![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/Sirp2026_8_0011__art_r1-1.jpeg\")
<\/a><\/p>\nRein Raud: \u201eTehisnutt puksib inimese v\u00e4lja just nendest sf\u00e4\u00e4ridest, kus inimene on ainulaadne, ja see on mu meelest v\u00e4ga suur oht.\u201c Foto on tehtud 2024. aastal Albu rahvamajas kirjanduse pidun\u00e4dala l\u00f5pu\u00fcritusel, kus Raud sai romaani \u201eKatkurong\u201c eest A. H. Tammsaare auhinna. \u00a0\u00a0<\/p>\n
Dmitri Kotjuh \/ J\u00e4rva Teataja \/ Scanpix Baltics<\/p>\n
Kas sa n\u00e4iteks k\u00fcmme aastat tagasi oskasid midagi sellist ette n\u00e4ha?<\/p>\n
V\u00f5iksime asjale vaadata niimoodi: peaaegu k\u00f5ik see, mis meie elus praegu mullistusi p\u00f5hjustab, on ulmekirjanduses juba ammu k\u00f5ik l\u00e4bi anal\u00fc\u00fcsitud ja kirjutatud. K\u00fcsimus on, mis k\u00f5igest sellest, mida me oskame ette n\u00e4ha, reaalselt teostub. Suurte keelemudelite asi on ju tegelikult vist hakanud arenema sellest, et toimus \u00fcks v\u00e4ga geniaalne liigutus masint\u00f5lke arendamisel. Keegi tuli \u00fcht\u00e4kki m\u00f5ttele, et kui meil on tohutult suured andmehulgad, siis v\u00f5iks n\u00e4iteks vaadata, kuidas inimesed on t\u00f5lkinud \u00fchest keelest teise. Ja siis avastati, et n\u00e4iteks lause \u201ehead \u00f6\u00f6d\u201c on harilikult inglise keelde t\u00f5lgitud \u201egood night\u201c, et \u00fctleme 100\u00a0000 korrast 99\u00a0999 korral on just niisugune t\u00f5lge. Siis v\u00f5ib ju seda kasutada!<\/p>\n
Suur keelemudel produtseerib k\u00fcsimusele vastuse, mis on teadaolevate andmete p\u00f5hjal k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem. Loomulikult pole masinal \u00fcldse vaja aru saada, millest k\u00e4ib jutt. Keelemudeli loogikat saab ka modifitseerida, iga\u00adsuguseid parameetreid sinna lisada.<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4osuse m\u00e4\u00e4ra tuvastamiseks peab olema mingi korpus, vundament. Kas \u00fchiskonnas ollaksegi j\u00f5utud selleni, et infot on k\u00fcllastumiseni ning see vajab pihustamist ja uuesti kokkupanemist? Ilma selleta ei saaks tehisnutt ju meile midagi m\u00f5istlikku \u00f6elda?<\/p>\n
Ilma mingile vundamendile\u00a0\u2013 vanasti nimetati neid hiiglaste \u00f5lgadeks\u00a0\u2013 toetumata ei oleks meil ei teadust, muusikat ega mitte midagi, sest see k\u00f5ik tugineb tekstikorpusele, mis teatud viisil moodustab kultuuribaasi. Need on need tekstid, mida me k\u00f5ik oleme \u00f5ppinud tundma, t\u00f5lgendama, meil on k\u00f5igil neist mingisugune arusaam v\u00f5i teadmine. Ekspertidel parem, treenimata inimesel v\u00f5ib-olla pealispindsem v\u00f5i kli\u0161eelikum, aga need on need tekstid, mis moodustavad meie kultuuri.<\/p>\n
See ei ole muidugi mingi stabiilne korpus: siin ju kogu aeg midagi liigub, midagi unustatakse \u00e4ra v\u00f5i arhiveerub. Uued ja originaalsed enesev\u00e4ljendused s\u00fcnnivad sageli \u00e4rat\u00f5ugetena senisest, mingi reaktsiooni v\u00f5i kombineerunud reaktsioonina sellistele asjadele, mis on olnud varem olemas. See on v\u00e4ga hea. Niimoodi peabki olema\u00a0\u2013 see n\u00e4itab, et ajalooline m\u00e4lu on olemas.<\/p>\n
Ja ilma selle m\u00e4luta ei teeks tehisnutt midagi. Seejuures sisestab inimene infot tehisarule valikuliselt: v\u00e4idetavalt kipub muusika sisend olema nii-\u00f6elda viimase 500 aasta lugude esisada.<\/p>\n
K\u00fcsimus on selles, kas me tahame, et meie m\u00e4lu koloniseeritakse, v\u00f5i me ei taha. Tehisnutt on puhtalt kommertsiaalne ettev\u00f5tmine, see on era\u00f5iguslike firmade k\u00e4tes. Seega lubame mingisugustel kapitalistidel ja nende palgalistel t\u00f6\u00f6tajatel oma ajaloolises m\u00e4lus ringi sebida ja seal nii-\u00fctelda korda luua. Tehisnuti p\u00f5hiline halb, mida see teeb, on meie kultuuri sulgumine, d\u00fcnamismi taandamine sealt seest.<\/p>\n
Muusikas on see mingis m\u00f5ttes v\u00e4ltimatu. Ega asjata oleks tekkinud ka tonaalse muusika nii-\u00f6elda pihustumine, sest mingis m\u00f5ttes ammendas see ennast juba \u00fcle saja aasta tagasi. T\u00e4nap\u00e4eval on uued tonaalsemad lood ja laulud juba \u00e4ratuntavad, isegi kui tehisaru ei ole sinna segatud. Aga kuidas on kirjandusega?<\/p>\n
Eks see k\u00f5ik peegelda pidevas arengus kultuurilise teadvuse seisu. V\u00f5ib-olla 20 aasta p\u00e4rast on olemas niisugust kirjandust, mis p\u00f5hineb praegusel hetkel veel unustatud asjadel. Klassikaline n\u00e4ide on renessanss. Mitte keegi Euroopas ei osanud lugeda kreeka keelt ja siis j\u00e4rsku\u00a0\u2013 sada aastat hiljem\u00a0\u2013 on Aristoteles Filosoof suure algust\u00e4hega. Lihtsalt korraga sisenes metsik korpus olulist ja huvitavat kultuurip\u00e4randit sellesse teadvusse ja hakkas seal ruulima, kuna kogu unustatu muutus j\u00e4rsku aktuaalseks ja parimaks uueks.<\/p>\n
Niisuguseid asju juhtub kogu aeg. Maitsed ju ka toimivad reaktsioonina eelnevale. Kui tekib mingi h\u00e4sti range vormitruu suund, n\u00e4iteks klassitsism, siis j\u00e4rgmised p\u00f5lvkonnad tahavad olla v\u00e4ga m\u00e4ssulised. N\u00e4iteks romantikud protestisid klassitsismi vastu ja nii edasi, mingi aja p\u00e4rast on aga romantilisus sentimentaalne l\u00e4\u00e4ge v\u00e4rk ning tahetakse hoopis h\u00e4sti naturalistlikku asja. See on terve instinkt, sest kultuur ei seisa ju paigal, vaid areneb vahetpidamata, reageerib sellele, kuidas maailm meie \u00fcmber muutub.<\/p>\n
Kultuuriparadigmasid on ju tegelikult igasuguseid. Antud juhul n\u00e4iteks euroopaliku paradigma puhul on ekspertide maitse olulisem kui turu maitse. Seevastu Ameerika paradigmas valitseb turg \u00fcldiselt suhteliselt takistamatult. Kui kehtestada n\u00e4iteks Eesti kultuuris Ameerika paradigma, siis meie kultuur kestaks t\u00f5en\u00e4oliselt paar p\u00f5lvkonda, maksimum. Ilma kultuurkapitalita, ilma riiklike toetuste, teatris\u00fcsteemi, muusikaliste kollektiivide ja k\u00f5ige selle finantseerimiseta riigi ja maksumaksja poolt, turu tingimustes\u00a0\u2026 kultuur\u00a0\u2013 midagi ei ole teha\u00a0\u2013 lihtsalt kaob. Asendub provintsliku versiooniga globaalsest entertainment\u2019ist. Siin m\u00e4ngib v\u00e4ga suurt rolli see, et meil on eksperdis\u00fcsteem, meil on asjatundlikud inimesed. Ma ei taha \u00fctelda, et eksperdid on loomult kuidagi andekamad v\u00f5i s\u00fcgavamad v\u00f5i midagi selletaolist. V\u00e4ga sageli v\u00f5ib juhtuda, et inimene, kes saab v\u00e4ga h\u00e4sti aru luulest ja kirjandusest, on kunsti osas suhteliselt v\u00f5hik v\u00f5i v\u00e4ga pealispindse maitsega ja nii edasi. See on k\u00f5ik seep\u00e4rast, et need asjad n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6d endaga.<\/p>\n
Seal on \u00f5ppimise komponent sees. See ei tule ju iseenesest?<\/p>\n
Nii on. Me k\u00f5ik alustame lugemist laste\u00adraamatutest, aga ei j\u00e4\u00e4 nende juurde pidama.<\/p>\n
M\u00f5nel on n\u00e4iteks ulme ja fantasy see tase, kuhu j\u00f5utud, kusjuures seal on v\u00e4ga-v\u00e4ga head kirjandust. M\u00f5ni j\u00e4lle l\u00e4heb sealt edasi veel William Faulkneri, Marcel Prousti, Virginia Woolfi ja teiste autorite loomingu juurde.<\/p>\n
Kuidas koged tehisaru sekkumist kirjandusellu? Mainisid enne vestlust, et ostad vahel kodumaist pehme\u00adkaanelist, n-\u00f6 popkirjandust.<\/p>\n
Jah. Tahan lihtsalt kursis olla sellega, mida kirjutatakse ja tehakse, kusjuures osa sellest nii-\u00fctelda meelelahutusliku iseloomuga kirjandusest on v\u00e4ga hea. Mitmeid eesti krimiautoreid j\u00e4lgin ja mulle meeldib nende teoseid lugeda. Birk Rohelennu raamatuid n\u00e4iteks loen pidevalt. Aga vaatan alati ka tundmatute autorite omi. Ma n\u00fc\u00fcd pealkirja ei \u00fctle, aga hiljuti ostsin \u00fche niisuguse raamatu, mille puhul olen enam-v\u00e4hem kindel, et see on kas t\u00e4ielikult tehisaru kirjutatud v\u00f5i v\u00e4ga suuresti tehisaru kasutades. K\u00f5ik selles raamatus on ettearvatav, k\u00f5ik tegelased n\u00e4evad v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu seriaalitegelased, isegi nimed on neil sellised, et neid Eestis \u00fcldiselt inimestele ei pandaks. Lisaks on teoses niisuguseid vastuolusid ja vigu, mida inimkirjanik minu meelest ei teeks.<\/p>\n
Nii et on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et autor kasutas tehisnutti, aga seda ei ole raamatus mainitud.<\/p>\n
Ei, ei ole.<\/p>\n
Lavastuste originaalmuusika \u017e\u00fcriid tabas hiljuti k\u00fclm du\u0161\u0161, kui selgus, et \u00fcks etendus on \u00fcle ujutatud professionaalselt k\u00f5lava hollywoodliku orkestrimuusikaga\u00a0\u2013 aastapreemiat v\u00e4\u00e4riva t\u00f6\u00f6ga\u00a0\u2013, aga inimene selle taga ei ole kunagi niisuguste oskustega silma paistnud. Tuligi v\u00e4lja, et muusika on lastud paljuski Suno AI tarkvaral genereerida (jah, seal v\u00f5ib muidugi olla algup\u00e4rane komponent sees). Tavaliselt on see olnud skandaal, kui autor teeb midagi, mis, nagu hiljem selgub\u00a0\u2013 polegi algup\u00e4rane. Aga n\u00fc\u00fcd see vist ei ole enam skandaalne? V\u00f5i seda varjatakse?<\/p>\n
Seda vist varjatakse. Kirjanike liidu romaaniv\u00f5istluse k\u00e4sikirjade hulgas on n\u00fc\u00fcd kaks korda olnud ikka selgelt tehisnuti kirjutatud tekst. Esimene kord oli see v\u00e4ga selgesti kohe \u00e4ratuntav ja l\u00e4ks kohe v\u00e4lja. Teisel korral oli tehisnutt juba osanud v\u00f5i \u00f5ppinud kirjutama veidi paremini.<\/p>\n
Eetika k\u00fcsimus t\u00f5useb p\u00e4evakorda\u00a0\u2026<\/p>\n
T\u00f5useb, aga siin on muidugi veel \u00fcks aspekt, mida ka ei tohi ignoreerida. Individualistliku kultuuri eluiga on meil ju tegelikult \u00fcsna l\u00fchike. \u00dcks autori\u00f5iguste esimesi eestv\u00f5itlejaid oli Victor Hugo, vabandust, umbes 150 aastat tagasi! Autori\u00f5igused ei ole mingi niisugune asi, mis on kogu aeg olnud. Kui vaatame n\u00e4iteks, mis toimub massilisema k\u00e4ibega kultuuris, siis paljuski sarnanebki see pigem folkloorile, kus korduvad samad skeemid ja mustrid, mitte aga individuaalsele ja innovatiivsele loomingule.<\/p>\n
Muutus, millega tehisnutt \u00e4hvardab, ongi see, et individualiseeritud loomingu faasist minnakse tagasi folkloorsesse olustikku. Neid innovaatoreid, kes tehisnutti ei kasuta, vaid loovad ise, j\u00e4\u00e4dakse p\u00e4rast nimepidi m\u00e4letama. Need aga, kes teevad asju tehisnutiga pooleks v\u00f5i lasevad sellel enda eest teha, on lihtsalt uued rahvalaulikud kaks punkt null.<\/p>\n
Ekspert tunneb selle vahe \u00e4ra. Probleem on selles, et harilik lugeja v\u00f5i kuulaja, kes ei ole \u00f5ppinud, ei ole v\u00f5tnud vaevaks endaga t\u00f6\u00f6d teha selleks, et eristada seda eriti head\u00a0\u2013 temal v\u00f5ib t\u00f5esti olla \u00fcksk\u00f5ik. Kui ta saab \u00fche asja kahe euroga ja teise eest maksab 20, aga kvaliteedivahe on v\u00e4ga v\u00e4ike, siis ta eelistab odavamat. Kui see niimoodi j\u00e4\u00e4b, siis hakkabki allapoole kaardumine. S\u00f5navara v\u00e4heneb j\u00e4rjest. See, mille peal inimesed oma lugeja v\u00f5i muusikakuulaja v\u00f5i kunstivaataja v\u00f5imeid treenivad, muutub j\u00e4rjest lahjemaks. Seet\u00f5ttu on ka produkt, mis neid huvitab ja rahuldab, j\u00e4rjest lahjem.<\/p>\n
Nii\u00a0et kultuuriline allak\u00e4ik?<\/p>\n
Jah. Kui n\u00fc\u00fcd pessimistlikult tulevikule m\u00f5elda, siis millegip\u00e4rast ollakse veendunud, et see miski, mis kunagi oli evolutsiooniline eelis ja andis inimesele teiste primaatidega v\u00f5rreldes parema seisu, j\u00e4\u00e4bki samamoodi. Oleme harjunud m\u00f5tlema, et ratsionaalne m\u00f5tlemine ning kultuuriline, esteetiline vaade on evolutsiooniline eelis\u00a0\u2013 aga see ei pruugi nii \u00fcldse j\u00e4\u00e4da. \u00dchel hetkel v\u00f5ib osutuda, et on vastupidi. Et see teadvus, mis meil on, on t\u00fclikas ning et palju paremini saavad hakkama need, kellel ei ole mingit teadvust\u00a0\u2013 kellel ei ole n\u00e4iteks eetilist selgroogu. See olukord juba vaikselt paistab m\u00f5ningates kohtades.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla on inimese roll tulevikus ainult tarbida tehisnuti valmistatud tooteid, kuna tehisnutt ise lihtsalt ei suuda seda teha. Tal pole keha, aga naudingud eeldavad keha olemasolu, et neid kogeda. Tehisnutt muidugi vajab toimimiseks kedagi, kes teeb hooldust\u00f6id\u00a0\u2013 nimetagem neid tinglikult tehisnuti santehnikuiks. Tehisnuti energiavajadus on v\u00e4ga suur. Kuidagi tuleb energiat\u00f6\u00f6stust k\u00e4igus hoida ning seda masin t\u00f5en\u00e4oliselt ise ei suuda veel praegu. V\u00f5imalik, et mingil hetkel hakkab see leidma ka maavarasid ning ise neid maa seest v\u00e4lja imema ja energiaks konverteerima.<\/p>\n
Koristamise kohta on ilus termin \u201epuhastusteenus\u201c. Kas inimene hakkab osutama tehisnutile hooldus\u00adteenust?<\/p>\n
Just \u2013 see on see, mida tehisnutil k\u00e4igusolekuks vaja on. K\u00f5ik ju kogu aeg arvasid, et tulevad robotid, hakkavad p\u00f5randaid pesema ja inimesed saavad tegeleda kunsti, luuletamise ja heliloominguga. Vastupidi, inimesed on need, kes hakkavad koristama ja hooldama, et robot saaks \u201eloominguga\u201c tegeleda.<\/p>\n
Yuval Noah Harari on hiljuti arutlenud, et tehisaru muudab maailma l\u00e4hema kuue aastaga tundmatuseni. Lisaks v\u00e4ga paljudele valdkondadele v\u00f5tab see v\u00e4idetavalt \u00fcle ka osa religioone\u00a0\u2013 just need, mis on raamatu- ehk s\u00f5nakesksed. Harari \u00fctleb, et see v\u00f5tab \u00fcle k\u00f5ik, mis on rajatud s\u00f5nale, ja on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et tehisnutt kompileerib uue religiooni, millel on miljoneid j\u00e4rgijaid.<\/p>\n
Jah, see on ka juba toimunud, ses m\u00f5ttes, et on ju olemas \u00e4pid, kust v\u00f5ib saada hingelist lohutust ja kus tsiteeritakse piiblit vastavalt sellele, mis probleem \u00e4ppi sisestada. Philip K. Dickil on \u00fches vist juba 1960-1970ndatel kirjutatud teoses tegelane, kellel on kaasaskantav masin-ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctik: teed selle masina lahti ja siis r\u00e4\u00e4gid talle, masin laia s\u00f5navara ei vaja. Tehisnuti ps\u00fchholoogilised abimehed on palju hullemad ja viinud juba kohtuasjadeni, kuna tehisnutt on soovitanud inimesel sooritada enesetapp ja too ongi seda teinud. Kui tekib miljonite j\u00e4rgijatega tehisnuti\u00adp\u00f5hine religioon ja siis j\u00e4rsku \u201eprohvet\u201c \u00fctleb, et nii, n\u00fc\u00fcd on nihuke lugu, et sellel kuup\u00e4eval, palun, avage k\u00f5ik oma veenid\u00a0\u2026 Siis j\u00e4\u00e4me j\u00e4rele ainult meie, kes me tehisnutti ei kasuta, ja hooldusmeeskond, kellele v\u00f5ib-olla seda instruktsiooni ei edastata.<\/p>\n
Ulme polegi nii ulmeline enam. T\u00f5en\u00e4oliselt tekib peagi mingit laadi vennaskond, suletud ring inimesi, kes kirjutavad ilma tehisnutita kirjandust ja kes ka naudivad seda. Ilmselt tulevad m\u00fc\u00fcki raamatud, kus on peal kleeps, et garanteeritult tehisnutivaba looming.<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt nii l\u00e4heb. Niisuguseid olukordi on j\u00e4llegi olnud ka varem: n\u00e4iteks vabrikus valmistatud riided v\u00f5i haute couture v\u00f5i r\u00e4tsepate ja \u00f5mblejate valmistatud riided. Siin on selgelt k\u00fcsimus rahas ja seisuses, mis selle vahe t\u00f5mbab.<\/p>\n
Arvan, et ka teadusrahastajad teeksid \u00fcsna targasti, kui lisaksid taotlusvormile n\u00f5ude, et teadlane kinnitab allkirjaga ja toob selgelt v\u00e4lja, missugune on olnud selles taotluses tehisnuti osa ja kuidas seda kavatsetakse kasutada tulevikus.<\/p>\n
See peaks kehtima ka originaalmuusika kohta.<\/p>\n
Lisaks k\u00f5igele on siin veel ka \u00f6koloogiline aspekt\u00a0\u2013 kui kohutavalt kahjulik on see k\u00f5ik \u00f6koloogiliselt. Kui tulevikus on korraga kliimaministeerium ja tehisnutiministeerium, siis need t\u00fchistavad \u00fcksteise eelarve, sest tehisnuti energiakulu on kohutavalt suur.<\/p>\n
Ja veekulu.<\/p>\n
Just. Ja siis inimesed on arust \u00e4ra, et miks meil on nii suured elektriarved. Aga palun \u00e4rge kasutage ChatGPTd.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla saja aasta p\u00e4rast on k\u00f5ik lihtsalt k\u00f5rb ja elus mingi v\u00e4ike seltskond, kellel on ressursid ja tehisnutt.<\/p>\n
Veel hullem. Mulle n\u00e4ib, et globaalne rikkurite-diktaatorite seltskond on \u00e4ra tabanud, et kliimakatastroof on reaalne ja l\u00e4heb veel palju hullemaks ning et k\u00f5ik seda \u00fcle ei ela. Hakatakse moodustama mingit rikaste klubi, kes saab siis mingite kuplite all elada selles k\u00f5rbes.<\/p>\n
Hiljuti anti teada, et Austraalias oli pluss\u00a050 ja Kanadas miinus\u00a050 kraadi.<\/p>\n
Jah. See on tavaline. Indias s\u00fcttivad puud iseenesest\u00a0\u2026 See on ikka p\u00e4ris kaugel niisugusest maailmast, kus me tahaksime elada.<\/p>\n
Kindlasti kiirendab tehisnutt kliimakatastroofi saabumist radikaalselt. Seet\u00f5ttu tekitavad minus \u00f5udu k\u00f5ik need jutud, kuidas n\u00fc\u00fcd hakatakse Eestis AId \u201eTiigrih\u00fcppe\u201c programmi kombel juurutama. Me paneme oma kultuuri seisma, rikume ta \u00e4ra ja \u00fchtlasi keerame veel suure hulga kliimat ka tuksi.<\/p>\n
H\u00fcppan l\u00f5petuseks veel korraks kirjanduse juurde tagasi. Raamaturiiulisse enne 2022.\u00a0aastat paigutatud raamatust saab seega taas v\u00e4\u00e4rtus: luksusese, l\u00e4te, allikas\u00a0\u2026<\/p>\n
Jah, v\u00f5ib juhtuda, et raamatuid j\u00e4\u00e4b oluliselt v\u00e4hemaks. Eestikeelsed raamatud on kallid, kuna turg on v\u00e4ike ning inimesi, kes eesti keeles loevad, on v\u00e4he. Kui selgub, et neid, kes ei taha tehisarup\u00f5hist raamatut, on veelgi v\u00e4hem, l\u00e4heb ilukirjandus veel palju kallimaks. L\u00f5petame seal, et hakkame omavahel k\u00e4sikirju vahetama nagu 1970ndatel.<\/p>\n
Veel juhtub see, et tehisnutt hakkab v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral piirama ligip\u00e4\u00e4su kirjandusele. Ta loob illusoorselt tohutu laia ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5igele, mida me v\u00f5iksime k\u00f5ik n\u00e4ha ja nii edasi\u00a0\u2013 aga tegelikult piirab seda. Kui osta n\u00e4iteks Amazoni veebipoest raamat, siis algoritm pakub, et n\u00e4e, teised, kes ostsid sama raamatu, ostsid veel ka selle ja selle. Kui l\u00e4heksin raamatupoodi kohale, siis leiaksin sealt v\u00f5ib-olla midagi teistsugust. Ma ei oleks \u00fcldse tulnud selle peale, et v\u00f5iksin tahta seda lugeda: v\u00f5tan k\u00e4tte, lehitsen, hmm, v\u00e4ga teistsugune kui see, mida harilikult loen. Tundub p\u00e4ris huvitav, panen korvi.<\/p>\n
Kahjuks ei ole v\u00e4ga paljudes kohtades Eestis \u00fcldse v\u00f5imalikki raamatupoodi minna. L\u00e4hemas linnas on ehk mingi supermarket, kus on \u00fcks keerlev riiul viie pehmekaanelisega, millest kolm on v\u00f5ib-olla varsti tehisnuti kirjutatud. Tulevased andekad kirjanikud\u00a0\u2013 kuidas nad kirjandusele \u00fcldse ligi p\u00e4\u00e4sevad?<\/p>\n
Pluss see, et lugemine on paljudele juba vaevaline ettev\u00f5tmine.<\/p>\n
[Paus.] Kahjuks jah. Mulle ei meeldi, kui keegi r\u00e4\u00e4gib, et tulevik on nii \u00e4ge, seal tulevad igasugused \u00e4gedad asjad, mida ma pole veel kunagi n\u00e4inud. V\u00f5ib-olla parem ongi, et ei ole n\u00e4inud? On ka neid, kes \u00fctlevad, oi, minevikus oli v\u00e4ga h\u00e4sti, praegu k\u00f5ik k\u00e4ib j\u00f5ledalt alla. Jah, k\u00f5ik kogu aeg muutub, grupeerub \u00fcmber: mingid asjad kaovad \u00e4ra, mingid asjad tulevad juurde. P\u00f5hiline on see, et meie ise oleme suuresti need, kes oma kultuuriliste ja sotsiaalsete mehhanismidega ikkagi otsustame, mis j\u00e4\u00e4b ja mis kaob. Niikaua kui me midagi m\u00e4letame ja oluliseks peame, on selle v\u00e4ljajuurimine ikka v\u00e4ga raske. Aga kui me ise seda enam ei vaja\u00a0\u2026<\/p>\n
Ainuke oht eesti keelele on see, et eestlased ise l\u00f5petavad r\u00e4\u00e4kimise ja otsustavad, et palju cool\u2019im on r\u00e4\u00e4kida inglise keeles, ka omavahel. Keeli on surnud v\u00e4lja, igasuguseid kunstiliike on surnud v\u00e4lja. Samal ajal on tekkinud ka palju uusi. See ongi evolutsioon.<\/p>\n
Minu meelest oli su toon seda \u00f6eldes optimistlik.<\/p>\n
Pigem k\u00fcll, jah. Kunagi ei ole k\u00f5ik kadunud, aga kunagi ei ole ka nii, et k\u00f5ik l\u00e4heb kindlasti h\u00e4sti.<\/p>\n