Tehisintellekt pole Eesti meditsiinis\u00fcsteemis enam ulme, vaid igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6riist, mis on j\u00f5udnud laboritest otse operatsioonisaalide ja erakorralise meditsiini osakondade ekraanidele. Kui meedias k\u00f6idavad t\u00e4helepanu juturobotid ja pildigeneraatorid, siis haiglaseinte vahel k\u00e4ib vaiksem, kuid m\u00e4rksa kaalukam revolutsioon. P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja Tartu \u00dclikooli Kliinikumis (T\u00dcK) ei v\u00f5itle arstid kriitilistes olukordades enam \u00fcksi \u2013 neile on kriitilistes olukordades appi toodud algoritmid, mis m\u00e4rkavad inimsilmale n\u00e4htamatut ja teevad tundidepikkused anal\u00fc\u00fcsid \u00e4ra m\u00f5ne minutiga.<\/p>\n
Eriti valus on vajadus abi j\u00e4rele siis, kui iga sekund loeb. Nii kehtibki meditsiinis karm t\u00f5de: aeg on aju. Hetkest, mil kiirabi toob haigla ukse ette insuldikahtlusega patsiendi, algab halastamatu v\u00f5idujooks. Kui veresoon on ummistunud ja tekib isheemiline insult, hukkub iga minut miljoneid ajurakke.<\/p>\n
Siin tulebki m\u00e4ngu tehisaru. T\u00dcK-i radioloogiakliiniku arst-\u00f5ppej\u00f5ud Martin Reimi s\u00f5nul on kiire diagnoos insuldi puhul v\u00f5tmek\u00fcsimus. See m\u00e4\u00e4rab, kas patsient naaseb koju omal jalal v\u00f5i j\u00e4\u00e4b voodihaigeks. Kliinikumis ja PERH-is kasutatavad rakendused suudavad anal\u00fc\u00fcsida kompuutertomograafia pilte hetkega ja joonistada v\u00e4lja need aju piirkonnad, kus verevarustus on kriitiliselt puudulik.<\/p>\n
“Rakendus hindab, kui suur osa ajust on erinevate raviv\u00f5tetega p\u00e4\u00e4stetav ja kui palju on juba j\u00e4\u00e4davalt h\u00e4vinud,” lisas Reim. See annab arstidele kiire ja objektiivse info keerulise valiku tegemiseks: kas on m\u00f5tet alustada trombi lahustavat ravi v\u00f5i suunata patsient operatsioonile.<\/p>\n
Sama kinnitas PERH-i \u00fclemarst Kristo Erikson. Tema s\u00f5nul on t\u00e4nu tehisintellektile oluliselt suurenenud nende patsientide hulk, kelle ajukahjustust \u00f5nnestub v\u00e4hendada. Kui varem s\u00f5ltus raviotsus suuresti sellest, kui palju aega oli insuldi algusest kulunud, siis n\u00fc\u00fcd saab l\u00e4htuda t\u00e4psest pildilisest infost. Kui tehisaru n\u00e4itab, et kude on elus, jagub ka lootust.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6p\u00f5ld on lai\u00a0<\/p>\n
PERH-is ja kliinikumis toimuv on osa hoogsalt laienevast \u00fcleilmsest arendust\u00f6\u00f6st. N\u00e4iteks kui 2020. aastal oli USA toidu- ja ravimiametilt (FDA) ametlikult heakskiidu saanud v\u00e4hem kui 400 tehisintellekti kasutavat meditsiiniseadet, siis mullu oli neid juba \u00fcle 1250.<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadur Elli Valla ja kaasprofessor Maie Bachmanni s\u00f5nul domineerib sadade seadmete seas selgelt radioloogia. Valdkond moodustab suure osa k\u00f5igist heakskiidetud lahendustest. P\u00f5hjus on lihtne: piltdiagnostikas on andmed standardsed, mahukad ja h\u00e4sti m\u00e4rgendatud, mis lihtsustab mudelite treenimist ja valideerimist.<\/p>\n
Kuigi radioloogia on tehisintellekti n-\u00f6 kaanepoiss, n\u00e4eb masinate v\u00f5iduk\u00e4iku mujalgi. Eesti arstide s\u00f5nul on tehisaru kanda kinnitanud mitmes valdkonnas. Eluline n\u00e4ide on kapselendoskoopia, kus patsient neelab alla v\u00e4ikese kaamera: masin valib seedetraktist tehtud tuhandetest kaadritest v\u00e4lja need v\u00e4hesed, kus on midagi kahtlast, s\u00e4\u00e4stes arsti tundidepikkuste videote vaatamisest.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige suuremat ajav\u00f5itu v\u00f5ib n\u00e4ha aga s\u00f5eluuringutes. Nii Erikson kui ka Reim toovad v\u00e4lja, et paljudes riikides kasutatakse tehisaru juba praegu rinna- ja kopsuv\u00e4hi s\u00f5eluuringutel esimese hindajana. Masin filtreerib tuhandete piltide seast t\u00e4iesti terved inimesed automaatselt v\u00e4lja ja arsti lauale ehk teisele ringile j\u00f5uavad ainult need \u00fclesv\u00f5tted, kus masin m\u00e4rkas midagi kahtlast.<\/p>\n
Intensiivravis t\u00f6\u00f6tab TI aga n-\u00f6 arvutipolitseinikuna. Algoritmid aitavad aega kokku hoida ravimite koostoimete ja neerupuudulikkuse annuste t\u00e4psustamisel, hoiatades arste kohe, kui tehakse viga. Samuti arendavad PERH ja T\u00dcK koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lja digipatoloogiat, kus TI aitab koeproovides tuvastada haiguslikke rakke.<\/p>\n
Neuroloogias on spetsialistidele abiks tehisarul p\u00f5hinevad lahendused aju bioelektriliste signaalide (EEG) hindamisel. Lahendused teevad igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 kiiremaks, kuigi p\u00e4ris iseseisva epilepsia diagnoosimiseni pole masinad veel j\u00f5udnud.<\/p>\n
Lisaks Eesti haiglate edusammudele n\u00e4itavad aga \u00fcleilmsed suundumused ja maailma tipphaiglate praktika, et tehisaru rakendusala on veelgi laiem. K\u00fcpsemad valdkonnad on n\u00e4iteks oftalmoloogia, kus tehisaru otsib silmap\u00f5hja piltidelt diabeetilise retinopaatia tunnuseid, ning kardioloogia, kus anal\u00fc\u00fcsitakse EKG-p\u00f5hiseid r\u00fctmih\u00e4ireid.<\/p>\n
Masin leiab inimsilmale n\u00e4htamatu<\/p>\n
Lisaks kiirusele pakub tehisaru t\u00e4psust, mis \u00fcletab kohati inimsilma v\u00f5imekust. Martin Reim toob n\u00e4ite interventsionaalsest radioloogiast, kus arstid peavad v\u00e4hiravis sulgema kasvajat toitvaid veresooni, et kasvaja n-\u00f6 n\u00e4lga j\u00e4tta.<\/p>\n
“Oleme tuvastanud mitmel korral \u00f5iged sihtm\u00e4rgiks valitud veresooned, mis oleks v\u00f5inud j\u00e4\u00e4da inimsilmale konventsionaalsel meetodil m\u00e4rkamata,” s\u00f5nas Reim. TI suudab kasvaja \u00fcmbritsevast koest selgelt eristada ja leida \u00fcles just sulgemist vajavad peenikesed arterid. Nii s\u00e4\u00e4stetakse patsiendi terveid kudesid tervele kehale m\u00f5juvate ravimite eest.<\/p>\n
Samasugust suuremat t\u00e4psust n\u00e4hakse kiiritusravis. N\u00e4iteks on PERH-is kasutusel tarkvara, mis suudab paari minutiga automaatselt tuvastada ja piiritleda ligi 300 erinevat anatoomilist struktuuri. “Autokontureerimise puhul ei kujuta keegi ravimeeskonnast enam t\u00f6\u00f6d ilma selleta isegi ette. See hoiab raviplaani koostamisel kokku keskmiselt 50 protsenti, aga kohati isegi kuni 90 protsenti ajast,” m\u00e4rkis Kristo Erikson.<\/p>\n
Arstid saavad selle arvelt omakorda keskenduda keerulisematele ravijuhtudele ja suhelda rohkem patsientidega, selmet ekraanil jooni vedada. Siiski r\u00f5hutavad nii Erikson kui ka Reim, et tehisaru on vaid abimees, mitte otsustaja. L\u00f5plik vastutus ja kontroll j\u00e4\u00e4b alati inimesele.<\/p>\n
Reaalsuskontroll<\/p>\n
Kui eelmainitust j\u00e4i mulje, et tehisintellekt lahendab v\u00f5luvitsana suure hulga haiglat\u00f6\u00f6ga seotud kitsaskohti, pole praktika ikkagi nii roosiline. Eesti meedikud tunnistavad, et peavad kohati uue tehnoloogia t\u00f5ttu rohkem aega arvuti taga veetma. Sageli selleks, et masina praaki inimk\u00e4ega parandada.<\/p>\n
Kuigi TI suudab tuvastada mustreid kiiremini kui inimene, puudub tal patsiendi tervisest laiem arusaam ja n-\u00f6 k\u00f5hutunne. See viib olukorrani, kus tehnoloogia v\u00f5ib t\u00f6\u00f6 kiirendamise asemel seda hoopis pidurdada. Seda kinnitas ka Tartu \u00dclikooli Kliinikumi radioloog Martin Reim, kelle s\u00f5nul toob uute t\u00f6\u00f6riistade rakendamine sageli kaasa rohkem kl\u00f5pse ja lisategevusi.<\/p>\n
K\u00f5ige suuremat peavalu valmistavad valepositiivsed tulemused. TI n\u00e4eb sellistel puhkudel haigust seal, kus seda tegelikult pole. PERH-i \u00fclemarst Kristo Eriksoni s\u00f5nul v\u00f5ib seet\u00f5ttu muutuda ajamahukamaks n\u00e4iteks radioloogi t\u00f6\u00f6. “Ta peab hakkama tegelema AI diagnoosi tagaj\u00e4rjel tellitud n\u00e4idustamata lisauuringute menetlemisega,” selgitas Erikson. Seega, selle asemel, et p\u00fchenduda patsientidele, on arst sunnitud \u00fcle vaatama tervete inimeste “pabereid”, mille masin on valesti m\u00e4rgistanud.<\/p>\n
Reim t\u00f5i aga v\u00e4lja ka t\u00f5sisema ohu. Tehisaru kasutusega seotud \u00fclikiire tempo v\u00f5ib viia selleni, et ravi alustatakse valeinfo p\u00f5hjal. “N\u00e4iteks kui EMO-s tehtud r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel leiab TI v\u00f5imaliku murru ja markeerib selle kenasti v\u00e4rvilise kastikesega pildile, kuid tegelikult on tegemist normip\u00e4rase anatoomilise struktuuriga,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Kui TI saadab anal\u00fc\u00fcsitud pildi Tervise Pildipanka enne, kui radioloog on selle kinnitanud, tekib probleem. EMO arst v\u00f5ib v\u00e4rvilist kastikest n\u00e4hes patsiendi kipsi panna, kuigi luumurdu tegelikult pole. “TI anal\u00fc\u00fcsi t\u00f5ttu v\u00f5is patsient saada ilmaasjata kipsi v\u00f5i t\u00e4iendava radioloogilise uuringu, mis kasutab suuremat kiirgust ja mida poleks vaja,” hoiatas Reim.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu on enamikul radioloogilistel TI-lahendustel juures hoiatus “not for diagnostic use”. Klausel annab m\u00f5ista, et tehisintellekt pole arst, vaid pigem nagu tark, ent kogenematu praktikant, kelle iga liigutust peab kontrollima spetsialist.<\/p>\n
Taolise kontrolli muudab aga keeruliseks tehisaru olemuslik omadus, mida teadlased kutsuvad musta kasti probleemiks. Kui luumurru puhul saab arst vaadata pilti ja \u00f6elda, kas masina joonistatud kastike on \u00f5iges kohas, siis keerulisemate mudelitega j\u00e4\u00e4b otsustusprotsess inimm\u00f5istusele hoomamatuks.<\/p>\n
Siit koorub v\u00e4lja fundamentaalne k\u00fcsimus: kui palju peab arst tegelikult tundma tehnoloogiat, mis tema otsuseid suunab? “Kas piisab lennujuhi oskustest ehk s\u00fcsteemi j\u00e4lgimisest ja juhtimisest v\u00f5i peab arst m\u00f5istma ka nn mootori ehitust, et s\u00e4ilitada sisuline vastutus patsiendi ees?” arutlesid Maie Bachmann ja Elli Valla.\u00a0<\/p>\n
Ehkki on olemas t\u00f6\u00f6riistu \u2013 n\u00e4iteks soojuskaardid \u2013, mis markeerivad \u00e4ra tehisaru t\u00e4helepanu koondumise pildil, pakuvad need otsustusprotsessist vaid osalise pildi. Masin\u00f5ppes tuleb t\u00e4psuse ja seletatavuse vahel teha paratamatu kompromiss: k\u00f5ige teravamate mudelite “musta kasti” on sageli k\u00f5ige keerulisem lahti muukida. Seet\u00f5ttu k\u00e4sitlevadki arstid algoritme \u00fcksmeelselt kui otsustustuge, mitte kui iseseisvat diagnostikut.<\/p>\n
E-tervise paradoks<\/p>\n
Kui musta kasti probleem on v\u00e4ljakutse kogu maailmas, p\u00f5rkub tehisaru treenimine ka andmete otsa. Mure pole omane ainult Eestile, kuid e-riigi kontekstis torkab kontrast digitaalse fassaadi ja reaalse andmekvaliteedi vahel teravalt silma. “Eesti e-tervist kiidetakse \u00f5igustatult, meil on unikaalne digitaalne infrastruktuur. Aga tehisintellekti jaoks ei piisa andmete olemasolust \u2013 oluline on, mis kujul need on,” selgitas Elli Valla.<\/p>\n
Reaalsuses moodustavad suure osa Eesti terviseandmetest vabas vormis tekstid, PDF-id v\u00f5i skaneeritud paberid. Masin\u00f5pe vajab aga treenimiseks struktureeritud ja standardiseeritud andmeid. “Praegu n\u00f5uab iga uurimisprojekt sageli kuudepikkust k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, et andmed \u00fcldse kasutatavaks muuta,” nentisid teadlased.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et kuigi andmed on olemas, ei saa tehisaru neid kasutada. Ka Kristo Erikson kinnitas, et andmekvaliteet on pigem kehv ja andmed killustunud. See v\u00f5imaldab lahendusi luua vaid kitsaste valdkondade jaoks.<\/p>\n
Andmete killustatuse ja privaatsusn\u00f5uete vastu on teadlastel varuks uut t\u00fc\u00fcpi lahendus: s\u00fcnteetilised andmed. Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased selgitasid, et generatiivsed mudelid suudavad luua s\u00fcnteetilisi meditsiinilisi kujutisi \u2013 n\u00e4iteks r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tteid, mis on reaalsete luumurdude jms \u00e4ravahetamiseni sarnased.<\/p>\n
“See v\u00f5imaldab treenida uusi diagnostilisi mudeleid haruldaste haiguste tuvastamiseks, ilma et seataks ohtu p\u00e4ris patsientide delikaatseid andmeid,” m\u00e4rkis Valla. Lisaks areneb j\u00f5udsalt nn f\u00f6deratiiv\u00f5pe (federated learning). Algoritmi \u00f5petatakse sellisel juhul erinevate haiglate vahel nii, et patsiendi tundlikud terviseandmed j\u00e4\u00e4vad sama asutuse piiresse. Nii saavad andmed ummikseisust hoolimata teadust edasi viia.<\/p>\n
Innovatsiooni hind ja hangete kadalipp<\/p>\n
Uute lahenduste haiglatesse toomine pole aga lihtne protsess. Kristo Erikson t\u00f5i n\u00e4ite kiiritusravist, kus ainu\u00fcksi automaatne kontureerimine maksab haiglale ligikaudu 17 eurot patsiendi kohta. Kuigi meditsiinis\u00fcsteemi mastaabis pole summa astronoomiline, t\u00f5des Erikson, et esmapilgul suurt rahalist kokkuhoidu haiglatele tehisarust oodata pole.<\/p>\n
P\u00f5hjus peitub turu killustatuses. “AI-lahendused muudab praegu kalliks see, et tehakse n-\u00f6 v\u00e4ikseid AI-sid v\u00e4ga erinevate firmade ja idufirmade poolt,” selgitas ta. See t\u00e4hendab, et \u00fche suure ja k\u00f5ikeoskava programmi asemel peab haigla ostma, testima ja integreerima hulgaliselt eritotstarbelisi t\u00f6\u00f6riistu.<\/p>\n
Arstide s\u00f5nul on ka \u00e4rimudelid kirjud. Osa tootjaid k\u00fcsib \u00fchekordset ostuhinda, teised kasseerivad raha aga anal\u00fc\u00fcsitud patsiendi v\u00f5i pildi pealt. Reim t\u00f5i v\u00e4lja ka platvormi\u00e4rid, mille puhul liitub haigla suure s\u00fcsteemiga, kus saab vastavalt vajadusele erinevaid programme kasutusele v\u00f5tta. Kuigi \u00fchekordne ost v\u00f5ib n\u00e4ida ahvatlev, soosivad haiglad pigem litsentsip\u00f5hiseid mudeleid. “Tarkvara ostmisel peab silmas pidama, et \u00fchekordse ostu puhul toodet \u00fcldjuhul edasi ei arendata v\u00f5i k\u00fcsitakse uue versiooni eest uuesti raha,” selgitas Erikson.<\/p>\n
Sageli on aga rahakulust suuremakski komistuskiviks b\u00fcrokraatia ja IT. Eriksoni s\u00f5nul pidurdab arengut n\u00e4iteks kehtiv riigihangete seadus, mis muudab kiirelt muutuvas TI-valdkonnas toodete ostmise avalikele asutustele keerukaks. Tohutult aega n\u00f5uab ka uute lahenduste l\u00f5imine haiglate olemasolevatesse IT-s\u00fcsteemidesse. “Peame looma s\u00fcsteemi, kuidas saaksime fast track- (kiirtestimise \u2013 toim.) lahendusena erinevaid rakendusi kasutada, et \u00f5ppida, kuidas neid integreerida ja hinnata, kas t\u00f6\u00f6vahendil on \u00fcldse oodatav kasutegur,” nentis Reim.<\/p>\n
Lisaks riigisisesele b\u00fcrokraatiale seab olulised piirid Euroopa Liit. Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlased r\u00f5hutasid, et range sertifitseerimine on patsientide ohutuse tagamiseks k\u00fcll h\u00e4davajalik turvav\u00f5rk, kuid praegusel kujul toimib see ka innovatsioonipidurina. “Tarkvara v\u00f5ib eksimisel patsienti kahjustada ja keegi peab kontrollima, et see oleks ohutu,” nentisid Bachmann ja Valla. Samas loob Euroopa meditsiiniseadmete ja tehisintellekti m\u00e4\u00e4ruste topeltkoormus olukorra, kus v\u00e4iksematele arendajatele ja teadlastele kujuneb turule sisenemine sageli \u00fcletamatuks barj\u00e4\u00e4riks.<\/p>\n
See selgitab ka, kellele hangete raha l\u00f5puks l\u00e4heb. Vastupidiselt levinud hirmule ei liigu meditsiiniline tehisaru pelgalt suurte tehnoloogiahiidude nagu Google’i v\u00f5i Amazoni k\u00e4tte. Bachmanni ja Valla s\u00f5nul valitsevad turgu j\u00e4tkuvalt traditsioonilised meditsiinitehnoloogia gigandid \u2013 GE HealthCare, Siemens ja Philips. Haiglad eelistavad omakorda kindlapeale minekut ja partnereid, kelle seadmeid nad juba kasutavad. See j\u00e4tab idufirmadele ja tehnoloogiakontsernidele v\u00e4iksema turuosa.<\/p>\n
Personaalne l\u00e4henemine<\/p>\n
Kui siiani on tehisaruga p\u00fc\u00fctud peamiselt haigusi tuvastada ja pilte anal\u00fc\u00fcsida, siis laiatarbekaubana tuntuks saanud generatiivne tehisaru avas meditsiinis t\u00e4iesti uue suuna. J\u00e4rgmine suur h\u00fcpe ei pruugi tulla mitte uue diagnoosi, vaid v\u00e4henenud b\u00fcrokraatia n\u00e4ol.<\/p>\n
“Generatiivne tehisintellekt on muutnud kurssi, andmete anal\u00fc\u00fcsimiselt on liigutud uue sisu loomiseni,” selgitas Valla. Tema s\u00f5nul ei oota arstid TI-lt enam ainult teist arvamust r\u00f6ntgenpildile, vaid praktilist abi igap\u00e4evase paberimajanduse haldamisel. Generatiivne TI pakub lahendusena reaalajas toimivat k\u00f5netuvastust ja t\u00f5lget, suutes arstivisiidi vestluse automaatselt struktureeritud haiguslooks koondada.<\/p>\n
Huvitava trendina t\u00f5id teadlased v\u00e4lja, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajad on hakanud Gen TI t\u00f6\u00f6riistu iseseisvalt kasutama kiiremini, kui haiglad j\u00f5uavad ametlikke lahendusi juurutada. Juba praegu kasutavad meedikud igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s t\u00f6\u00f6riistu nagu ChatGPT, Gemini, Claude, Perplexity v\u00f5i kitsamat mudelit OpenEvidence, et leida teaduslikku konsensust ja panna diferentsiaaldiagnoose, selmet lihtsalt guugeldada.\u00a0<\/p>\n
See toob aga kaasa uue v\u00e4ljakutse: kui personal juba t\u00f6\u00f6riistu omal k\u00e4el kasutab, siis kuidas tagada andmeturve ja korrektsed t\u00f6\u00f6v\u00f5tted. Haiglate loogiline esimene samm on olnud liikuda Microsoft Copiloti suunas \u2013 turvalisus on kontrollitud ja kokkulepped juba paigas. Samas on teadlaste s\u00f5nul oluline t\u00f6\u00f6tajate TI-kirjaoskuse t\u00f5stmine ja selgete kasutusreeglite kehtestamine.<\/p>\n
Samuti ei j\u00e4\u00e4 tulevik haiglaseinte vahele pidama. Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlaste prognoosi kohaselt liigub diagnostika \u00fcha enam haiglast inimese koju \u2013 ja seda mitte ainult haiguste tuvastamiseks, vaid ka \u00fcldise terviseseisundi j\u00e4lgimiseks. Teadlaste hinnangul on veel vara oodata programmi, mis teataks resoluutselt: “Teil on haigus X”. Pealegi tekib k\u00fcsimus, kas sellist diagnoosi saades poleks sekkumisega juba niigi hiljaks j\u00e4\u00e4dud. Seet\u00f5ttu keskenduvad teadlased ja arendajad aina enam inimeste pikaajalisele j\u00e4lgimisele ning varajaste riskimustrite tuvastamisele.<\/p>\n
Tulevikus v\u00f5iksid inimeste tervisen\u00e4itajatel silma peal hoida hoopis nutikellad ja kodused aju signaale monitoorivad seadmed. Bachmanni selgitusel on selline personaalne l\u00e4henemine h\u00e4davajalik, sest iga inimese aju bioelektriline signaal ja keha talitlus on ainulaadne. See, mis on \u00fche patsiendi jaoks t\u00e4iesti tavap\u00e4rane, v\u00f5ib teise jaoks t\u00e4hendada juba ohum\u00e4rki, mist\u00f5ttu on universaalseid meditsiinilisi norme sageli raske seada.<\/p>\n
Just siin tulevadki appi kodused nutiseadmed, mis ei otsi k\u00f5rvalekaldeid \u00fcldisest keskmisest, vaid inimese enda isiklikust normist, muutes tehisaru t\u00f5husaks varajase hoiatuse t\u00f6\u00f6riistaks. “Ilma ennetuseta ei ole tervishoid j\u00e4tkusuutlik,” r\u00f5hutas Bachmann.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n
Hoolimata tehnoloogia peadp\u00f6\u00f6ritavast arengust, nutikellade v\u00f5iduk\u00e4igust ja algoritmide matemaatilisest t\u00e4psusest, on k\u00f5igi ekspertide s\u00f5num sama \u2013 masin ei v\u00f5ta arstilt vastutust.<\/p>\n
Kuigi tehisaru on meditsiinis juba praegu elusid s\u00e4\u00e4stev asendamatu abiline, annab see tihti valeh\u00e4ireid, mist\u00f5ttu tuleb sel pidevalt silma peal hoida. Kliinikumi radioloog Martin Reimi s\u00f5nul peab arstidel s\u00e4ilima ennek\u00f5ike kriitiline meel: “K\u00f5ik ei ole puhas kuld, mis masinast v\u00e4lja tuleb. Peame \u00f5ppima tundma v\u00f5imalikke vea tekkimise kohti ja katsetama erinevaid s\u00fcsteeme”.\u00a0<\/p>\n
Tuleviku osas j\u00e4i ta aga lootusrikkaks: “TI muudab radioloogide t\u00f6\u00f6d loodetavasti kiiremaks ja t\u00e4psemaks ning loodetavasti oleme m\u00f5ne aasta p\u00e4rast ka seal, kus saame TI-sse suhtuda kui teise silmapaari, kes teeb arstile olulises mahus eelt\u00f6\u00f6 \u00e4ra”. Seega kui k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, ei ravi tuleviku haiglas patsienti mitte autonoomne robot, vaid arst, kellel on t\u00e4nu masinale taas aega olla inimene.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisintellekt pole Eesti meditsiinis\u00fcsteemis enam ulme, vaid igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6riist, mis on j\u00f5udnud laboritest otse operatsioonisaalide ja erakorralise meditsiini…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":117319,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[375,33567,26,27,25533,15441,37,33,35,54861,137,34,36,31,32,6842,25338,558,21379,21,19761,54857,30355,54860,28,29,54862,6101,18676,2538,515,53214,19,574,25,54858,507,5499,22902,5593,246,3827,280,814,373,308,6544,23,24,54859,22,20,4194,30],"class_list":["post-117318","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ai","tag-andmed","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diagnoos","tag-diagnostika","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elli-valla","tag-elu","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haiglad","tag-haiglas","tag-haigus","tag-haigused","tag-headlines","tag-insult","tag-kardioloogia","tag-keelemudel","tag-kristo-erikson","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maie-bachmann","tag-martin-reim","tag-masinope","tag-meditsiin","tag-meditsiinisusteem","tag-meditsiinitehnoloogia","tag-news","tag-perh","tag-populaarseimad-lood","tag-radioloogia","tag-regionaalhaigla","tag-surm","tag-ta","tag-tallinna-tehnikaulikool","tag-taltech","tag-tartu-ulikooli-kliinikum","tag-teadus","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-tervis","tag-ti","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuk","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vahk","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117318"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117318\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/117319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=117318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=117318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}