Eelmise aasta \u00fcks suuremaid filmielamusi, Galiitsia p\u00e4ritolu prantsuse re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Oliver Laxe’i film “Sir\u0101t” (2025), tuletas taas meelde, et film v\u00f5ib olla ka f\u00fc\u00fcsiline kogemus. K\u00f5rbereivide\u00a0goa trance\u00a0trampis l\u00e4bi tolmuste k\u00f5larite vaatajale otse p\u00e4ikesep\u00f5imikusse ja tundus, et p\u00e4ikesel\u00f5\u00f5sas sulab k\u00f5ik \u00fchte: h\u00fcpnootilised r\u00fctmid, v\u00e4\u00e4nduvad kehad, liiv, \u00e4ngistus \u2013 ja l\u00f5puks ka seesama tselluloid, millele film on \u00fcles v\u00f5etud, 16 mm filmilint.<\/p>\n
Oliver Laxe, kes avaldas mulle tohutut muljet juba oma filmiga “Mimoosid”1, on oma loomingu peegeldus. Kui ta filmid on tavaelu argistest piiridest v\u00e4ljapoole k\u00fc\u00fcnitavad metaf\u00fc\u00fcsilised retked, on ka kahemeetrises Laxe’is endas midagi messialikku: kr\u00fcptilised arutlusk\u00e4igud, pikad juuksed, teadja pilk, tasakaalukad maneerid. Ja filmitegemine paistab talle olevat \u00fcks enese\u00adotsingu viise, umbes nagu Werner Herzogil, kellele v\u00f5tete ajal ette veerevad ebainimlikud raskused t\u00e4hendavad ennek\u00f5ike \u00f5ilistumist l\u00e4bi kannatuste. Sealt alustamegi.<\/p>\n
“Sir\u0101ti’i” v\u00e4liv\u00f5tted k\u00f5rbes olid ilmselt tehniliselt \u00e4\u00e4rmiselt keerulised. Kas m\u00f5ni p\u00e4ev v\u00f5i intsident oli eriti raske?<\/p>\n
\u00dchel p\u00e4eval j\u00e4ime liivatormi k\u00e4tte ja suurem osa v\u00f5ttetehnikast sai viga: objektiivid ja muu. Pidime palju stseene uuesti filmima. Aga ma arvan, et k\u00f5ige raskem oli filmida seda \u00fcht t\u00e4htsat stseeni m\u00e4e otsas. Kasutasime rohelist ekraani, aga meil polnud plaani ega kaarti, kuidas seda lahendada, kuidas olukorda filmi\u00adlinal kujutada. See oli v\u00e4ljakutse.<\/p>\n
Olete keerukates maastikuoludes filme teinud ka enne. Miks te selle juurde ikka ja j\u00e4lle tagasi p\u00f6\u00f6rdute? Kui t\u00e4htis on teile teha filme f\u00fc\u00fcsiliselt rasketes oludes?<\/p>\n
Mulle meeldib kombata oma piire ja mul on tunne, et “Sir\u0101t’is” ma k\u00e4sitlen oma vaateid elule ja elu suhet inimestega. Elu pakub meile v\u00f5imaluse \u00f5ppida ja kasvada: iga samm on v\u00f5imalus ise\u00adennast tundma \u00f5ppida. Nagu selles filmis n\u00e4eme, v\u00f5ib elu ka \u00e4kki uksele koputada ja end eriti traagilisel moel ilmutada, aga ka sellest on meile kasu. Hiljem tagasi vaadates saame tihti aru, et k\u00f5ik pidigi nii minema.<\/p>\n
Kuidas saite kontakti vendade Pedro ja Agust\u00edn Almod\u00f3vari tootmisfirmaga El Deseo, et nad “Sir\u0101t’i” produtsendiks hakkaksid?<\/p>\n
Ma ei ela Madridis ega Barcelonas, elasin k\u00fcmme aastat Marokos. Olen Hispaania filmimaastikul pigem autsaider. V\u00f5tsin oma kolmanda t\u00e4ispika filmi “Tuli tuleb”2\u00a0\u00fcles orus, Galiitsias, kus mu ema s\u00fcndis, ja see film oli Hispaanias edukas. Film esilinastus Cannes’i k\u00f5rvalprogrammis “Un certain regard” ja Pedrole, kes oli samal aastal “Valu ja hiilgusega”3\u00a0p\u00f5hiprogrammis v\u00f5istlemas, mu film meeldis. Niisiis oli meil mitu v\u00f5imalust kohtuda, n\u00e4iteks Goya auhinnatseremoonial4, ja saime minu arvates h\u00e4sti l\u00e4bi. Nii et kui k\u00e4sikiri valmis sai, julgesin seda k\u00f5igepealt neile n\u00e4idata. Pedro on ka selline inimene, kes on eesm\u00e4rgi teenistuses ja tahab alati projektile k\u00f5ige paremat. Ja ta on perekondlik: peab firmat koos oma produtsendist vennaga ning neil on meeskonnas veel \u00fcks perekond.<\/p>\n
Olin meeldivalt \u00fcllatatud, et p\u00e4rast nii pikka filmikarj\u00e4\u00e4ri on nad t\u00e4iesti tavalised toredad inimesed. Tundsin, et nad kannavad minu eest hoolt.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 Movistariga oli samuti uus kogemus, sest see on esimene kord, kui mu film valmib telekanali osalusel. Mitte kunagi pole avalik televisioon mu filme toetanud. N\u00fc\u00fcd osteti k\u00f5ik tele\u00ad\u00f5igused ja j\u00e4eti mulle palju vabadust tegutsemiseks.<\/p>\n
Mu esimese filmi “Te olete k\u00f5ik kaptenid”5\u00a0eelarve oli 20\u00a0000 eurot ja see esilinastus samuti Cannes’is [tegelikult on nii k\u00f5igi nelja Laxe’i t\u00e4ispika m\u00e4ngu\u00adfilmiga \u2013 T. P.]. K\u00f5ik eelmised filmid t\u00f5idki mu sellesse punkti ja andsid vajaliku enesekindluse teha “Sir\u0101t”. Selle tegemine oli seotud suure riskiga. Ma ei teadnud, kas sellest saab \u00fcldse asja, aga mingis m\u00f5ttes ma ka ei hoolinud sellest. Isegi kui seda ei oleks v\u00f5etud Cannes’is programmi v\u00f5i kui see kukub levis l\u00e4bi, tean ikkagi, et elu on kingitus ja tuleb lihtsalt h\u00fcpata pea ees sisse. Vajutada gaas p\u00f5hja.<\/p>\n
Kas teid paelub surm? Te tundute oma filmides sellega kontakti otsivat.<\/p>\n
Ma arvan, et surm, surma perspektiiv, on midagi sellist, millega meie ps\u00fchholoogia peab kohanema. Meie \u00fchiskond on t\u00f5eliselt tanatofoobiline. Surm on kadunud. Filmitegijana on mul vajadus m\u00f5tiskleda surma \u00fcle, see on hea vaimsele tervisele. Surma \u00fcle, mis pole l\u00f5pp, vaid uks kuskile mujale. Surm lubab ka elu selgemini n\u00e4ha.<\/p>\n
Miks te kasutasite oma filmi edasi\u00adviiva j\u00f5una just sellist muusikat,\u00a0techno’t ja\u00a0trance’i?<\/p>\n
Trance\u00a0on t\u00f5eliselt h\u00f5imkondlik, rituaalne muusika. T\u00e4nap\u00e4evane, aga seotud iidsete traditsioonidega. Minus eneseski k\u00e4ib v\u00f5itlus traditsioonilise ja uue vahel. Muusikakasutuse ja helikujundusega p\u00fc\u00fcdsime liikuda meloodia ja v\u00e4ga maiste r\u00fctmil\u00f6\u00f6kide juurest \u00f5hulisemate, v\u00e4hem aineliste helide juurde.<\/p>\n
K\u00f5igis mu filmides toimub j\u00e4rkj\u00e4rguline k\u00e4sikirja dematerialiseerumine \u2013 ja muusika aitab sellele kaasa.<\/p>\n
Maastikudki teenivad sama eesm\u00e4rki: filmi kulgedes j\u00f5utakse abstraktsemasse k\u00f5rbe, kus inimolend v\u00f5ib vaid taevasse vaadata, muud ei ole.<\/p>\n
Lisaks kasutatud\u00a0trance’i-lugudele on filmile originaalmuusika komponeerinud Kangding Ray, kes on hinnatud muusik ja tegi siin vist oma m\u00e4ngufilmideb\u00fc\u00fcdi. Kuidas see koost\u00f6\u00f6 teoks sai?<\/p>\n
Ma tegin muusikutele konkursi ja tema oli t\u00e4iuslik. Tal on \u00fcks umbes k\u00fcmne aasta tagune plaat, kus on sees palju raevu \u2026 Ja ka minus on raevu, ma olen \u00fcsna metsik. Kunstnik on midagi terroristi ja p\u00fchaku vahepealset. M\u00f5nikord kannab teda tugev empaatia ning ta on v\u00f5imeline tundma sama, mida teised inimesed, siis aga juhib teda suutmatus kohaneda. Distants on hea, kui ka mitte vaimsele tervisele. K\u00fcpsuse v\u00f5ti on lihtsuses.<\/p>\n
Filmi alguses oli oluline vaatajaga suhelda\u00a0techno\u00a0vahendusel \u2013 suurema raevu ja hullumeelsusega, mis mulle meeldib. Tugevamate l\u00f6\u00f6kidega. Ja siis j\u00e4rk-j\u00e4rgult kutsuda ta kaasa transtsendentaalsemale, esoteerilisemale retkele, p\u00fc\u00fcda justkui leida universumi esimesed helid.\u00a0Arpeggio’d, nagu inglid. Elektrooniline muusika aitab seda eesm\u00e4rki saavutada. Ja nii liikusimegi filmis meloodialt mittemeloodilisele.<\/p>\n
Miks panite oma kangelased l\u00e4bi k\u00f5rbe minema? See on ju justkui piibel\u00adlik motiiv \u2026<\/p>\n
K\u00f5ik mu filmid on justkui \u00fcleminekurituaalid, tegelastele ja mulle endale. Loominguline protsess on \u00fchtlasi enese\u00adleidmise protsess. Ja ma kutsun vaatajad endaga kaasa selles osalema. Olen hakanud ajaga aru saama, et film on justkui kinematograafiline tseremoonia. Visuaalkujundite paigutuse k\u00e4igus juhtub midagi, mis meid vaimselt raputab \u2013 ja me ei tea, miks.<\/p>\n
“Sir\u0101t’is” k\u00e4ib taustal s\u00f5da. Film on olnud arenduses palju aastaid. Kas teil oli algusest peale plaanis see teema sisse tuua v\u00f5i on see maailma viimase aja s\u00fcndmuste t\u00f5ttu lisandunud?<\/p>\n
Algusest peale. Pole just keeruline ette aimata, kuidas konfliktid aja jooksul paisuvad. Nagu \u00f6eldakse ka filmis: maailma l\u00f5pp on juba p\u00e4ris kaua kestnud.<\/p>\n
Jah, ma arvan, et nii filmis kui\u00a0ka maailmas on \u00f5hus millegi l\u00f5ppemise h\u00f5ngu. Siin tuleb traditsioonide ja\u00a0trance’i teema uuesti sisse. Kell tiksub ja tuleb end ette valmistada tasal\u00fclituseks ning naasmiseks palju primitiivsemasse maailma. See saab olema raske, aga kokkuv\u00f5ttes meile hea. Maailm peab muutuma. Inimolendid ei suuda end ise muuta, nii et meie muutumiseks peab muutuma elu. See on meie ainus lootus, sest me pole vabad. Meil on ees liiga palju maske. Ma loodan, et elu raputab meid, oleme me siis reivarid v\u00f5i ei ole.<\/p>\n
Nii et me vajame s\u00f5da?<\/p>\n
Ei, seda mitte. Ma ei tea, mida me vajame. Tean vaid seda, et l\u00e4heb raskeks. Individuaalselt on raske muutuda. \u00dchiskonnana samuti. Kui s\u00f5ja peale m\u00f5tlen, siis loomulikult kardan seda. Aga mu suurim hirm on iseendale valetamine. Loodetavasti on meil j\u00f5udu oma v\u00e4\u00e4rtusi kaitsta. Tegelased mu filmis ei p\u00fc\u00fca tegelikult s\u00f5ja eest p\u00f5geneda, nad ei taha osaleda s\u00f5ja retoorikas.<\/p>\n
Kas selleks, et kriisis edasi liikuda, tuleb minna hoopis tagasi, primitiivsema h\u00f5imu elustiili juurde?<\/p>\n
Selge on see, et ma ei usalda progressim\u00fc\u00fcti. Ma ei usalda ka Lumi\u00e8re’e, kuigi olen nende nii-\u00f6elda j\u00e4reltulija. Arusaadav, et nii pidi minema ja maailm pidi seda teed m\u00f6\u00f6da k\u00e4ima, aga see on ummiktee. Me tegime ka m\u00f5ningaid vigu, aga ilmselt oligi nii ette m\u00e4\u00e4ratud, et me inimkonnana suuna kaotaksime. Ja ma usun, et on eluterve, v\u00e4hemalt minu puhul, olla \u00fche jalaga minevikus ja traditsioonides, kindlalt juurdunud. Radikaalsus tuleb ladinakeelsest s\u00f5nast\u00a0radicalis \u2013\u00a0juurdunud. Nii, et radikaalne inimene on keegi selline, et h\u00fcppab tundmatusse, et saada \u00fchendus ise\u00adendaga. T\u00e4nap\u00e4eval pole t\u00f6\u00f6riistu, et meid j\u00e4rgmisele, k\u00f5rgemale tasandile viia.<\/p>\n
Kas ja kui palju m\u00f5tlesite sellele, kuidas kombineerida \u017eanrifilm-teekonnafilm autorifilmiga, autori n\u00e4gemusega?<\/p>\n
Mulle meeldib filmikunstis v\u00e4ga k\u00f5rgkultuuri ja popkultuuri segamine. Seet\u00f5ttu meile filmid meeldivadki, et horisontaalsel moel on v\u00f5imalik k\u00f5netada v\u00e4ga vertikaalseid, transtsendentaalseid teemasid. Loomulikult on mulle \u017eanrifilmid meeldinud lapsest peale. Olen hakanud m\u00f5istma, et kunstnikul peab olema lahkust ka vaataja suhtes. Ilma endale valetamata, loomulikult. Tuleb vahepeal hobuse seljast maha tulla ja aidata vaataja koos iseendaga uuesti sadulasse, et seltsis teekonda j\u00e4tkata. P\u00e4rast seda saab hobusele \u00f6elda, kuhu minna. Oluline on vaataja oma selja taga kaasa v\u00f5tta \u2013 ja \u017eanrist on siin k\u00f5vasti abi. L\u00e4bi aegade on k\u00f5igil seikluslugudel ja kangelaslugudel olnud kaks poolust: f\u00fc\u00fcsiline ja metaf\u00fc\u00fcsiline, v\u00e4line-eepiline ja sisemine-spirituaalne.<\/p>\n
Ma olen visuaalkujundite looja. Usun, et visuaalid on \u00fched maagilised ja kummalised asjad, millega saab inimese siseelu v\u00e4ga s\u00fcgavalt k\u00f5netada. P\u00fc\u00fcan leida tasakaalu keele ja ilma s\u00f5nadeta jutustamise vahel, kirjelduse ja poeesia vahel, autori ja kunstiteose vahel. Film peab vahel usaldama ka autorit. See on \u00fcks \u00f5rn suhe. Autor \u00fcritab kogu aeg filmist k\u00f5rvaldada nii-\u00f6elda kuriteo j\u00e4lgi, oma kavatsusi. Film peaks v\u00e4ljendama midagi sellist, mis \u00fclendab, viib teisele tasandile. Mulle ei piisa “piisavast” ja ma ei hooli tagaj\u00e4rgedest.<\/p>\n
Mulle meeldivad v\u00e4ga seitsmek\u00fcmnendate aastate filmid, kuhu on k\u00e4tketud tolle ajastu toorus, unistused. Need filmid r\u00e4\u00e4givad ajastust ja p\u00f5lvkonnast t\u00e4iesti maagilisel moel. Nii et j\u00e4\u00e4b loota, et ka “Sir\u0101t” \u00fctleb midagi t\u00e4nap\u00e4eva kohta. Ja kogu aeg tuleb usaldada vajadust filmikunsti j\u00e4rele, visuaalsust. Minu eesm\u00e4rk on alati kasutada k\u00e4sikirja h\u00fcppelauana, et ratsionaalse m\u00f5istmise tasand \u00fcheselt nokauti l\u00fc\u00fca. Kui see tehtud, on puhtal visuaalsusel v\u00f5imalus s\u00fcgavamalt m\u00f5juda.<\/p>\n
See kavatsus ja h\u00fcpotees mul on, aga ei tea, kas alati ka \u00f5nnestub.<\/p>\n
Kui tuttav olete filmis kujutatud reivi\u00adkogukonnaga?<\/p>\n
Mul on seal s\u00f5pru ja olen ka ise l\u00e4bi teinud oma muusikalise teekonna. Kirjutasin suure osa k\u00e4sikirjast valmis tantsides ja tantsup\u00f5randal, kogedes helisid ja pilte. Mul l\u00e4ks aastaid aega sellega. Vahel on need inimesed natuke nagu Peeter Paanid, iseenda eest p\u00f5genejad, aga kes meist poleks. Imetlen nende juures seda, et nad on omaks v\u00f5tnud oma armid ja haavad. Minu meelest on see k\u00fcpsuse m\u00e4rk. Enamikul meist on iseendast silme ees \u00fcks idealiseeritud pilt. Ikka selleks, et mitte endale p\u00e4riselt otsa v\u00f5i enda sisse vaadata. Ja mulle oli see protsess kokkupuuteks iseendaga v\u00e4ga kasulik. Arvan, et mul on n\u00fc\u00fcd v\u00e4hem maske ees ja ma pole oma idealistliku minapildiga enam nii seotud. L\u00e4bi valu olen n\u00fc\u00fcd vabam. V\u00e4hemalt ma loodan seda. \u00c4kki see on j\u00e4rjekordne idealiseerimine!<\/p>\n
Kas teie arvates on ainus viis tegelikkusega toimetulekuks selle eest p\u00f5geneda, mitte selle eest v\u00f5idelda?<\/p>\n
Ma arvan, et ainus lahendus on vaadata sissepoole. Ja see ju praegu toimubki: tegelikkus sunnib meid enda sisse vaatama. Isa filmis, Luis, on mees, kes pole kunagi pilku sissepoole heitnud. T\u00e4iesti tavaline ja normaalne inimene. Elu sunnib ta maailmataju servani, k\u00fcsides “Kes sa oled?”. N\u00fc\u00fcd tuleb tundmatusse h\u00fcpata, tuleb piir \u00fcletada.<\/p>\n
Enesesse vaatamine on ainus tee edasi. Filmikunst aitab tunda, et materiaalse maailma taga on veel midagi, mis vibreerib. K\u00f5ik meie \u00fcmber elab ja liigub mingil p\u00f5hjusel. Miski pole juhuslik. Ja selle m\u00f5istmine v\u00e4hendab \u00e4ngistust. V\u00e4hem \u00e4ngistust, v\u00e4hem hirme, v\u00e4hem s\u00f5du!<\/p>\n
1 “Mimosas”, Oliver Laxe, 2016.<\/p>\n
2 “O que arde”, Oliver Laxe, 2019.<\/p>\n
3 “Dolor y gloria”, Pedro Almod\u00f3var, 2019.<\/p>\n
4 Hispaania filmiauhinnad.<\/p>\n
5 “Todos v\u00f3s sodes capit\u00e1ns”, Oliver Laxe, 2010.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmise aasta \u00fcks suuremaid filmielamusi, Galiitsia p\u00e4ritolu prantsuse re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Oliver Laxe’i film “Sir\u0101t” (2025), tuletas taas meelde, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":117897,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,22928],"class_list":{"0":"post-117896","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-oliver-laxe"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116147568217471256","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117896","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117896"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117896\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/117897"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117896"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=117896"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=117896"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}