneb. Keha valmistub ohu eest p\u00f5genema v\u00f5i sellele vastu astuma.<\/p>\n
See s\u00fcsteem on loodud l\u00fchiajaliseks ohuks. P\u00e4rast seda peab k\u00e4ivituma paras\u00fcmpaatiline n\u00e4rvis\u00fcsteem \u2013 taastumine, seedimine, puhkus. On ilmne, et nende kahe s\u00fcsteemi tasakaal on \u00fclioluline. Stressiolukorras kulutatud ressursid peavad taastuma. Taastumiseks vajame kvaliteetset und, t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku toitumist, f\u00fc\u00fcsilist liikumist, aega l\u00e4hedastega ja aega iseendale! Tasakaal ei ole luksus, see on bioloogiline paratamatus. Ka looduses on puhkeperioodid \u2013 talv on vajalik taastumiseks. Sarnaselt vajame ka meie oma “talvehetki”.<\/p>\n
Ehk saame siin kasv\u00f5i osaliselt kasutada tehisaru kui v\u00e4simatut abilist, kes aitab koormust tasakaalustada, anal\u00fc\u00fcsi automatiseerida ja aega vabastada sellele, mis on t\u00f5eliselt oluline. Sest nagu \u00fctles president Alar Karis oma aastap\u00e4eva k\u00f5nes: hea t\u00f6\u00f6taja ei ole see, kes lahkub kontorist viimasena. Hea t\u00f6\u00f6taja on see, kellel tehtud t\u00f6\u00f6 k\u00f5rval on j\u00e4\u00e4nud energiat kvaliteetselt elada.<\/p>\n
Oleme muutuste keskel ja endised arusaamad, elur\u00fctm, harjumused ehk ei olegi enam t\u00e4ielikult kohaldatavad. Peame pidevalt kohanema. Loodusteadlasena tean, et evolutsioon ei premeeri k\u00f5ige tugevamat, vaid k\u00f5ige kohanemisv\u00f5imelisemat. Kohanemisv\u00f5ime on arengubioloogia keskne printsiip. See kehtib liikide, \u00f6kos\u00fcsteemide ja ka institutsioonide kohta.<\/p>\n
Tehisaru ei mahu eilsetesse raamidesse. Seda ei saa k\u00e4sitleda vana loogika j\u00e4rgi ega suruda olemasolevatesse struktuuridesse. Ta muudab keskkonda, milles me m\u00f5tleme, \u00f5pime ja t\u00f6\u00f6tame. Meie \u00fclesanne ei ole sellele vastu seista, vaid \u00f5ppida leidma uus tasakaal \u2013 teha targalt koost\u00f6\u00f6d nii omavahel kui ka uute tehnoloogiatega.<\/p>\n
Paraku n\u00e4eme \u00fchiskonnas tihtipeale vastupidist trendi. Sotsiaalmeedia ja juturobotid loovad meile individuaalseid infomulle, v\u00f5imendavad vastandumist ja eraldavad inimesi \u00fcksteisest. Kui kunagi kujundas turgu pakkumine, siis t\u00e4na m\u00e4\u00e4rab n\u00f5udlus suuna. Me ei ole enam pelgalt tarbijad, oleme suunamudijad omaenda valikutega kujundades seda, mida luuakse, mida arendatakse ja mida meile n\u00e4idatakse. Algoritmid \u00f5pivad meie eelistustest ja tasapisi m\u00f5jutavad nad ka seda, kuidas me maailma n\u00e4eme ja kuidas me iseennast m\u00f5testame.<\/p>\n
Tehisaru seab v\u00e4ljakutse ka haridusele. Kuidas toetada tudengeid keskkonnas, kus nutiseadmed ja kiire infotarbimine killustavad t\u00e4helepanu? Kuidas \u00f5petada s\u00fcvenemist ajastul, mis soosib kiirust? Ka t\u00f6\u00f6turu ootused muutuvad kiiremini kui \u00f5ppekavad. Seep\u00e4rast ei ole doktorikraadi suurim v\u00e4\u00e4rtus \u00fcksnes erialased teadmised, vaid m\u00f5tlemise kvaliteet \u2013 v\u00f5ime s\u00fcvitsi anal\u00fc\u00fcsida, n\u00e4ha seoseid ja esitada k\u00fcsimusi, mis viivad edasi.<\/p>\n
Tuleb meeles pidada, et meie suurim superv\u00f5ime on meie aju. Ja kui me seda ei treeni, ei kasuta kriitilise m\u00f5tlemise, empaatia ja loovusega, ega kaitse, siis ei tee seda meie eest ka \u00fckski tehisintellekt. Peame tagama, et tehisaru oleks t\u00f6\u00f6riist, mis v\u00f5imestab ja mitte asendaja, mis v\u00f5taks \u00fcle m\u00f5tlemise. Vastutus ja iseseisev otsustusv\u00f5ime peavad j\u00e4\u00e4ma inimesele. Ja \u00e4rme unusta p\u00e4riselt kohtuda. Olla koos. Vestelda ilma ekraanita. Jagada aega pere, s\u00f5prade ja kolleegidega.<\/p>\n
Avatus ja koost\u00f6\u00f6valmidus on ka Tehnika\u00fclikooli \u00fcks v\u00e4\u00e4rtustest! Valdkondade\u00fclene koost\u00f6\u00f6 on v\u00f5imestatud just fookustippkeskustes ning interdistsiplinaarne l\u00e4henemine on t\u00e4nap\u00e4eval kriitilise t\u00e4htsusega keeruliste probleemide lahendamisel. Lisaks on tervisevaldkonnas oluline koost\u00f6\u00f6 haiglate ning farma-ja biomeditsiini ettev\u00f5tetega, et viia laboritulemused toodetena v\u00f5i uudsete tehnoloogiatena turule. Samas ei tohi me alav\u00e4\u00e4rtustada baasteadusi, vundamenti, millest v\u00f5rsuvad innovaatilised rakendused.<\/p>\n
Benjamin Franklin on \u00f6elnud: “\u00dctle mulle ja ma unustan, \u00f5peta mind ja ma m\u00e4letan, kaasa mind ja ma \u00f5pin.” Kui akadeemilisest ideest kasvab rahvusvahelise haardega hargettev\u00f5te, ei kahanda see teadust \u2013 see t\u00f5estab selle eluj\u00f5udu. Teadusp\u00f5hine innovatsioon loob v\u00e4\u00e4rtust siis, kui ta j\u00f5uab inimesteni. Tervise- ja toidutehnoloogias t\u00e4hendab see reaalseid lahendusi, mis muudavad igap\u00e4evaelu.<\/p>\n
Hea \u00fclikoolipere, t\u00e4na t\u00e4histame Eesti iseseisvust. Kuid me t\u00e4histame ka tulevikku, mille me ehitame teaduse, tehnoloogia ja tervise kaudu. Soovin, et ehitaksime Eestit, kus inimesed elavad kauem ja tervemalt, kus vaimset tervist toetatakse ilma h\u00e4bita, kus teadus ja tehnoloogia muudavad elu paremaks \u2013 pakume rohkem tervelt elatud aastaid k\u00f5igile.<\/p>\n
Pirjo Spuul pidas k\u00f5ne Tallinna Tehnika\u00fclikoolis Eesti Vabariigi aastap\u00e4evale p\u00fchendatud aktusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Vabariigi 108. s\u00fcnnip\u00e4eval t\u00e4histame riiki, mis on p\u00fcsinud mitte oma suuruse, vaid oma visaduse ja tarkuse najal.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":117236,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,15863,34,36,31,32,21,28,29,19,54806,25,814,54807,308,23,24,22,20,30],"class_list":["post-117235","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ennetus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pirjo-spuul","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-tervena-elatud-eluaastad","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116142959646043875","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117235"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117235\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/117236"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=117235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=117235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}