Inimesed, kes Vikerraadiot kuulavad, on k\u00fcllap kursis teie v\u00e4rvikate inimkeelsete \u00fclevaadetega teadusuuringutest, mis k\u00e4sitlevad eesk\u00e4tt lindude elu. Te olete linnu\u00f6koloog, aga te ei taha, et teie kohta \u00f6eldakse ornitoloog. Miks nii?<\/p>\n
Sellel on veidi pikem taust, mingil hetkel hakati igat inimest, kel rippus binokkel kaelas, nimetama ornitoloogiks. Ma ei tea, kust see tuli, aga ilmselt said inimesed aru, et binokkel v\u00f5rdub ornitoloogiga. Kuigi ka liblikavaatlejad ja kiilivaatlejad kasutavad binoklit, seostub see eelk\u00f5ige ornitoloogiga.\u00a0<\/p>\n
Kuna tavalinnuvaatlejal ei ole ornitoloogilist haridust v\u00f5i tausta, hakkas see mind \u00fchel hetkel h\u00e4irima, sest ornitoloogia on siiski teadusharu, mis ei seisne ainult lindude vaatlemises.<\/p>\n
Lindude vaatlemine on k\u00fcll v\u00e4ga oluline ja linde tunda on oluline, aga lisaks t\u00e4hendab see erialase teaduskirjanduse lugemist, selles orienteerumist, elementaarseid teadmisi andmeanal\u00fc\u00fcsist ja palju seda, mida tavalinnuvaatlejal ei ole. Sellep\u00e4rast ma tundsingi, et ma ei taha enda puhul kasutada s\u00f5na “ornitoloog”, sest see on teatud m\u00f5ttes \u00fchiskonnas \u00e4ra l\u00f6rtsitud.\u00a0<\/p>\n
Siin peaks ka linnuvaatlusringkond peeglisse vaatama, miks seda on niimoodi hakatud kasutama \u2013 v\u00f5ib-olla selleks, et ornitoloogide mainet t\u00f5sta. Samas ma pean ka ise peeglisse vaatama ja m\u00f5tlema, ehk olen ainult mina see, kes asja niimoodi n\u00e4eb, ja teised vaatavad, et asi pole sugugi nii hull.\u00a0<\/p>\n
Natuke on fotograafiaga samamoodi \u2013 kui fotoaparaadid l\u00e4ksid laiemasse kasutusse ja iga telefon hakkas pilti tegema, said korraga k\u00f5igist fotograafid. \u00a0<\/p>\n
Jah, see oli ka p\u00f5hjus, miks mina fotograafia \u00fchel hetkel nurka viskasin. Ma olin tudengip\u00f5lves ja isegi hiljem v\u00e4ga aktiivne fotograaf, k\u00e4isin teatud s\u00fcndmusi pildistamas, kuhu mind kutsuti, kuid \u00fchel hetkel tundsin, et see ei ole enam see, mis mind v\u00e4ga t\u00f5mbaks, ja j\u00e4tsin pooleli.<\/p>\n
Kuna meie vestlus leiab aset ERR-i Tartu stuudios ja te olete Tartu elanik, siis k\u00fcsin, milline on teie lemmikkoht Tartus uitamiseks.<\/p>\n
See ei ole v\u00e4ga suur saladus, olen sellest \u00fcsna palju meedias r\u00e4\u00e4kinud, et minu lemmikkoht on Tartu linnasalu, mis asub Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res Kalevipoja kuju taga. Minu arust on see suurep\u00e4rane koht. M\u00f5ned k\u00fcll \u00fctlevad, et see on v\u00f5ssa kasvanud kole koht, mida ei kannata vaadatagi, aga minusugune leiab sealt seeni, putukaid, linde ja isegi loomi.<\/p>\n
\u00dcks teravamaid elamusi oli see, kui ma \u00fchel s\u00fcgishommikul v\u00f5i -\u00f5htul sealt l\u00e4bi jalutasin ja n\u00e4gin \u00fche lamat\u00fcve all hiireauku. J\u00e4in seda vaatama ja j\u00e4rsku pistis sealt pea v\u00e4lja kaelushiir, vaatas mulle t\u00fckk aega otsa ja minu p\u00e4ev oligi sellega tehtud \u2013 sain positiivse elamuse.<\/p>\n
Teistel inimestel v\u00f5ib muidugi tekkida k\u00fcsimus, kas me peame hiiri linnas kasvatama, aga kuna ma olen linnas ka surnud hiiri leidnud, siis see t\u00e4hendab, et keegi neid ikkagi s\u00f6\u00f6b, seega inimesed ei peaks v\u00e4ga mures olema, et looduslikud liigid meil linnas v\u00e4ga arvukaks muutuvad.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime rottidest ja koduhiirtest, siis nende osas on inimesed kindlasti t\u00e4helepanelikumad, aga kui tavalised looduslikud liigid linnas on, siis need meile suurt probleemi ei tekita, k\u00fcll aga annavad paljudele inimestele positiivseid emotsioone. Nad toetavad nii vaimset kui ka f\u00fc\u00fcsilist tervist, seda v\u00f5in omal nahal \u00f6elda. Iga kord, kui ma sealt salust l\u00e4bi l\u00e4hen, siis mu hing r\u00f5kkab \u2013 olgu seal teiste arust nii kole kui tahes, ma leian sealt alati m\u00f5ne v\u00e4ikese putuka v\u00f5i seene, keda pikemalt vaadata.<\/p>\n
Kui palju \u00fcldse peaks loodust linna tooma? Tavaliselt \u00fctlevad kriitikud, et kui tahad hiiri ja k\u00f5du, siis koli maale.<\/p>\n
Jah, olen seda argumentatsiooni ise ka linnalindude puhul kasutanud. Kui m\u00f5ni linnakodanik \u00fctleb, et ta ei kannata enam k\u00fcnnivareseid v\u00e4lja, siis ma olen \u00f6elnud, et linnas elamine ei ole kohustuslik, v\u00f5ib maale minna, aga siis sa kaotad linna h\u00fcved: teatrid, kinod, kiirabi, tulet\u00f5rje. Linnas on need l\u00e4hedal.<\/p>\n
Loodust peaks linnas olema parasjagu palju. See on toredalt suhteline m\u00f5iste, aga seda peaks olema ikkagi nii palju, et liigid, kes linna \u00fcmbruskonnas elavad, v\u00f5iksid ennast linnas tunda \u00fcsna m\u00f5nusasti, et neil poleks probleeme linna- ja maamaastiku vahel liikumisega. Lindudel see reeglina probleem ei ole, aga v\u00e4iksematel loomadel, imetajatel, hiirtel ja putukatel v\u00f5ib see olla suurem probleem.<\/p>\n
Peaks olema sidus keskkond rohekoridoridega, mille kaudu saavad loomad vajadusel linnast minema liikuda ja uued loomad sisse tulla. Me ei saa sel juhul r\u00e4\u00e4kida t\u00e4navatest kui rohekoridoridest, kuigi \u00fckskord jooksis Tartust l\u00e4bi karu, kes pani just m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid ja ka minu akna alt m\u00f6\u00f6da. Ma k\u00fcll magasin selle hetke kahjuks maha, aga ta kasutas rohekoridorina nii-\u00f6elda \u00f6iseid linnat\u00e4navaid.<\/p>\n
Kuidas meie suuremates linnades tasakaaluga lood on?<\/p>\n
Tallinnaga on mul oma kana kitkuda. Iga kord, kui ma Tallinnasse l\u00e4hen, siis ma ei pea k\u00fcll rahusteid sisse v\u00f5tma, aga pean ennast tublisti kokku v\u00f5tma, kui ma kesklinna piirkonnas liigun. \u00c4rge n\u00fc\u00fcd, tallinlased, solvuge, aga see linn ei meeldi mulle, sest see on minu jaoks liialt kivine, seal on suhteliselt v\u00e4he rohelust.\u00a0<\/p>\n
Ma ei ole tallinlane ja v\u00f5ib-olla ei tea, kus need kohad on v\u00f5i kuidas neid \u00fcles otsida, aga kui igap\u00e4evase liikumise tee peale ei j\u00e4\u00e4 toredaid rohealasid, v\u00e4ikeseid pargikesi v\u00f5i puudetukkasid, siis ma tunnen sellest puudust. Kui \u00fcmbruskond on palistatud k\u00f5rghoonetest, siis ma tunnen ennast h\u00e4irituna, sest tahaksin natuke kaugemale n\u00e4ha.\u00a0<\/p>\n
Kui ma peaksin Tartut ja Tallinna v\u00f5rdlema, siis linnalooduse seisukohalt annab Tartu kindlasti Tallinnale silmad ette. See, mida on Tartus viimastel aastatel tehtud, on minu n\u00e4gemuses v\u00e4ga positiivne. Sellest, kuidas linnaloodust inimestele l\u00e4hemale tuua, oleks ka teistel linnadel Tartust \u00f5ppida. Pikas perspektiivis on see meile kindlasti kasulikum kui l\u00fchimuruplatside hoidmine.\u00a0<\/p>\n
Kas Tartus on n\u00fc\u00fcdseks piisavalt tehtud, et siin on nii inimestel kui ka lindudel, loomadel ja putukatel hea elada?<\/p>\n
Ma julgen \u00f6elda, et piisavalt ei ole, alati saaks rohkem, aga eks need, kes sellega tegelevad, annavad endale aru, et p\u00e4ris metsaks me linna muuta ei saa. Minusugused \u00fctleksid v\u00f5ib-olla k\u00fcll, et kaevame Riia t\u00e4nava \u00fcles ja teeme siia ainult roheriba, mis kulgeb l\u00e4bi linna, aga tuleb olla realist ja m\u00f5elda, et p\u00e4ris nii ei saa.<\/p>\n
Esialgu tuleks \u00fcritada s\u00e4ilitada seda, mis on ja alasid, mis on praegu intensiivhooldusega, tuleks hooldada nii, et seal oleks k\u00f5igil hea. P\u00f5hiline on see, et keskkond oleks mosaiikne: need, kes tahavad, saavad muru peal istuda ja need, kes tahavad, saavad olla rinnuni n\u00f5gestes ning seal elu nautida.<\/p>\n
Selle peale hakkavad inimesed kisama, et n\u00f5gesed, putked ja takjad ei peaks linna kuuluma.<\/p>\n
Mina vaidlen vastu. Kui sa tahad elurikast keskkonda, siis tea, et n\u00f5geste peal elab v\u00e4ga palju putukaid, kes tunnevad nendest r\u00f5\u00f5mu. Sama kehtib putkede kohta, eriti kui need \u00f5itsevad. Soovitan inimestele v\u00e4ike peatus teha ja vaadata, kui palju putukaid seal \u00f5isikute peal on \u2013 see on uskumatult elurikas keskkond!<\/p>\n
Pean teile tooma halva uudise: inimesed ei armasta putukaid ka linnas.<\/p>\n
Ma julgen vastu vaielda. See on levinud arusaam, et kuue jalaga olendid v\u00f5i kaheksa jalaga \u00e4mblikud ei meeldi. Jah, nende suhtes on teatud eelh\u00e4\u00e4lestatus, see tuleneb evolutsioonilisest taagast, kuna m\u00f5nikord on putukad olnud m\u00fcrgised, siis neid peljatakse. Aga osaliselt on see ka sotsiaalne surve, mis juba lapsest peale kodust k\u00fclge j\u00e4\u00e4b \u2013 kui kodusid \u00fcritatakse hoida \u00fclisteriilsetena ja sinna ei kuulu need, kes \u00f5ues on, nad aetakse isegi \u00f5uest aia taha, siis sealt see hirm paljudele k\u00fclge j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Kui me vaatame teadusuuringuid, siis me n\u00e4eme, et see on vale k\u00e4itumine. Loodust tuleks endale l\u00e4hedal hoida, sest \u00fcldkokkuv\u00f5ttes on sellest inimesele rohkem kasu kui kahju.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233102hd904t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Marko M\u00e4gi ja Merilin P\u00e4rli Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kui linnaparkide liigirikkuse ja hooldamise teemal edasi m\u00f5tiskleda, siis avalik diskussioon kipub emotsionaalselt jagunema \u2013 kas meeldib v\u00f5i ei meeldi, kui muru niidetakse v\u00f5i niitmata j\u00e4etakse. Kuidas tuua sellesse dimensiooni keskkonnateadlik aspekt?<\/p>\n
Seal on t\u00f5esti v\u00e4ga lihtne emotsionaalseks minna, aga \u00f5nneks on teadlastel harjumus sinna reaalseid andmeid k\u00f5rvale panna. Siiski tuleb endale aru anda, et isegi kui sul on vettpidavad v\u00f5i v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rsed andmed, siis igat inimest sellega ei veena. Kui inimene on endale p\u00e4he v\u00f5tnud, et tahab midagi muud, siis andmed teda ei veena ja ta v\u00f5ib isegi \u00f6elda, et te v\u00f5ltsisite andmed. Ta \u00fctleb: “Ma ei n\u00e4inud, et te seal andmeid kogusite, jalutan selles piirkonnas iga p\u00e4ev ega n\u00e4inud, et te seal olite.”<\/p>\n
Oleme m\u00f5nikord selliseid v\u00e4iteid kuulnud. Ma v\u00f5iksin vastu k\u00fcsida: “Huvitav, aga kui mina pool viis hommikul pargis olin ja linde loendasin, ei n\u00e4inud ma \u00fchtegi teist inimest. Kus te siis olite?”<\/p>\n
Ega \u00f6koloogid olegi tavaliselt aktiivsed sel ajal, kui inimesi v\u00e4ga palju on. Me \u00fcritame teadlikult leida selliseid momente, kus inimesi on v\u00e4he, et v\u00f5imalik k\u00f5rvalm\u00f5ju oleks v\u00e4ike.\u00a0<\/p>\n
Linnulaulu puhul tean kindlalt, et mul ei ole Tartus m\u00f5tet poole kaheksast enam linde loendada, sest linnam\u00fcra l\u00e4heb nii suureks, t\u00e4navapuhastusmasinad hakkavad t\u00f6\u00f6le, mist\u00f5ttu ei ole mul lihtsalt enam midagi teha. See, kui m\u00f5ni inimene kella kuue paiku minust m\u00f6\u00f6da jalutab ja tere \u00fctleb, mind ei sega ning reeglina ei sega see ka linde. Samuti otsivad putukauurijad hetki, kus ilm on sobilik ja inimesi piirkonnas v\u00e4ga palju ei liigu.<\/p>\n
Mis kell teie ja teie kolleegide t\u00f6\u00f6p\u00e4ev algab?<\/p>\n
Kui me v\u00f5tame minu kolleegidena botaanikuid ja entomolooge, siis v\u00f5ib neid naljaga pooleks pidada laiskadeks. Nemad hakkavad liigutama siis, kui p\u00e4ike on k\u00f5rgel ja ilm soe. Linnuinimene peab aga hiljemalt p\u00e4ikset\u00f5usuks platsis olema ja linde loendama. Tavaliselt tuleb juba enne p\u00e4ikeset\u00f5usu olla oma loenduskohas v\u00f5i seal, kus sa olema pead, et t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha.<\/p>\n
Nii et \u00f6\u00f6kulli t\u00fc\u00fcpi inimesed linnu\u00f6koloogideks ei sobi?<\/p>\n
P\u00e4ris nii ei saa \u00f6elda, sest ka \u00f6\u00f6kulle tuleb lugeda ja m\u00f5nikord \u00f6\u00f6siti t\u00f6\u00f6d teha, aga klassikaline \u00f6\u00f6loom linnu\u00f6koloogiks t\u00f5esti v\u00e4ga h\u00e4sti ei sobi.<\/p>\n
Praegu on Tartus liigirikkuse teema v\u00e4ga aktuaalne ja siin l\u00e4htutakse sageli pragmaatilisest eelarvek\u00fcsimusest. Linnavalitsus on \u00f6elnud, et muru sage niitmine on kulukas, aga liigirikkuse korral on k\u00e4sitsi rohimine veel kulukam. Rahapuudus on \u00fcldiselt standardvastus igale standardist erinevale ehk t\u00fclikamale ettepanekule. Kas on eetiline panna linnavalitsusi tegema valikuid, mis toovad k\u00fcll kaasa suurema liigirikkuse, aga v\u00f5ib-olla n\u00e4iteks v\u00e4hem sotsiaalteenuseid v\u00f5i kehvema hariduskorralduse \u2013 need on ju need kaalukausid?<\/p>\n
Selliste teemadega peabki nii linnas kui ka mujal tegelema. Et diskussioon on t\u00f5statunud, on v\u00e4ga tervitatav. Kui k\u00f5ik k\u00e4iks nii, nagu \u00f6koloogid \u00fctlevad, tekiks \u00fchiskonnas v\u00e4ga kiiresti vastuseis. Aga kui seda teha sotsiaalselt l\u00e4bin\u00e4htavalt ning kaasata poliitikud, maastikuarhitektid ja kohaliku kogukonna esindajad, siis ma n\u00e4en selles kasu.<\/p>\n
Raha aspekt on kahjuks see, mis v\u00e4ga palju m\u00e4\u00e4rab. V\u00f5in tuua n\u00e4iteks, et niipea, kui raha lauale tuleb, kipuvad k\u00f5ikv\u00f5imalikud keskkonnaaspektid laualt maha kukkuma. Kui aga teha v\u00e4ga pikaajalisi arvutusi, olen \u00fcsna kindel \u2013 ja seda on ka teadusuuringud n\u00e4idanud \u2013, et tegelik kasu v\u00f5i kokkuhoid on suurem, kui nui neljaks linnaloodust rohek\u00f5rbena hoida. See on kokkuv\u00f5ttes kulukam. Jah, rohealade algne investeering on n\u00e4iliselt suur, sest seal peabki k\u00e4sit\u00f6\u00f6d tegema.\u00a0<\/p>\n
Kui l\u00f6\u00f6me kokku arve, mis l\u00e4heb ala hooldamisele, v\u00f5ibki see olla k\u00f5rge. Aga kui v\u00f5tame sinna k\u00f5rvale teised sotsiaalsed aspektid \u2013 mida mujal maailmas on tehtud \u2013 ja kulud, mis l\u00e4hevad inimeste vaimsele ja f\u00fc\u00fcsilisele heaolule, siis me r\u00e4\u00e4gime miljarditest eurodest.<\/p>\n
Juhtusin hiljuti lugema \u00fcht uuringut, mille j\u00e4rgi kulub Euroopa Liidus vaimse tervise probleemidele 180 miljardit aastas. Seda ei saa k\u00fcll otse Tartu konteksti \u00fcle kanda, aga oleks rumal eirata, et meil Eestis ei ole vaimse tervise probleeme. Kui me suudame looduse l\u00e4hemale tuua ja inimesed saavad looduses k\u00e4ia ka linnas, kus paratamatult enamik elanikke elab, siis on loogiline, et sellises keskkonnas on ka tervisele kuluvad kulutused kokkuv\u00f5ttes v\u00e4iksemad.<\/p>\n
Seda ideed on lihtsalt raske maha m\u00fc\u00fca, sest \u00fcks on selgelt eelarvestatav, teine aga ei ole nii otsene.<\/p>\n
Siin me j\u00f5uamegi poliitikuni, kes peab olema piisavalt informeeritud. Kui ta seda ei ole, v\u00f5ib ta \u00f6koloogi jaoks teha kentsakaid v\u00f5i rumalaid otsuseid. Minu kogemus on \u2013 ma ei ole k\u00fcll v\u00e4ga palju poliitikutega kokku puutunud, aga m\u00f5nega siiski \u2013, et nende silmades on v\u00e4hemasti tahe aru saada. Iseasi, kas s\u00f5num j\u00f5uab kohale.<\/p>\n
Siis tuleb ka \u00f6koloogi otsa vaadata, kas ta oskab asja piisavalt lihtsalt seletada. Mulle tundub, et Tartus on sellised \u00f6koloogid olemas, kes suudavad linnavalitsusega suhelda. Minu arust on ka Tartu linnavalitsusel soov kuulata, mida \u00f6koloogid r\u00e4\u00e4givad. Ei ole p\u00e4ris nii, et teie elage seal Toomem\u00e4el \u00f6koloogikumis ja meie elame raekojas oma elu ning vaatame, mis sellest v\u00e4lja tuleb. Suhtlus k\u00e4ib pidevalt ja selle \u00fcle on mul v\u00e4ga hea meel.\u00a0<\/p>\n
Kas probleem on pigem poliitikute v\u00e4heses \u00f6koloogilises kirjaoskuses v\u00f5i juhinduvad nad sellest, et neil on vaja eelarvet koostada ja nad teavad, mida linnaelanikud soovivad \u2013 nad tahavad ju, et neid j\u00e4rgmine kord j\u00e4lle tagasi valitakse?<\/p>\n
Poliitiline ts\u00fckkel on \u00fcks, mis m\u00e4ngib v\u00e4ga olulist rolli. \u00d6koloogiline kirjaoskus on kindlasti teema. Poliitikute seas on inimesi, kes on sellest v\u00e4ga h\u00e4sti informeeritud. Keskmise poliitiku teadmised on, ma arvan, kesised, aga seda ei saa pahaks panna, sest me ei peagi k\u00f5ik selles spetsialistid olema.<\/p>\n
Hea poliitik muidugi teab, kellele helistada v\u00f5i kellelt k\u00fcsida, kui ta ise asjast aru ei saa. Halb poliitik on see, kes vaatab, et ahah, niisugune asi, teeme nii, mulle tundub, et see on hea \u2013 ja siis v\u00f5ivad sealt tulla v\u00e4ga imelikud asjad v\u00e4lja. Mina vaatan natuke ka Eesti meediale otsa \u2013 kuidas meil keskkonnateemasid kajastatakse. Kui j\u00e4lgida ainult meediat, v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da \u00fcsna kentsakas pilt.\u00a0<\/p>\n
Milline?<\/p>\n
Kui me vaatame meediamajasid, siis Postimeest lugedes on selgelt n\u00e4ha teatud poliitiline kallutatus \u2013 kuidas kajastatakse n\u00e4iteks kliimamuutusi ja roheteemasid. See, mis sealt vastu paistab, on heas v\u00f5i halvas m\u00f5ttes v\u00e4ga Isamaaline vaade. Poliitikud, kes seal vahepeal kirjutavad, propageerivad v\u00e4ga aktiivselt seda, mis meile Ameerikast tuleb. Ja seda v\u00f5imendatakse kuis jaksatakse.<\/p>\n
\u00d5nneks on igas meediamajas ka ajakirjanikke, kes suudavad seda tasakaalustada. Siin saab ERR-i otsa vaadata. Kui ma hakkan hommikul uudiseid lugema, loen k\u00f5igepealt ERR-i portaali, vaatan, mis seal kirjutatakse, ja v\u00f5ib-olla kuulan m\u00f5ned raadiosaated l\u00e4bi. Kuid m\u00f5nda raadiosaadet v\u00e4ga kuulata ei taha, sest sealt v\u00f5ib tulla midagi sellist, et kui mul oleks verer\u00f5huga probleeme ja tabletid ununeksid v\u00f5tmata, siis paneksin selle raadiosaate k\u00e4ima ja verer\u00f5huga oleks j\u00e4lle k\u00f5ik korras.<\/p>\n
Meediast, ka sotsiaalmeediast vastu kajav pilt v\u00f5ib v\u00e4ga paljusid hirmutada. Keskkonnateemasid v\u00f5imendatakse \u00fcle ja n\u00e4idatakse, et me peame ikkagi inimese eest seisma ning loodus on teisej\u00e4rguline.<\/p>\n
Mina m\u00f5tlen sellele alati nii, et me pole kunagi nii h\u00e4sti elanud kui praegu \u2013 natuke naljakas on viriseda ja nuriseda. Kui meile \u00f6eldakse, et roheteema keerab meie elu siin Euroopas tuksi, siis mina k\u00fcll seda p\u00e4ris nii ei n\u00e4e. Muidugi tehakse roheteemades ka v\u00e4ikseid apsakaid ja midagi oleks vaja parandada, aga see ei t\u00e4henda, et see on \u00fcdini vale.<\/p>\n
Kui me j\u00e4tkame samas tempos, nii et majandus on number \u00fcks ja keskkond number kaks, siis iga loogika \u00fctleb, et majandus peab mahtuma keskkonna sisse, mitte vastupidi.\u00a0Maailmapraktikast on n\u00e4iteid, kuidas loodusressursse on ammendatud nii kiiresti, et p\u00e4rast seda on kas \u00fchiskonnad v\u00f5i teatud piirkondade majandusharud kokku kukkunud. Kui sa sellega ei arvesta, v\u00f5ib v\u00e4ga kiiresti v\u00e4ga halvasti minna.<\/p>\n
Kui veel paar aastat tagasi juhtis Euroopa Liidu majandust keskkonnajalaj\u00e4lje v\u00e4hendamise poliitika ja seda mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka laiemalt, siis n\u00fc\u00fcd on pendel j\u00f5uliselt teises suunas liikumas. Ilmselt on seal taga \u00fcksjagu ettev\u00f5tjate lobit\u00f6\u00f6d ametkondade pikkades koridorides ja see on kandnud vilja. Teisalt tuleb neist ju ka aru saada, sest nad peavad seisma oma \u00e4ri j\u00e4tkusuutlikkuse ja kasumlikkuse eest.
Kas Euroopa rohepoliitika kippus vahepeal liiga \u00f5hinap\u00f5hiseks minema v\u00f5i oleme n\u00fc\u00fcd liiga palju j\u00e4rele andmas \u2013 kuhu m\u00f5istlik piir t\u00f5mmata?<\/p>\n
Minu arvates oleme me \u00fcle lombi tuleva surve t\u00f5ttu liialt palju j\u00e4rele andmas ja kujundame ennast vastavalt Ameerika \u00dchendriikide poliitikale ning seal toimuvale. Arvan, et see rohepoliitika, mida meil tehakse, on m\u00f5nes m\u00f5ttes paratamatus. Kui me seda ei tee, on meil t\u00e4na k\u00fcll hea ja v\u00f5ib-olla ka meie lastelastel, aga see, mis edasi tuleb \u2013 ma ei ole sugugi kindel, et see enam hea on.<\/p>\n
Metsameestel on hea v\u00e4ljend, et me ei kasvata metsa endale, vaid oma lastelastele. T\u00e4pselt samamoodi peaks l\u00e4htuma poliitika tegemisel: meie t\u00e4na tehtud otsuste vilju ise ei naudi, v\u00f5i vilju siin polegi, aga suudame \u00e4ra hoida selle, et meie lapselapsed peaksid elama k\u00f5rbes v\u00f5i kus iganes.\u00a0<\/p>\n
Kui me vaatame meile Ameerikast \u00fcle kandunud halvustavat suhtumist keskkonda, et inimene on ikkagi number \u00fcks, siis mulle tuleb meelde \u00fcks hetk ajaloost. L\u00e4heme umbes 15. sajandisse, kus meie maailmapilt oli t\u00e4iesti teistsugune. Oli v\u00e4ga selge seisukoht, et k\u00f5ik on Jumala loodud ja see on inimese h\u00fcvanguks ja seda tuleb kasutada nii palju kui v\u00f5imalik, siin ei ole mingit k\u00fcsimust, sest Jumal on selle meile andnud. See maailmapilt hakkas murenema alles siis, kui Charles Darwin tuli v\u00e4lja evolutsiooniteooriaga ja siis hakkasid paljud m\u00f5tlema, et \u00e4kki ei olegi k\u00f5ik ainult inimesele, et siin on lisaks veel teised v\u00e4\u00e4rtused, millele oleks m\u00f5istlik t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, sest kui need hakkavad kaduma, ei ole ka inimesel enam v\u00e4ga hea.\u00a0<\/p>\n
See arusaam levis p\u00e4ris kenasti ning usuringkondades on mu arust t\u00e4na vaid \u00fcksikud ususektid, kes eiravad evolutsiooni osat\u00e4htsust.<\/p>\n
Aga poliitikas oleme me j\u00f5udnud t\u00e4pselt samasse seisu, kus kirik oli paarsada aastat tagasi.<\/p>\n
Et inimene on looduse kroon.<\/p>\n
Jah, inimene on looduse kroon ja k\u00f5ik, mis tuleb, selle kasutame \u00e4ra, tulgu p\u00e4rast kas v\u00f5i veeuputus \u2013 s\u00f5na otseses m\u00f5ttes. Ja tulebki.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233150h8932t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Marko M\u00e4gi ja Merilin P\u00e4rli Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kas soode taastamise avalik kommunikatsioon on l\u00e4inud rappa?<\/p>\n
Seal on kindlasti \u00fcht-teist, mida saab ette heita, aga see on hea n\u00e4ide sellest, kuidas heast ideest on v\u00e4ga v\u00e4ikese seltskonna valjuh\u00e4\u00e4lsel m\u00f5jul t\u00f5usnud probleem, mis tegelikult v\u00f5ib-olla probleem ei olegi.<\/p>\n
Minu arust on see selgelt \u00fcle v\u00f5imendatud ja asi ei ole sugugi nii hull, kui meediast paistab. Ma ei h\u00e4bene \u00f6elda, et metsandusringkond on selles vallas tagajalgadel ja \u00fcritab k\u00f5ikv\u00f5imalikul moel seda halvana n\u00e4idata. N\u00e4en sageli argumenti, et mets uputatakse \u00e4ra ja midagi ei j\u00e4\u00e4 alles. Mina aga m\u00f5tlen, et kui sa metsa maha v\u00f5tad, pole ju ka enam midagi.\u00a0<\/p>\n
Kui me tuleme tagasi selle juurde, et kasvatame metsa oma lastelastele, siis seda, mida me praegu m\u00e4rgades metsades teeme, ei tee me selleks, et ise seda suuresti nautida. Teeme seda selleks, et liigid saaksid v\u00f5imaluse uuesti oma elu nautida, isegi mitte liigid, vaid seal varem olnud looduslikud protsessid saaksid taastuda. Et kogu \u00f6kos\u00fcsteem saaks toimida sellisel kujul, nagu see oli enne metsa kuivendamist.\u00a0<\/p>\n
Seal on p\u00e4ris palju liike taandunud. Kui ma loen teaduskirjandust m\u00e4rgade metsade taastamisest ja sellest, kuidas liigid sinna tagasi tulevad, siis nahkhiirtele meeldivad sellised metsad v\u00e4ga ja nende arvukus kasvab, ka veelindude arvukus kasvab. Kui metsa all on natukenegi vett, tulevad pardid hea meelega sinna, vee-elustik l\u00f6\u00f6b kihama \u2013 tekib see, mida enne seal ei olnud.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes ma arvan, et liigirikkus suureneb sellistes kohtades, aga oluline on silmas pidada, et me taastame mingeid \u00f6koloogilisi protsesse, mis praegu on keskkonnast kadunud.<\/p>\n
\u00dcks asi on see, mida m\u00f5ni ajakirjanik v\u00f5imendab v\u00f5i millist vaadet kujundab, aga teine asi on teadlaste roll. Kas meil on teadlasi, kes laulavad m\u00f5ne t\u00f6\u00f6stusharu laulu?<\/p>\n
Kindlasti v\u00f5ib leida selliseid n\u00e4iteid. Ma ei julge \u00fchtegi nime \u00f6elda, aga eks tagatubades r\u00e4\u00e4gitakse ikka, kes kelle laulu laulab. Ei tee \u00fcldse saladust, et isegi minu kohta r\u00e4\u00e4gitakse \u2013 kui ma tegelesin tuuleparkidega, olin kinni makstud tuuleparkide arendajate poolt ja laulsin nende laulu, kui tegelen metsateemadega, olen kinni makstud keskkonnaorganisatsioonide poolt ja laulan nende laulu.
V\u00f5in k\u00f5igile \u00f6elda, et mitte keegi ei ole mulle siiamaani midagi maksnud. Kui tahate mulle maksta, siis tulge ja r\u00e4\u00e4gime ning t\u00f5en\u00e4oliselt ma teie raha vastu ei v\u00f5ta.<\/p>\n
Aga jah, \u00fcksikteadlase roll avalikus debatis on \u00fcsna oluline, sest v\u00e4ga kiiresti kujunevad v\u00e4lja \u00fcksikud inimesed, kelle s\u00f5na v\u00f5imendatakse.\u00a0Olgu keskkonnaorganisatsioonide v\u00f5i t\u00f6\u00f6stuse poolt.<\/p>\n
Peame vaatama ajalukku: keskkonnaorganisatsioonid on oma v\u00f5imekuselt midagi teha tegelikult v\u00e4ga halvas positsioonis. Nende vahendid oma s\u00f5numit levitada on oluliselt kehvemad kui suurkorporatsioonidel, n\u00e4iteks metsa- v\u00f5i kaevandusfirmadel.<\/p>\n
V\u00f5ime n\u00e4iteks minna tagasi naftapuurimise juurde, mille kohta \u00fctlesid teadlased ammu, et see ei ole hea m\u00f5te. See k\u00f5ik pandi aga nii-\u00f6elda kalevi alla. Aastak\u00fcmneid hiljem tulid aga v\u00e4lja naftafirmade endi raportid, mis n\u00e4itasid, et see on keskkonnale v\u00e4ga kahjulik tegevus. Selliseid asju v\u00f5ime n\u00e4ha ka t\u00e4nap\u00e4eval. \u00a0<\/p>\n
Lugesin alles eelmisel n\u00e4dalal teadusuudist k\u00f5igile tuntud kemikaali gl\u00fcfosaadi kohta, mida me aedades v\u00e4ga aktiivselt kasutame, ja selle positiivse kuvandiga teadusuuringu kohta, mis avaldati aastal 2000, kuid n\u00fc\u00fcd, veebruarikuus, \u00f6eldi, et see uuring ei kehti enam. Teadusajakirja toimetus tunnistas, et p\u00e4rast pikka, 25 aastat kestnud uurimist tuli v\u00e4lja, et toonase uuringu tulemus oli selgelt m\u00f5jutatud keemiakorporatsiooni Monsanto inimeste poolt. Niidid jooksid sinna ja uuringu tulemus ei ole enam usaldusv\u00e4\u00e4rne. Paraku on seda uuringut kasutatud erinevate maade poliitika kujundamises v\u00e4ga m\u00f5jusa argumendina n\u00e4itamaks, et gl\u00fcfosaadil ei ole negatiivset m\u00f5ju. Selle negatiivseid tagaj\u00e4rgi “naudime” me praegu ka Euroopas, kus gl\u00fcfosaat on j\u00e4tkuvalt lubatud.
Nii et vaesed putukad ja vaesed meie!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233096hed3dt24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Marko M\u00e4gi ja Merilin P\u00e4rli Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
\u00d6koloogia valdkonnas on avalikku polariseerumist, kahte lehte jagunemist, p\u00e4ris palju. Kas see t\u00e4hendab automaatselt, et \u00fcks pool eksib, v\u00f5i mille j\u00e4rgi aru saada, et on ilmunud teadlane, kes esitab meile vildakat pilti?<\/p>\n
Tavainimesel on sellest \u00e4\u00e4rmiselt raske aru saada. Tavainimene ei tee inimesele taustauuringut, piisab v\u00f5ib-olla sellest, kui \u00f6elda, et meil on kas Tartu \u00dclikooli, maa\u00fclikooli v\u00f5i tehnika\u00fclikooli teadlane, kes selle teemaga iga p\u00e4ev tegeleb, ja sellest tavainimesele piisab.<\/p>\n
Tegelikult tuleks vaadata, mida inimene teinud on, milline on tema senine tegevus, kas ta on selles vallas p\u00e4dev. Mina n\u00e4iteks ei julge paljudel teemadel s\u00f5na v\u00f5tta. Olen endale selgeks teinud, et linnud on teema, milles ma pean ennast enam-v\u00e4hem p\u00e4devaks. V\u00f5ib-olla natukene ka metsakooslused ja metsaelustik, sest olen 25 aastat metsas linde uurinud ja tean enam-v\u00e4hem, mis seal toimub.\u00a0<\/p>\n
Samas v\u00f5ib meedias kohata inimesi, kelle kohta v\u00f5ib \u00f6elda, et nad p\u00f5evad nobeliiti. See tuleneb Nobeli preemiast. Mingil hetkel pandi t\u00e4hele, et inimesed, kes saavad k\u00f5rge tunnustuse, sealhulgas Nobeli preemia laureaadid, hakkavad v\u00e4ga kummalistel teemadel s\u00f5na v\u00f5tma. Sellistel, mis nende valdkonda \u00fcldse ei kuulu. Pehmelt \u00f6eldes on aga nende s\u00f5nav\u00f5tud v\u00e4ga kentsakad ja erialateadlased vaatavad, et see, mis nad r\u00e4\u00e4givad, ei ole \u00f5ige jutt. Tundub, et \u00fchiskondliku krediidi andmine \u2013 sa oled v\u00e4\u00e4rt inimene, paneme sulle ordeni rinda \u2013 annab neile mingisuguse \u00f5iguse ja samas kaob neil sotsiaalne pidur \u00e4ra. Nad hakkavad \u00fcksk\u00f5ik mis teemal ja \u00fcksk\u00f5ik mille kohta kirjutama ning r\u00e4\u00e4kima, meediale see paraku aga v\u00e4ga meeldib.<\/p>\n
Kui sa oled jutukas inimene ja sind kutsutakse igale poole ning sa endale pidurit ei t\u00f5mba, v\u00f5ib omadega v\u00e4ga kiiresti rappa j\u00f5uda nii see inimene kui ka teema, mida ta esindab.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on meil seda \u00fchiskondlikult v\u00e4ga keeruline lahendada, aga loodetavasti osatakse sellistele asjadele t\u00e4helepanu t\u00f5mmata. Kuid elu n\u00e4itab, et sellistel inimestel on poliitika kujundamisel siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne roll, eriti kui nad poliitikasse l\u00e4hevad. See viib mind m\u00f5tteni, et mingil hetkel peaks iga teadlane m\u00f5tlema, kas poleks aeg tegelikult poliitikasse minna. Ma tean, et see on paljudele v\u00e4ga valus samm, sest see, mis poliitikut ees ootab, on hoopis teine maailm.<\/p>\n
Kas poliitika ei riku teadlasi nii nagu Nobeli preemia?<\/p>\n
Eks see on ilmselt kinni inimeses endas. Selge on see, et kui sa l\u00e4hed suure hurraaga poliitikasse, saad valusalt vastu n\u00e4ppe. Sa pead endale selgeks tegema, et poliitikas tuleb teha kompromisse, samas on see teadlasele v\u00e4ga raske. Kui sa n\u00e4ed, et keskkonnast s\u00f5idetakse \u00fcle sinu arust rumalate m\u00f5tetega, siis ma ei kujuta h\u00e4sti ette, mida see inimene tunneb.\u00a0<\/p>\n
Tegelikult ma tean, mida ta tunneb, sest mul on olnud v\u00f5imalus anda n\u00f5u mitte k\u00fcll poliitikutele, aga v\u00e4ga k\u00f5rgetele ametnikele. Olen neile telefonis r\u00e4\u00e4kinud ja selgeks teinud, et see ei ole v\u00e4ga m\u00f5istlik otsus, on selgelt poliitiline otsus, ehk \u00f6koloog \u00fctleb, et see otsus tugineb ainult k\u00f5hutundele ja neil, kes tahavad sind kohtusse kaevata, on argumendid teadusuuringute n\u00e4ol ja nad l\u00fckkavad sinu v\u00e4ited \u00fcmber.<\/p>\n
Paaril korral on l\u00e4inud nii, et minu n\u00f5uannet ei ole kuulda v\u00f5etud. Et k\u00f5rge ametnik teebki suure hurraaga poliitilise otsuse \u00e4ra ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kaebabki m\u00f5ni keskkonnaorganisatsioon ta kohtusse. Seni on minu praktikas alati nii, et kui olen \u00f6elnud, et sellise otsuse korral kaevatakse sind t\u00f5en\u00e4oliselt kohtusse ja sa kaotad, siis nii on ka l\u00e4inud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233084h2e47t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Marko M\u00e4gi ja Merilin P\u00e4rli Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime tuulikutest. Te \u00fctlesite, et linnud on teema, milles te olete k\u00f5ige p\u00e4devam. Kas merre rajatud tuulikupargid m\u00f5jutavad lindude populatsiooni v\u00f5i ei? V\u00f5i on tuulikud lihtsalt planeeritud valedesse kohtadesse, nad ei peaks olema lindude r\u00e4ndeteedel?<\/p>\n
R\u00e4ndeteed on \u00fcks asi, v\u00f5ib-olla isegi olulisem on see, et meie rannikumeres on p\u00e4ris palju olulisi talvituvate lindude peatuskohti. Meil on aulid ja vaerad, kes vajavad meie rannikumerd, nad on suure osa aastast, kaheksa kuud v\u00f5i isegi rohkem siin ning lendavad alles kevadel Siberi tundrasse pesitsema ja tulevad suve l\u00f5pus tagasi. Kui sellistesse kohtadesse peaksid tuulepargid kerkima, siis on \u00fcsna suur t\u00f5en\u00e4osus, et see v\u00f5ib nende elu m\u00f5jutada.<\/p>\n
Samas pole teadusuuringute j\u00e4rgi tuuleparkide otsene m\u00f5ju lindudele selline, mille peale v\u00f5iks \u00f6elda, et linnud seal kohe surma saavad. Tavainimese arusaam on, et kui tiivik p\u00f6\u00f6rleb, lendab seal ringi \u00fcks suur sulepuru. Ei maksa linde nii rumalaks pidada, evolutsioon on neid k\u00fcmneid miljoneid aastaid kujundanud suhteliselt osavateks lendajateks.<\/p>\n
Lindude n\u00e4gemine on v\u00e4ga hea, nad suudavad tuulikuid n\u00e4ha ja v\u00e4ltida. P\u00e4ris paljud linnud lendavad l\u00e4bi tuuleparkide nii, et nad ei saa viga. N\u00e4iteks hanelised, kes on suhteliselt suured linnud, nendest 99 protsenti lendab tuuleparkidest l\u00e4bi nii, et see neile probleemi ei tekita.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcll aga, kui tuulepark tuleb otse keset r\u00e4ndeteed, on selge, et mingitel tingimustel v\u00f5ivad linnud vaadata, et see ei ole enam selline koht, kust nad tahaksid l\u00e4bi lennata, ja nad teevad tiiru sisse. Nad peavad ringi lendama, aga r\u00e4nde ajal n\u00f5uab iga meeter ja iga sekund lisaenergiat. Kui lind on mere kohal seisundis, kus tal on iga minut arvel ja energia sisuliselt arvel ning piltlikult \u00f6eldes hakkab tal paak t\u00fchjaks saama, siis ta v\u00f5ib vette kukkuda ja uppuda.\u00a0<\/p>\n
Minu senine kogemus tuuleparkide keskkonnam\u00f5jude uuringutega on, et meil tehakse neid suhteliselt rangelt. Keskkonnaamet ei lase uuringuid v\u00e4ga lihtsalt l\u00e4bi, nad on \u00fcsna n\u00f5udlikud, nad peavad n\u00f5udma, et uuringud oleksid kvaliteetselt tehtud. M\u00e4letan enda praktikast, kus mul oli t\u00fckk aega vaidlemist ja pidin selgitama, miks peab asju nii tegema. M\u00f5ni ornitoloog v\u00f5i nii-\u00f6elda ornitoloog \u00fctleb, et see on puhas kius, sest tema ju teab, et see on nii.<\/p>\n
Siis ma \u00fctlen talle, et sellest teadmisest on v\u00e4he, et sina tead ja mina tean \u2013 me peame ka teistele n\u00e4itama, et asi on nii, ja selleks on vaja konkreetselt teadusliku metoodikaga andmeid koguda. Kui meil sellist andmestikku ei ole, tuleb j\u00e4rgmine vaba\u00fchendus ja \u00fctleb, et te ei ole siin mitte midagi uurinud. Mis me siis teeme? Siis t\u00f5mmatakse projektile kriips peale ja \u00f6eldakse, et midagi pole uuritud. Praegu tegutseb keskkonnaamet minu teada suhteliselt metoodiliselt ja v\u00e4ga lihtsalt uuringuid l\u00e4bi ei lasta.<\/p>\n
Lindude vaatevinklist on tuuleparkide k\u00f5ige suurem probleem see, et Eestis ei ole piisavalt spetsialiste. V\u00f5in \u00f6elda, et kui me tahame kiiresti taastuvenergiat arendada, see on k\u00fcll tagantj\u00e4rele tarkus, kui ma vaatan Eesti teadusrahastust, mis on v\u00e4henenud, siis selle taustal oleks natuke naiivne loota, et meil oleks v\u00e4ga palju heal tasemel ornitolooge, kes suudaksid kvaliteetseid linnu-uuringuid teha.\u00a0<\/p>\n
Siinkohal me ei r\u00e4\u00e4gi igast binokliga inimesest.<\/p>\n
Jah, kuigi tuleb tunnistada, et kasutatakse ka neid. Kui sa tunned linde, on sul linnu-uuringutes kindlasti oma koht, aga see ei t\u00e4henda, et sa suudad aruandeid piisavalt p\u00f5hjalikult kokku kirjutada. Olen seda ise n\u00e4inud: inimesed, kes on looduses v\u00e4ga head linnutundjad, aga kel ei ole teadustausta, ei ole v\u00f5imelised uuringuraporteid vettpidaval kujul kokku kirjutama. Neid tuleb tagant aidata v\u00f5i \u00f6elda, et tuleb midagi juurde uurida.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233153h3cbat24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Marko M\u00e4gi ja Merilin P\u00e4rli Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime veel inimestest ja lindudest-loomadest, kes linnas kokku puutuvad. Inimeste empaatia on nii arenenud, et sageli p\u00fc\u00fctakse p\u00e4\u00e4sta m\u00f5nd h\u00fcljatud rotipesakonda v\u00f5i pesast v\u00e4lja kukkunud varesepoegi. Kas ja kui palju me peaksime looduse loomulikku ringk\u00e4iku \u00fcldse sekkuma?\u00a0<\/p>\n
See on v\u00e4ga tundlik teema. Ma ise olen enda peas v\u00e4lja m\u00f5elnud nii, et ma ei torma igat lindu ja looma p\u00e4\u00e4stma. Eriti teravalt on see teema \u00fcleval kevadperioodil, kui linnupojad pesadest lahkuvad ja satuvad kohtadesse, kus nad on inimese silma all.<\/p>\n
Erinevad ametnikud peavad siis igale poole jooksma, et neid linde aidata. Olen seda usku, et inimesi tuleks harida: igat looma ei pea aitama ja enne, kui sa helistad keskkonna- v\u00f5i p\u00e4\u00e4steametisse, veendu, kas see loom tegelikult vajab abi. Kui on n\u00e4ha, et kuskilt voolab verd, siis on selge, et ta vajab ilmselt abi. Meil on organisatsioonid, kes nendega aktiivselt ja vahvasti tegelevad. N\u00e4iteks metslooma\u00fching, kes aitab loomi \u2013 nad teevad v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Kui me hakkame igat looma p\u00e4\u00e4stma, siis kardan, et \u00fcks valdkond saab ebaproportsionaalselt palju t\u00e4helepanu ja teised valdkonnad v\u00f5ivad seet\u00f5ttu varju j\u00e4\u00e4da. Ma ei \u00fctle, et siili ei peaks p\u00e4\u00e4stma \u2013 siil on tore loom ja siili p\u00e4\u00e4stmise vastu ei ole mul midagi \u2013, aga kuhugi tuleb piir t\u00f5mmata, sest igat looma me p\u00e4\u00e4sta ei saa.<\/p>\n
Kust algab liigne sekkumine toitumisahelasse ja loodusliku tasakaalu rikkumine?<\/p>\n
Kuna me oleme linnad juba loonud, on see keskkond, kus inimese m\u00f5ju on nii suur, et polegi enam v\u00f5imalik muudmoodi kui sekkuda. J\u00f5uame ringiga saate algusesse tagasi: kui meil on linnas looduslikud alad, kus loomad saavad ise toimetada, siis on oluliselt v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus, et nendega midagi juhtub ja nad inimese silma alla satuvad. \u00a0<\/p>\n
Oluline aspekt on siin inimese emotsionaalsus. Me oleme empaatilised loomad \u2013 v\u00e4hesed meist ei ole \u2013 ja reeglina tahame aidata. Kui n\u00e4eme h\u00e4das looma, on v\u00e4ga raske \u00f6elda, et \u00e4rme teda aita. Lindude talvine toitmine on teema, millest ma v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gin, ja seal olen ma k\u00fcll s\u00fcdame k\u00fclmaks teinud \u2013 mina \u00fchtegi lindu talvel ei toida.<\/p>\n
Miks?<\/p>\n
Sest linnas on niigi palju s\u00fc\u00fca. Kuigi alles t\u00e4na kirjutasin artikli, kus poolakad \u00fctlevad, et tegelikult on linnades looduslikku toitu v\u00e4he ja v\u00f5iks ikkagi linde toita.<\/p>\n
Oma valdkonna teaduskirjanduse pidev lugemine ja eri seisukohtadega arvestamine ongi see, millega teadlane peab kogu aeg tegelema. Ei ole nii, et see, mille ma selgeks \u00f5pin, nii ka j\u00e4\u00e4b. Paraku n\u00e4eme ka teadlaskonnas, et seda, mida sa noorena \u00f5pid, on vanas eas v\u00e4ga raske \u00fcmber \u00f5ppida. \u00a0<\/p>\n
N\u00e4en seda ka oma kolleegide pealt: kui satume r\u00e4\u00e4kima roheteemadest, siis vanem generatsioon on see, kes vaatab p\u00f5lastava pilguga v\u00f5i muigab. Nad \u00fctlevad, et ahah, teie, noored, aga meie ajal olid asjad hoopis teistmoodi. Seda n\u00e4eb tegelikult igal pool.<\/p>\n
Mulle tuleb meelde \u00fcks kormoranide uuring Kreekast, kus k\u00fcsiti inimeste arvamust. Just vanem generatsioon oli see, kes on kinni vanades dogmades, \u00f6eldes: oleme alati nii teinud, teeme samamoodi edasi, \u00e4rge tulge meid \u00f5petama. Noored, kes n\u00e4evad keskkonna muutumist ja saavad probleemidest aru, on muutustega kaasaminemiseks ja looduse h\u00fcvanguks tegutsemiseks hoopis vastuv\u00f5tlikumad.<\/p>\n
See v\u00f5iks tegelikult olla hea vihje poliitikutele: kui te oma joru pikalt ajate, on see nagu oksa saagimine, teie enda poliitilise krediidi raiskamine. Noored tulevad peale, nemad peaksid teid tulevikus valima, aga \u00fchel hetkel nad vaatavad, et selliseid vanu me enam ei vali.<\/p>\n
Te olete kormorane ka uurinud \u2013 mida teha selle inimese jaoks nuhtlusisendiga?<\/p>\n
Ma ei ole neid otseselt uurinud, aga kirjutasin keskkonnaametile nende tegevuskava mustandi, nii et olen kormorani tegemistega \u00fcsna kursis.<\/p>\n
Aga mida teha? Eestis on k\u00e4ivitunud p\u00e4ris tore kormorani koost\u00f6\u00f6kogu, kus saavad kokku eri osapooled: iht\u00fcoloogid, ornitoloogid, kalurid ja vaba\u00fchenduste esindajad. Minu arust on see lahendanud pingeid, mis j\u00f5udsid varem meediasse niimoodi plaksti, et kellelgi tuli m\u00f5te, et see asi mulle ei meeldi, ja ta kirjutas kohe meediasse. N\u00fc\u00fcd oleme saanud laua taga need asjad \u00e4ra vaielda. Isegi kui on sellised vaidlused, et minnakse rusikas taskus minema, on see siiski parem, kui avalikkuse ees s\u00f5da pidada. Mingil m\u00e4\u00e4ral j\u00e4\u00e4b see niikuinii avalikkuse ette, aga minu arust liigume \u00f5iges ja m\u00f5istmise suunas.<\/p>\n
Ma tegelikult ei eelda, et kalurid ja ornitoloogid \u00fchele seisukohale j\u00f5uavad, see oleks utoopiline, aga sellesse mul usku on, et mingisugusele kompromissile me v\u00e4hemasti j\u00f5uame.<\/p>\n
Aga kas siis peaks sekkuma \u2013 on kormorane liiga palju v\u00f5i las elavad ja \u00f5itsevad? Mida te \u00f6koloogina \u00fctlete?<\/p>\n
\u00dctleksin, et liiki on t\u00e4pselt nii palju, kui keskkond lubab. Tuleb vaadata, millised on keskkonnatingimused. J\u00e4relikult on meie meri v\u00f5i siseveekogud sellises seisus, et kormorane saab nii palju olla \u2013 neil on j\u00e4relikult s\u00fc\u00fca. Ei saa ka salata, et meie talved on viimasel ajal \u00fcsna soodsad olnud \u2013 soojad. Linnud ei pea enam \u00e4ra r\u00e4ndama, nad saavad kogu talve siin olla.<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes on t\u00e4navune kevad \u00fcsna huvitav, sest on olnud pikk k\u00fclm talv ja meri oli j\u00e4\u00e4s. Kormoranidel pole siin midagi suurt teha, nii et v\u00f5ib-olla sel aastal kormorani arvukus seet\u00f5ttu hoopis langeb. Siin on n\u00fc\u00fcd oht, et kuna me teda aktiivselt ohjame, hakatakse k\u00fclma talve m\u00f5ju t\u00f5lgendama kui ohjamise suurt edukust.<\/p>\n
On veel linnuliike, keda inimesed v\u00e4ga ei armasta. Tavaliselt on need just linnalinnud: tuvid, kajakad, varesed, varblased. Nad tunduvad inimestele liiga tavalised, hallid, t\u00fc\u00fctud ja l\u00e4rmakad, pole ka erilised laululinnud, aga seedimine on neil hea ja see kipub inimtegevusele soovimatuid j\u00e4lgi j\u00e4tma. Kevaditi on inimesed h\u00e4das nii kajaka- kui ka varesepesadega. Kuidas inimese ja linnalinnu kooselu sujuvamaks muuta, et nad \u00fcksteist ei vihkaks?<\/p>\n
J\u00e4lle j\u00f5uame tagasi inimeste harimise juurde. Tuleb l\u00f5putult r\u00e4\u00e4kida, mida linnud linnas teevad ja miks neid palju on. J\u00f5uame j\u00e4llegi toitmise juurde tagasi: kui me neid siin toidame, siis on selge, et just varblased, tuvid, kajakad ja varesed on need, kes sellest k\u00f5ige rohkem kasu saavad. See ei ole ainult minu arvamus, selle kohta on teadusuuringud.<\/p>\n
Tegelikult tahaksid inimesed ju aidata v\u00e4ikseid nunnusid linde, aga paraku saavad nemad sellest k\u00f5ige v\u00e4hem kasu. Seal, kus linde toidetakse, kipub linnustik \u00fclbastuma \u2013 tekivad suured varese- ja tuviparved. V\u00e4ga lihtne on \u00f6elda, \u00e4rge toitke linde, siis ongi neid v\u00e4hem. Muidugi v\u00f5iks soosida ka r\u00f6\u00f6vlindude tulekut linna.\u00a0<\/p>\n
Tartus oleme minu arust v\u00e4ga heas positsioonis, sest kanakullid on muutunud suhteliselt tavaliseks. Tegelikult on kanakull ka Tallinnas v\u00e4ga tavaline. Nad s\u00f6\u00f6vad hea meelega nii tuvisid, vareseid kui ka kajakaid, kui k\u00e4tte saavad, nii et linnalinnu elu ei ole sugugi nii lihtne, kui n\u00e4iliselt tundub.
Inimeste haridus ja teavitamine on A ja O.<\/p>\n
Aga on nad vajalikud ka, on neil linnas mingi roll t\u00e4ita? \u00a0<\/p>\n
Ega nad niisama siin ei ole. Kui meil on tekkinud monokultuurne linn, siis tekib suhteliselt palju r\u00e4mpsu ja linnud kasutavad seda \u00e4ra. V\u00f5ime neile m\u00f5elda kui linna sanitaridele, kes linna meie eest puhastavad. See ei ole aga kindlasti see, mida me linnast tahame \u2013 tahaksime siia esteetiliselt meeldivamat keskkonda. Kui me aga \u00fcritame k\u00f5ik nulli peale nudida, siis peame leppima ka \u00fche\u00fclbalisusega linnustikus.<\/p>\n
Kas inimesed osutavad oma teadmatusest ja justkui heasoovlikkusest mingitele liikidele hoopis karuteeneid?<\/p>\n
Siin tahaks \u00f6elda, et enamikule liikidele. Konkreetselt \u00fchtegi liiki ei julgegi v\u00e4lja tuua.<\/p>\n
Mida me peaksime v\u00e4hem tegema, kui m\u00f5tleme, et teeme head, aga tegelikult on see hoopis halb? \u00a0<\/p>\n
Ei tahaks siin ette lugeda, et peaksime v\u00e4hem metsa raiuma, v\u00e4hem autoga s\u00f5itma, v\u00e4hem lennukiga lendama ja m\u00f5istlikumalt p\u00f5ldu harima. See on nii suur kompleks asju.<\/p>\n
Kui \u00fcksikisiku tasandil midagi v\u00e4lja tuua.<\/p>\n
K\u00f5ige suurem m\u00f5ju meie linnustikule on kindlasti t\u00e4nap\u00e4eva intensiivsel p\u00f5llumajandusel. Kui minul oleks v\u00f5im seda muuta, siis ma muudaksin seda. Annan endale aga aru, et see on poliitiliselt v\u00e4ga keeruline, sest p\u00f5llumehed \u00fctlevad, et s\u00fc\u00fca tahate te k\u00f5ik \u2013 ja neil on selles suhtes \u00f5igus. K\u00fcsimus on ainult selles, kas me tahame sellist toitu, mis selliselt p\u00f5llult tuleb.<\/p>\n
Kas kassid tuleks hoida toas?<\/p>\n
Kui on lindude pesitsushooaeg, siis jah, linnas v\u00f5iks nad toas hoida. Kui olete maal, siis t\u00f5en\u00e4oliselt hulguvad nad maja \u00fcmber, aga metsa nad ei j\u00f5ua. Metsandusringkondades kuuleb v\u00e4ga sageli v\u00e4iteid, et kassid s\u00f6\u00f6vad linnud \u00e4ra ja metsaraie on selle k\u00f5rval suhteliselt sekundaarne, aga metsades meil kasse ei ole \u2013 see on laialdaselt kasutatav demagoogiline v\u00f5te, et juhtida t\u00e4helepanu \u00fchelt teemalt mujale. See ei t\u00e4henda, et kassid ei oleks probleem.<\/p>\n
Loomulikult on probleemiks ka maanteed, linnad ja aknad, kus linde hukkub. Aga kui me tegeleme \u00fche konkreetse teemaga, siis kassid ei ole probleem.<\/p>\n
Mulle meeldis v\u00e4ga \u00fcks s\u00fcgisene arutelu riigikohtus: kui metsafirma esindaja hakkas samamoodi r\u00e4\u00e4kima, et meil on metsas kassid, l\u00f5i kohtunik rusikaga laua peale ja \u00fctles, et selle jutu l\u00f5petame \u00e4ra.<\/p>\n
Teie ametikaaslane, armastatud zooloog ja loodushariduse populariseerija Fred J\u00fcssi l\u00e4ks eestlaste \u00fcldise t\u00f6\u00f6kuse mentaliteediga vastuvoolu ja \u00fctles, et tegelikult peaks hoopis rohkem molutama \u2013 siis tulevad paremad m\u00f5tted. Kas teie ka seda seisukohta j\u00e4rgite ja kui jah, siis mis on k\u00f5ige parem paik v\u00f5i tegevus molutamiseks?<\/p>\n
\u00dcritan iga p\u00e4ev molutada nii palju, kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik on, ning olla nii passiivne, kui v\u00e4lja tuleb. Minu jaoks on k\u00f5ige m\u00f5nusam molutamise viis rahulikult raamatut lugeda. P\u00e4ev, mil ma pole saanud raamatut lugeda, on minu jaoks raisku l\u00e4inud, nii et loodan, et t\u00e4nane p\u00e4ev veel raisku ei l\u00e4he.<\/p>\n
Mis praegu \u00f6\u00f6kapil on?<\/p>\n
\u00dcks ilukirjanduslik raamat, mis r\u00e4\u00e4gib lindude r\u00e4nnetest. Reeglina loen ma aimekirjandust v\u00e4ga palju.<\/p>\n
Nii et isegi vabal ajal ei saa te lindudest \u00fcle ega \u00fcmber?<\/p>\n
Kahjuks k\u00fcll.<\/p>\n
Ait\u00e4h saatesse tulemast!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233108h77c8t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Marko M\u00e4gi ja Merilin P\u00e4rli Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n