veebilehel.<\/a><\/p>\n2007. aastal l\u00e4bi viidud varajane uuring n\u00e4itas, et projekt on teostatav ja v\u00f5ib tuua Balti riikidele ja Euroopale \u00fcldisemaltki m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasu. Esialgne Balti riikide ja Euroopa Komisjoni vaheline leping allkirjastati 2011. aastal, mille j\u00e4rel sai alata detailne disain ja planeerimine.<\/p>\n
Kulude ja tulude hinnanguid sisaldavad \u00fcksikasjalikud plaanid said valmis 2017. aastaks. Samal aastal ratifitseerisid kolme Balti riigi parlamendid valitsuste vahelise lepingu. Toonane kulude hinnang ulatus 5,8 miljardi euroni, mis oli esialgsetest hinnangutest juba m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem. Rahastus pidi tulema erinevatest Euroopa Liidu programmidest ja kolme Balti riigi valitsustelt. Projekti oodatavaks valmimisajaks oli m\u00e4\u00e4ratud 2026. aasta.<\/p>\n
Probleemne teekond<\/p>\n
Peagi tekkisid projektiga probleemid, mida ei j\u00f5ua hakata siin \u00fcles loetlema, ent lahkarvamusi tekitas juba konkreetne marsruut, samuti tekkisid tehnilised probleemid ja kulud hakkasid j\u00e4rsult kerkima ning edasiminek oli aeglane. Kuigi Eesti ja Leedu puhul on olnud n\u00e4ha teatud progressi, on L\u00e4ti projektiosa teistest v\u00e4ga palju maha j\u00e4\u00e4nud. Peagi selgus, et Rail Balticut pole v\u00f5imalik algselt kavandatud 2026. aastal avada; avamiskuup\u00e4eva on mitu korda edasi l\u00fckatud.<\/p>\n
J\u00e4tkuvad viivitused ja kasvavad kulud t\u00f5id l\u00f5puks kaasa projekti p\u00f5hjaliku \u00fcmberm\u00f5testamise. 2025. aastaks otsustati jagada projekt kahte etappi. Esimese etapi puhul seati avamise sihiks 2030. aasta, kuigi Tallinnast Poola piirini ulatuvas koridoris saab olema osaliselt vaid \u00fcks r\u00f6\u00f6papaar. Lisaks ehitatakse trassile v\u00e4hem sildu ja viadukte, samuti v\u00e4hendatakse jaamade varustatust.<\/p>\n
Lihtsustatud esimese etapi oodatav maksumus on 15,3 miljardit eurot. \u00dcks r\u00f6\u00f6papaar t\u00e4hendab, et s\u00fcsteem on tehnilistele probleemidele ja katkestustele rohkem vastuv\u00f5tlik. Teise etapiga kavatsetakse lisada kogu koridori ulatuses teine r\u00f6\u00f6papaar ning projekti laiemaltki t\u00e4iustada. Teise etapi valmimiskuup\u00e4eva pole praegu kindlaks m\u00e4\u00e4ratud, kuid see ei saa juhtuma t\u00f5en\u00e4oliselt enne 2035. aastat.<\/p>\n
Eelmainitud kahe etapi kogumaksumus on praeguste hinnangute kohaselt umbes 23,6 miljardit eurot. Hea m\u00f5\u00f5dupuuna m\u00e4rgitakse Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes, et 23,6 miljardit eurot on v\u00e4ga ebakindel hinnang, mis viitab t\u00f5en\u00e4oliselt kulude j\u00e4tkuvale kasvule. Valmistugem veelgi suuremateks summadeks!<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, Rail Balticu projektiga seotud summad on astronoomilised. Perspektiivi andmiseks olgu \u00f6eldud, et 23,6 miljardit eurot \u00fcletab kahekordselt Eesti valitsuse aastaseid kulutusi, sealhulgas pensionidele, tervishoiule, kaitsele ja taristule tehtavaid kulutusi.<\/p>\n
Megaprojektid<\/p>\n
Rail Baltic on esimene Balti riikide megaprojekt p\u00e4rast 1991. aasta taasiseseisvumist. Megaprojektid on oma olemuselt v\u00e4ga suured, kallid ja keerulised ettev\u00f5tmised, mille maksumus ulatub tavaliselt miljarditesse eurodesse.<\/p>\n
Kas Rail Balticu probleemid on megaprojektide seas ainulaadsed? Sugugi mitte. On olemas hilinenud ajakavade, \u00fcletatud eelarvete v\u00f5i lubatust v\u00e4iksema resultaadi t\u00f5ttu l\u00e4bikukkunud ehitus- ja inseneriprojektide l\u00f5putu suur nimekiri, mille hulka kuuluvad n\u00e4iteks Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline La Manche’i tunnel, Suur-Beldi sild Taanis, uus Olkiluoto tuumareaktor Soomes ning Londoni ja Birminghami vaheline HS2 kiirraudtee.<\/p>\n
“Rail Balticut v\u00f5ibki pidada l\u00e4bikukkunud megaprojektide l\u00f5putu nimekirja j\u00e4rjekordsest sissekandeks.”<\/p>\n
Neid eba\u00f5nnestumisi omistatakse sageli \u00f5nnetustele v\u00f5i halvale \u00f5nnele, ent kas see vastab alati t\u00f5ele? Oxfordi \u00fclikooli professor Bent Flyvbjerg, megaprojektide ja nende eba\u00f5nnestumise juhtiv ekspert maailmas, on uurinud v\u00e4ga suurt hulka megaprojekte ja leidnud, et need kipuvad peaaegu eranditult oma eelarvet \u00fcletama, ajakavaga hilinema ning toovad endaga kaasa oodatust v\u00e4hem kasu. K\u00f5igist megaprojektidest valmib \u00f5igeaegselt, eelarve piires ja lubatud h\u00fcvedega vaid \u00fcks protsent. Rail Balticut v\u00f5ibki pidada l\u00e4bikukkunud megaprojektide l\u00f5putu nimekirja j\u00e4rjekordsest sissekandeks.<\/p>\n
Professor Flyvbjerg v\u00e4idab, et megaprojektide puhul on kasulik eristada kulude \u00fcletamise, viivituste ja saamata j\u00e4\u00e4nud tulu otseseid ja juurp\u00f5hjuseid. Otsesed p\u00f5hjused v\u00f5ivad tuleneda muudetud spetsifikatsioonidest, tehnilistest probleemidest ja inflatsioonist, kuid kui need ajendid oleksid juhuslikud, peaks olema ka palju megaprojekte, mis on l\u00f5petatud enne t\u00e4htaega ja oodatust madalamate kuludega. Seda aga ei juhtu kunagi.<\/p>\n
Flyvbjerg j\u00e4reldab, et megaprojektide eba\u00f5nnestumisi saab seletada kahe juurp\u00f5hjusega, mida ta nimetab kallutatud optimismiks ja strateegiliseks valeandmete esitamiseks, ning mis ilmnevad projektide planeerimise ja otsuste tegemise ajal.<\/p>\n
Kallutatud optimism viitab inimese kalduvusele hinnata tulevast edu ja eesootavaid v\u00f5imalusi liiga positiivselt. Siinse artikli autor on aastaid t\u00e4histanud uut aastat, lubades endale ja maailmale, et kaotab j\u00e4rgmisteks j\u00f5uludeks kaalus k\u00fcmme kilo. See on siiras ja aus, kuid ka v\u00e4ga optimistlik eesm\u00e4rk, mis aitab unustada v\u00f5imalikke probleeme ja kiusatusi. Kallutatud optimism on inseneride, planeerijate ja poliitikute seas ilmselt laialt levinud, sest uue, s\u00e4rava ja aukartust\u00e4ratava megaprojekti v\u00e4ljavaade v\u00f5ib inimest v\u00e4gagi kergelt kaasa haarata.<\/p>\n
Teine juurp\u00f5hjus, strateegiline valeandmete esitamine, on murettekitavam. On palju isikuid ja institutsioone, kes v\u00f5ivad tahta megaprojekti iga hinna eest ellu viia, olgu kulud ja tulud millised tahes. Selline omakasu perspektiiv suurendab v\u00f5imalust, et probleemid l\u00fckatakse tahtlikult k\u00f5rvale, kulud hoitakse madalal ja tuludega liialdatakse.<\/p>\n
Samuti annab see p\u00f5hjuse pisendada projekti v\u00f5imalikke riske ja ebakindlust. Strateegiline valeandmete esitamine t\u00e4hendab, et megaprojekt tundub varases staadiumis v\u00e4ga atraktiivne ja projekt p\u00e4lvib peaaegu kindlalt eesootavatest probleemidest hoolimata heakskiidu.<\/p>\n
V\u00f5ib k\u00fcsida, kas selliseid probleeme ei esine mitte ka v\u00e4iksemate projektide puhul, kuid see v\u00f5rdlus pole p\u00e4ris p\u00e4dev. Megaprojektid on oma olemuselt ainulaadsed ja h\u00f5lmavad tavaliselt tehnoloogiat ja lahendusi, mida pole varem proovitud. Megaprojektid on n\u00f5nda suured ja keerulised, et \u00fckski inimene ei suuda tervikut m\u00f5ista ega hinnata. Need h\u00f5lmavad sageli v\u00e4ga paljusid huvitatud osapooli, nagu Rail Balticugi puhul \u2013 ettev\u00f5tmisega on seotud kolme valitsuse ja Euroopa Liidu huvid ja vaatenurgad.<\/p>\n
Teine eba\u00f5nnestunud megaprojektide \u00f5ppetund n\u00e4itab, et neid on keeruline k\u00e4igupealt muuta. Kui v\u00e4ike projekt, n\u00e4iteks uue lasteaia ehitus, toob kaasa kulude \u00fcletusi, saab ruumide arvu ilma suuremate tagaj\u00e4rgedeta v\u00e4hendada v\u00f5i m\u00e4nguv\u00e4ljakut v\u00e4iksemaks muuta. Megaprojektidega seotud kogemus n\u00e4itab, et kulusid on v\u00e4ga raske k\u00e4rpida, sest k\u00e4rped \u00fches kohas toovad sageli kaasa vajaduse \u00fcldisemate muudatuste j\u00e4rele. L\u00f5puks l\u00fckkavad kavandatud k\u00e4rped projekti edasi, kuid s\u00e4\u00e4stavad sageli v\u00e4he raha. \u00dchendkuningriigi H2S kiirraudteeprojekti tabanud korduvad k\u00e4rped n\u00e4ivad seda arusaama kinnitavat.<\/p>\n
Aga kuidas on lood Rail Balticuga?<\/p>\n
Flyvbjergi uurimist\u00f6\u00f6 tulemused on Rail Balticu jaoks v\u00e4gagi olulised. Praeguseks on selge, et Rail Baltic kujutab endast j\u00e4rjekordset viivituste ja tohutute kulude \u00fcletamise t\u00f5ttu l\u00e4bi kukkunud megaprojekti.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on selge, et ettevalmistavad anal\u00fc\u00fcsid, mis tehti enne Rail Balticu projekti otsuse vastuv\u00f5tmist, olid v\u00e4ga optimistlikud ega arvestanud paljude tehniliste raskuste, keerulise planeerimisprotsessi, Balti riikide erinevate eesm\u00e4rkide ega ka palju muuga. On raske kindlaks teha, millised olid kulusid ja ajakava puudutava optimismi algp\u00f5hjused, kuid loodetavasti anal\u00fc\u00fcsitakse neid tulevastes akadeemilistes uuringutes \u00fcksikasjalikult.<\/p>\n
Aga kuidas on lood projektist saadavate kasudega? Peamised kasud selguvad alles siis, kui raudtee on valmis ning reisijate arv ja veetava kauba kogus on teada. Suur osa eeldatavast kasust peaks tulema l\u00fchemast s\u00f5iduajast ja v\u00e4iksemast saastest, kuna inimesed ja kaubaveod peaksid loobuma maanteetranspordist ja kasutama selle asemel Rail Balticu ronge. Palju s\u00f5ltub sellest, millisel hulgal liiklust uuele raudteele suunatakse.<\/p>\n
Ka kasu osas on murekohti. Kiirraudteid ehitatakse tavaliselt rahvarohketesse ja suure asustustihedusega kohtadesse. Balti riikide asustustihedus on aga h\u00f5re. Euroopa Komisjoni hinnangul v\u00e4heneb kolme Balti riigi rahvaarv 2100. aastaks praeguselt umbes 6,2 miljonilt inimeselt 4,3 miljonile inimesele.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu, raudteel ei pruugi jaguda kliente. Kaubavedu ei m\u00e4ngi t\u00f5en\u00e4oliselt olulist rolli, v\u00e4hemalt mitte Eesti ja L\u00e4ti raudteeosas, kuna nende riikide tootmissektorid pole eriti suured. Eesti IT-ettev\u00f5tete arvutikoodi saab eksportida ilma kalli raudteeta. L\u00f5puks v\u00f5idakse Rail Balticut kasutada s\u00f5javarustuse transportimiseks, kuid raudteed on konflikti korral r\u00fcnnakutele vastuv\u00f5tlikud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3103278hd6b6t24.jpg\"\/)
Kraanad Rail Balticu terminali ehitusel. Autor\/allikas: Mait Ots \/ ERR<\/p>\n
Mida teha?<\/p>\n
2026. aasta alguseks on Rail Baltic juba l\u00e4bikukkunud megaprojektide nimekirjas. Uus raudtee \u00fcletab eelarvet, on graafikust maas ning pakub t\u00f5en\u00e4oliselt lubatust v\u00e4hem kasu ja \u00fchenduvust. On murettekitav, et kokkuvarisemisele p\u00f6\u00f6ratakse n\u00f5nda v\u00e4he t\u00e4helepanu. Euroopa Liidu ja Balti riikide valitsused on l\u00f5ksus, kuna ehitus on mitmes kohas alanud ja projektist tundub v\u00f5imatu loobuda. Selle asemel on hakatud projekti koomale t\u00f5mbama ja muutma, eraldama lisarahastust ja leppima viivitustega.<\/p>\n
Mida saaks siis teha? Bent Flyvbjerg soovitab, et megaprojekte v\u00f5iksid hinnata ja anal\u00fc\u00fcsida v\u00e4lised osapooled, kellel pole projektiga otsest ega kaudset seost. Oluline on v\u00e4ltida huvide konflikte ja tagada, et huvigruppide surve ei m\u00f5jutaks projekti teostamise otsuseid. Euroopa Kontrollikoja viimane aruanne n\u00e4itab, et Rail Balticu osas eksisteerib veel palju ebakindlust, millega tuleb tegeleda.<\/p>\n
Samuti on oluline, et kolmes Balti riigis toimuks p\u00f5hjalik avalik arutelu, mida v\u00f5iksid vedada parlament, ministeeriumid, \u00fclikoolid ja huviorganisatsioonid. Sellise suure ja kalli projekti puhul ei saa ilma avalikkuse kaasamiseta olulisi otsuseid langetada. On muidugi omaette k\u00fcsimus, kas maksumaksjad on valmis halva asja peale head raha raiskama.<\/p>\n
Megaprojektid on oma olemuselt riskantsed ning need j\u00e4\u00e4vad enamasti hiljaks, \u00fcletavad eelarvet ega anna lubatud kasu. See k\u00f5ik kehtib ka Rail Balticu kohta. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes v\u00f5ivad uuendatud anal\u00fc\u00fcsid, poliitilised hinnangud ja avalik arutelu viia ideedeni, mis aitavad s\u00e4\u00e4sta raha ja aega ning Rail Balticu projekti ehk l\u00f5puks ka p\u00e4\u00e4sta, kuid on oluline m\u00f5ista, et selline uuendatud hoolikas uurimine v\u00f5ib viia siiski v\u00e4lja kogu projektist loobumiseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rail Baltic on viimasel ajal taas uudistesse j\u00f5udnud ja mitte just positiivses valguses. Projekt on graafikust maas, \u00fcletab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":117886,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[55109,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5958,28,29,114,115,19,25,2268,1313,37790,23,24,12886,22,20,30],"class_list":["post-117885","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-bent-flyvbjerg","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaubavedu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rail-baltic","tag-raudtee","tag-rongiuhendus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-trialoog","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116147497421296428","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117885","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117885"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117885\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/117886"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117885"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=117885"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=117885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}