{"id":11799,"date":"2025-10-05T05:29:08","date_gmt":"2025-10-05T05:29:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/11799\/"},"modified":"2025-10-05T05:29:08","modified_gmt":"2025-10-05T05:29:08","slug":"alampalga-tousu-ule-kaivad-pingelised-labiraakimised-1000-eurost-sihti-2027-aastaks-ei-saavutata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/11799\/","title":{"rendered":"Alampalga t\u00f5usu \u00fcle k\u00e4ivad pingelised l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised: 1000-eurost sihti 2027. aastaks ei saavutata"},"content":{"rendered":"<p>\nFacebook<br \/>\nTwitter\n<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6andjate ja ameti\u00fchingute esindajad alustasid reedel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alampalga t\u00f5stmise \u00fcle, kuid kiiret kokkulepet veel ei paista. 2023. aastal valitsuse seatud eesm\u00e4rk j\u00f5uda 2027. aastaks 1000-eurose alampalgani j\u00e4\u00e4b praeguse majandusolukorra t\u00f5ttu k\u00e4ttesaamatuks. Majandusminister Erkki Keldo s\u00f5nul ei peaks valitsus alampalga kujundamisse \u00fcldse sekkuma, sest tegemist on t\u00f6\u00f6andjate ja t\u00f6\u00f6tajate endi vahelise kokkuleppega.<\/p>\n<p>Kohtumise esimeses osas anal\u00fc\u00fcsiti p\u00f5hjalikult Eesti majandusolukorda. Ameti\u00fchingute Keskliidu juht Kaia Vask m\u00e4rkis, et maksut\u00f5usud ja majanduslangus on muutnud olukorra keeruliseks ning varasemad prognoosid enam ei kehti. Seet\u00f5ttu ei esitanud kumbki osapool veel konkreetseid ettepanekuid.<\/p>\n<p>\u201eSoovime, et Eesti t\u00f6\u00f6tajate ostuj\u00f5ud kasvaks ja inimesed saaksid oma eluga paremini hakkama,\u201c s\u00f5nas Vask. \u201eKui t\u00f6\u00f6tajatel on v\u00f5imalik tarbida kodumaiseid tooteid ja teenuseid, v\u00f5idavad sellest ka ettev\u00f5tjad ja v\u00e4iketootjad.\u201c<\/p>\n<p>Kolm aastat tagasi s\u00f5lmitud hea tahte kokkuleppe j\u00e4rgi pidi alampalk t\u00f5usma j\u00e4rk-j\u00e4rgult 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati kokkulepet aasta v\u00f5rra, kuid uus kasvugraafik n\u00e4eb ette tagasihoidlikuma t\u00f5usu. J\u00e4rgmisel aastal peaks alampalk suurenema ligikaudu saja euro v\u00f5rra, j\u00e4\u00e4des siiski alla 1000-eurose piiri.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6andjate hinnangul on majanduslik olukord liiga habras, et kiiret t\u00f5usu ellu viia. T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo r\u00f5hutas, et majanduslangus ja ettev\u00f5tluse keerukad tingimused ei v\u00f5imalda liigset survet. \u201eKui p\u00fc\u00fcame iga hinna eest eesm\u00e4rki t\u00e4ita, v\u00f5ib see t\u00e4hendada t\u00f6\u00f6kohtade kadumist v\u00f5i lausa v\u00e4ikeettev\u00f5tete sulgemist,\u201c hoiatas Realo.<\/p>\n<p>Poliitilisel tasandil on alampalga t\u00f5us olnud samuti vastuoluline teema. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide 2023. aasta koalitsioonileppes oli kiire alampalga kasv selgelt kirjas, kuid p\u00e4rast sotside lahkumist valitsusest pole teema enam prioriteetne. Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo kinnitas, et valitsus ei kavatse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi m\u00f5jutada ega survet avaldada.<\/p>\n<p>\u201eValitsus ei sekku. Oluline on, et kokkulepe s\u00fcnniks kahe osapoole vahel, vaadates nii inimeste toimetulekut kui ka ettev\u00f5tete tootlikkust,\u201c selgitas Keldo. \u201eAlampalk ei tohiks liikuda kiiremini kui majandus ise, kuid samas peame meeles pidama ka inimeste elukallidust ja hakkamasaamist.\u201c<\/p>\n<p>Ameti\u00fchingute ja t\u00f6\u00f6andjate j\u00e4rgmine kohtumine on planeeritud oktoobri keskpaika, mil loodetakse j\u00f5uda konkreetsemate ettepanekuteni. Seni j\u00e4\u00e4b aga k\u00fcsimus, kas ja kui kiiresti alampalk j\u00e4rgmisel aastal t\u00f5useb, endiselt lahtiseks.<\/p>\n<p>\nFacebook<br \/>\nTwitter\n<\/p>\n<p>\t\tContinue Reading<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Facebook Twitter T\u00f6\u00f6andjate ja ameti\u00fchingute esindajad alustasid reedel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alampalga t\u00f5stmise \u00fcle, kuid kiiret kokkulepet veel ei paista.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":11800,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,1323,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-11799","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-palk","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11799","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11799"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11799\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11800"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11799"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11799"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11799"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}