{"id":118014,"date":"2026-02-28T11:59:11","date_gmt":"2026-02-28T11:59:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118014\/"},"modified":"2026-02-28T11:59:11","modified_gmt":"2026-02-28T11:59:11","slug":"miks-on-meie-kuttearved-nii-suured-ja-mida-ette-votta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118014\/","title":{"rendered":"Miks on meie k\u00fcttearved nii suured ja mida ette v\u00f5tta?"},"content":{"rendered":"<p>Hiiglaslikud kommunaalkulud Eestis on praegu teema number \u00fcks. Erinevate erakondade esindajad n\u00e4evad olukorrast v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su erinevalt: \u00fched n\u00f5uavad kompensatsioone, teised r\u00f5hutavad uute tootmisv\u00f5imsuste rajamise vajalikkust.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Pikaajalise strateegia kolm sammu<\/p>\n<p>Lauri Laats, Riigikogu liige, Keskerakonna aseesimees<\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-182963\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/lauri_laats-foto_riigikogu_ee-300x246.jpg\" alt=\"\" width=\"559\" height=\"458\"  \/>Lauri Laats. Foto: Riigikogu.ee<\/p>\n<p>Eelmisel n\u00e4dalal esitas erakond Riigikogule otsuse eeln\u00f5u, mis n\u00e4eb ette korraga mitut toetusmeedet.<\/p>\n<p>Tegime ettepaneku langetada k\u00e4ibemaksu ja kehtestada elektrihinna lagi, anda riiklike toetustena otsest abi sotsiaalselt haavatavatele r\u00fchmadele ning v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tetele. K\u00f5rgete elektrikulude ning toidu ja teenuste hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu on k\u00e4ibemaksu laekunud oodatust rohkem. Selle \u00fcsna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse vahe v\u00f5iks suunata inimeste ja ettev\u00f5tete toetamiseks.<\/p>\n<p>Pakkusime v\u00e4lja kiireid kriisivastaseid meetmeid, mille eesm\u00e4rk on aidata inimesi siin ja praegu. Kuid see on olemuselt siiski vaid \u201ctulekahju kustutamine\u201d.<\/p>\n<p>Oleme korduvalt r\u00f5hutanud, et tekkinud kriisi p\u00f5hjused pole juhuslikud, vaid on valitsuse asjatundmatu ja reaalsusest \u00e4\u00e4rmuslikult irdunud energiapoliitika seadusp\u00e4rane tagaj\u00e4rg. Et jaanuarikuuga sarnased olukorrad ei muutuks meie jaoks igap\u00e4evaseks, on selles valdkonnas h\u00e4davajalik pikaajaline strateegia.<\/p>\n<p>Esiteks tuleb loobuda meeletust plaanist p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus kokku t\u00f5mmata, sest ainult juhitavate tootmisv\u00f5imsuste abil on v\u00f5imalik tagada v\u00f5rgu t\u00f6\u00f6kindlus, taskukohase hinnaga energia ning s\u00f5ltumatus impordist.<\/p>\n<p>Lisaks l\u00e4heb p\u00f5levkivijaamade moderniseerimine maksma 2,6 korda v\u00e4hem kui n\u00e4iteks meretuuleparkide ehitamine.<\/p>\n<p>Teiseks tuleb EL-i tasandil saavutada kvootide hinnalae kehtestamine. P\u00e4deva poliitika elluviimine selles valdkonnas l\u00e4heb riigile tunduvalt v\u00e4hem maksma kui pidev \u201ctulekahjude kustutamine\u201d.<\/p>\n<p>Pealegi s\u00f5ltuvad elektrihindadest ja turu stabiilsusest otseselt nii ettev\u00f5tete tegevus kui ka inimeste heaolu, mis omakorda m\u00e4\u00e4rab kogu majanduse k\u00e4ek\u00e4igu.<\/p>\n<p>Miks ei ole selliseid meetmeid varem rakendatud? See k\u00fcsimus tuleks esitada praegusele valitsusele. Paraku ei p\u00fc\u00fca see inimesi ja ettev\u00f5tteid toetada, vaid on hoopis valmis v\u00f5tma viimasegi peredelt ja pension\u00e4ridelt \u2013 \u00fchiskonna k\u00f5ige haavatavamatelt sihtgruppidelt.<\/p>\n<p>Praeguse energiapoliitika peamine probleem seisneb selle faktilises puudumises. Meil puudub energiapoliitika kui selline. Iga riigi eesm\u00e4rk on tagada energiajulgeolek. Selleks on vaja riigisiseseid juhitavaid tootmisv\u00f5imsusi, mis kataksid t\u00e4ielikult elektrivajaduse, et mitte s\u00f5ltuda impordist.<\/p>\n<p>Suvel ostsime poole energiast Soomest, kus see oli odavam. Minister Sutt teatas r\u00f5\u00f5msalt, et m\u00f5ne aasta p\u00e4rast suletakse p\u00f5levkivielektrijaamad. Jaanuaris said inimesed aga hiiglaslikud arved ning seesama minister soovitab n\u00fc\u00fcd oodata kevadeni, mil need peaksid langema. Millisest strateegiast saab siin \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida? Seda lihtsalt ei eksisteeri.<\/p>\n<p>K\u00e4ibemaksu tuleb langetada<\/p>\n<p>Vladimir Svet, endine taristuminister ja Tallinna linnavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-183141\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/vladimir_svet-9885-foto_marek_paju-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"566\" height=\"377\"  \/>Vladimir Svet, endine taristuminister ja Tallinna linnavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Foto: Marek Paju<\/p>\n<p>Eesti v\u00f5tmeprobleem on suhteliselt k\u00f5rgete energiahindade ja elanikkonna suhteliselt madalate sissetulekute koosm\u00f5ju. Eurostati andmetel moodustasid 2024. aastal kulutused elektrile, gaasile ja k\u00fcttele 8,2% k\u00f5igist kodumajapidamiste kuludest, samas kui Euroopa Liidu keskmine n\u00e4itaja oli vaid 4,6%.<\/p>\n<p>Toetusmeetmetest r\u00e4\u00e4kides tahan esile t\u00f5sta: valitsuse esindajad viitavad v\u00f5imalusele p\u00f6\u00f6rduda abi saamiseks omavalitsuste sotsiaalosakondadesse. Formaalselt on see \u00f5ige, kuna peamiseks abimeetmeks j\u00e4\u00e4b toimetulekutoetus. Kuid toimetulekupiir, millest s\u00f5ltub nii toetuse suurus kui ka saajate ring, on endiselt v\u00e4ga madal.<\/p>\n<p>Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku t\u00f5sta toimetulekupiiri 200 eurolt 300 eurole, et laiendada abile \u00f5igustatud perede ringi, kuid valitsus n\u00f5ustus seda suurendama vaid 220 euroni kuus.<\/p>\n<p>See on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem kui kumulatiivne hinnat\u00f5us p\u00e4rast eelmist t\u00f5stmist 2022. aastal \u2013 inflatsiooni arvesse v\u00f5ttes on riikliku abi reaalne suurus isegi veidi v\u00e4henenud.<\/p>\n<p>L\u00fchiajalises plaanis ei ole kalli energia probleemi v\u00f5imalik t\u00e4ielikult lahendada \u2013 seda saab vaid kompensatsioonidega leevendada Universaalseid toetusi on k\u00fcll lihtsam hallata, ent need on riigieelarvele kulukamad, samas kui sihip\u00e4rased meetmed on s\u00e4\u00e4stlikumad, ehkki n\u00f5uavad enam aega ja vaeva.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu algatas sotsiaaldemokraatide fraktsioon seaduseeln\u00f5u kaugk\u00fctte k\u00e4ibemaksu langetamiseks 9%-le alates j\u00e4rgmisest aastast. Soodusm\u00e4\u00e4ra ei tohi segi ajada dotatsiooniga: tarbija maksab endiselt sooja eest, lihtsalt riik kergitab selle hinda maksude n\u00e4ol v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Seejuures, kuna sel talvel ei ole oodata t\u00e4iendavaid riiklikke abimeetmeid, v\u00f5iksid osa toetusest tagada kohalikud omavalitsused. Selline samm l\u00e4heks linnale maksma ligikaudu 1,5 miljonit eurot aastas, mis enam kui miljardi euro suuruse eelarve puhul ei ole sugugi \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv kulu. Paraku ei ole linnavalitsuselt siiani positiivset vastust tulnud.<\/p>\n<p>Kompensatsioon ei ole lahendus<\/p>\n<p>\u00d5nne Pillak, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-183139\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/onne_pillak-foto_reformierakond-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"548\" height=\"365\"  \/>\u00d5nne Pillak, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht. Foto: Reformierakond<\/p>\n<p>On t\u00e4iesti m\u00f5istetav, et k\u00f5rged elektriarved on paljudele inimestele ja ettev\u00f5tetele valusad. K\u00fcll aga ei lahenda riigi poolt elektriarvete kinni maksmine p\u00f5hiprobleemi, miks hind k\u00fclma talve t\u00f5ttu k\u00f5rgele ronib.<\/p>\n<p>K\u00f5rge hind on signaal, et teatud hetkedel on energiat v\u00e4he ja seda tuleb juurde toota. H\u00fcvitised ei lisa s\u00fcsteemi \u00fchtegi megavatti uut tootmist, ei paranda varustuskindlust ega v\u00e4henda hinnatippe.<\/p>\n<p>K\u00f5rgete hindade vastu aitab uute tootmisv\u00f5imsuste rajamine. Sellega juba ka tegeleme. K\u00f5ige kiiremini ja odavamalt saab ehitada tuulikuid. Viimane v\u00e4hempakkumise pakett on valitsuse laua peal. Kokku on Eestisse vaja ehitada veel umbes 100-120 maismaatuulikut, siis saame \u00fchiskonnale arvutuslikult k\u00f5ige odavama hinna. See on puhas majanduslik loogika.<\/p>\n<p>Siin muutub eriti silmakirjalikuks nende poliitikute k\u00e4itumine, kes \u00fchelt poolt n\u00f5uavad riigilt aina uusi kompensatsioone, kuid teiselt poolt seisavad aktiivselt vastu tehnoloogiatele, mis suudaksid Eestis suhteliselt kiiresti ja turup\u00f5hiselt elektripakkumist suurendada ning hinda alla tuua. Need, kes v\u00f5itlevad tuuleparkide vastu, v\u00f5itlevad kalli elektri poolt.<\/p>\n<p>Muidugi saan aru, et pikem vaade ei aita k\u00f5iki praegu ja n\u00fc\u00fcd. Neid inimesi, kellel on elektriarvete maksmine toimetuleku p\u00e4rast t\u00f5eliselt raske, saab k\u00f5ige paremini aidata kohalik omavalitsus ja see on ka omavalitsuse \u00fclesanne. Samas Isamaa ja Keskerakond, kes riigilt n\u00f5uavad elektriarvete kompenseerimist, on Tallinnas v\u00f5imul, aga seal nad seda ei tee. Riik pakub k\u00f5ige haavatavamatele gruppidele leevendust toimetulekutoetuse kaudu.<\/p>\n<p>Kolm praktilist sammu<\/p>\n<p>Rain Epler, endine keskkonnaminister, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-183140\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/rain_epler-foto_erakogu_fb-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"531\" height=\"398\"  \/>Rain Epler, endine keskkonnaminister, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige. Foto: erakogu \/ Facebook<\/p>\n<p>Kulude kasv on suures osas poliitiliste otsuste tagaj\u00e4rg. Elektrihinna t\u00f5us ei ole \u201cloodusseadus\u201d, vaid poliitikast tulenev s\u00fcsteemidisain: Euroopa ja Eesti tema tuules on v\u00e4hendanud juhitavat tootmist (tuum, s\u00f6e- ja gaasibaas, kohalikud k\u00fctused) ilma, et leiduks samav\u00e4\u00e4rne juhitav asendus, mis on f\u00fc\u00fcsikaliselt v\u00f5imeline tagama energia k\u00e4ttesaadavust ja taskukohast hinda.<\/p>\n<p>Selle tulemus on suurem hinnavolatiilsus, k\u00f5rgem s\u00fcsteemikulu ja suurem s\u00f5ltuvus imporditud k\u00fctusest. Eestis v\u00f5imendab hinnat\u00f5usu see, et me ei ole enam v\u00f5imelised ise oma energiavajadust katma ning s\u00f5ltume suure n\u00f5udluse ajal impordist.<\/p>\n<p>Viimane m\u00f5istlik energiapoliitikaga seotud otsus, mis Eestis tehti, oli see, kui 2019. aastal Martin Helme kehtestas Eesti Energiale omaniku ootuses n\u00f5ude tagada 1000MW juhitava v\u00f5imsuse olemasolu igal ajahetkel.<\/p>\n<p>Millised v\u00f5iksid olla v\u00f5imalikud kiired meetmed? Kahjuks kiiret \u201cimelahendust\u201d ei ole, aga on kolm praktilist sammu, mis annavad m\u00f5ju l\u00e4hiajal ja v\u00e4hendavad riski.<\/p>\n<p>Esiteks, juhitava koduse v\u00f5imsuse hoidmine ja t\u00f6\u00f6kindlus. Tuleb tagada, et p\u00f5levkivip\u00f5hine tootmine (jaamade valmisolek, hooldus, k\u00fctusevaru) oleks reaalselt kasutatav just talvistel tiputundidel. See v\u00e4hendab vajadust importida k\u00f5rge hinnaga elektrit v\u00f5i s\u00f5ltuda gaasimarginaalist.<\/p>\n<p>Teiseks, tarbija arve komponendid: v\u00f5rgutasud ja maksud ajutiselt \u00fcmber. Kui eesm\u00e4rk on arve kiire leevendus, siis riigil on k\u00f5ige kiirem hoob v\u00f5rgutasude ja maksukomponentide ajutine korrigeerimine, eriti talvisel tipuperioodil. See ei lahenda s\u00fcsteemset probleemi, kuid leevendab ajutiselt hinnasurvet.<\/p>\n<p>Kolmandaks, pikaajalised fikseeritud hinnaga lepingud t\u00f6\u00f6stusele ja suurtarbijatele. T\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5ime jaoks on kriitiline hinnastabiilsus. Riik saab toetada raamistikku, mis soodustab juhitava tootmise (ja hiljem tuuma) baasil pakkuda pikaajalisi lepinguid, mitte loota \u00fcksnes b\u00f6rsi hetkeseisule.<\/p>\n<p>Kuni riiki juhivad praegu v\u00f5imul olevad poliitilised j\u00f5ud, on k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem rapsiva ja eesm\u00e4rgistamata energiapoliitika j\u00e4tkumine. juhuenergia lisandub edasi, kuna ideoloogia ja kehtiv poliitiline raamistik toetavad seda, juhitava tootmise lisandumist ei toimu, olemasolevad v\u00f5imsused amortiseeruvad ning hinnad j\u00e4\u00e4vad volatiilseks, eriti talvel ja kriisihetkedel.<\/p>\n<p>Kui soovitakse teist stsenaariumi \u2014 stabiilset ja t\u00f6\u00f6stuss\u00f5bralikku hinda \u2014 tuleb teha teadlik p\u00f6\u00f6re: seada juhitav v\u00f5imsus ja kriisiv\u00f5imekus esikohale, ning k\u00e4sitleda tuult-p\u00e4ikest rangete \u00fclempiiridega k\u00fctuses\u00e4\u00e4stjana, mitte eesm\u00e4rgina. Loodetavasti toovad selle muutuse 2027. aasta valimised.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiiglaslikud kommunaalkulud Eestis on praegu teema number \u00fcks. Erinevate erakondade esindajad n\u00e4evad olukorrast v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su erinevalt: \u00fched n\u00f5uavad kompensatsioone,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118015,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[21992,8362,26,27,37,33,35,848,26432,34,36,31,32,21,55142,15246,2641,7378,41441,28,29,19,25,55143,3103,13823,55144,23,24,22,20,30],"class_list":["post-118014","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-abi","tag-arved","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-elektrienergia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kommunaalkulud","tag-kompensatsioon","tag-kriis","tag-kute","tag-kuttearved","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soojusenergia","tag-toetused","tag-toimetulek","tag-tootmisvoimsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116148146262542886","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118014","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118014"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118014\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118015"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118014"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118014"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118014"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}