![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038985he82ct24.jpg\"\/)
Henrik Kalmet Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nS\u00fcgis t\u00e4hendab teatrivaldkonnas aega, mil era- ja munitsipaalteatrid hakkavad j\u00e4rgmiseks aastaks kultuuriministeeriumilt tegevustoetust taotlema. Kas Kinoteater l\u00e4heb ja proovib ka oma osa saada?<\/p>\n
Kinoteater proovib ja on need protsessid juba l\u00e4binud. Tulemusi veel ei ole.<\/p>\n
Me oleme oma tegutsemisaja jooksul \u2013 mis on juba p\u00e4ris palju, \u00fcle k\u00fcmne aasta \u2013 seda tegevustoetust saanud paar korda. See t\u00e4hendab, et oleme karastunud ka ilma hakkama saama. See muidugi ei peaks olema p\u00f5hjendus selleks, miks meile tegevustoetust mitte anda. M\u00f5nikord on tundunud, et kuna te saate niikuinii hakkama ja raha on niikuinii v\u00e4hem kui vaja, siis v\u00f5ib j\u00e4tta teile andmata, sest te olete varem n\u00e4idanud, et saate hakkama.<\/p>\n
Samas me oleme proovinud sellele kergemalt l\u00e4heneda ehk et see raha andmine ei tohiks minna elu ja surma k\u00fcsimuseks, sest siis on komisjon teistpidi pantvangis \u2013 me n\u00e4iliselt kuulutame v\u00e4lja loomingulise konkursi ja proovime hinnata loomingulisi parameetreid, aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes saab m\u00e4\u00e4ravaks see, kes teeb k\u00f5ige kurvemat n\u00e4gu ja p\u00f5hjendab \u00e4ra, et see on talle elu ja surma k\u00fcsimus.<\/p>\n
See tuleneb lihtsalt sellest, et kuna situatsioon loomevaldkonnas on niikuinii selline, et sotsiaalseid garantiisid on v\u00e4he v\u00f5i need on kehvad, siis loomingulised toetused hakkavad t\u00e4itma sotsiaaltoetuse rolli. Me ei m\u00f5tle niiv\u00f5rd sellele, kes esitas parima projekti, vaid sellele, et kui nad raha ei saa, siis kuidas nad hakkama saavad. Seda peaks t\u00e4itma aga mingi muu meede.<\/p>\n
14 tegutsemisaasta jooksul on teile kaks korda tegevustoetust antud. Mille taha raha saamine j\u00e4\u00e4nud on?<\/p>\n
P\u00e4ris alguses me tegevustoetust ei k\u00fcsinudki, hakkasime seda hiljem taotlema.<\/p>\n
P\u00f5hjendus on tegelikult \u00fcsna lihtne: raha on alati v\u00e4hem kui neid, kes seda saada soovivad. Ja siis tulevad m\u00e4ngu parameetrid, mille j\u00e4rgi otsuseid tehakse. Varem on see olnud m\u00f5nev\u00f5rra l\u00e4bipaistmatu, n\u00fc\u00fcd on see n\u00e4iliselt l\u00e4bipaistvam \u2013 n\u00e4ed punkte ja hinnanguid, mis on antud \u2013, aga subjektiivsus j\u00e4\u00e4b alati alles. Kui paluda inimestel hinnata k\u00f5igi teatrite eriilmelisust Eesti teatripildis, siis on selge, et iga\u00fche silmis on erinevad asjad olulised.<\/p>\n
Lisaks on veel muid kriteeriume, n\u00e4iteks rahvusvahelisus, aga seda on Eesti teatri puhul v\u00e4ga keeruline hinnata, sest laiemas plaanis on see v\u00e4ga v\u00e4hestel \u2013 kui \u00fcldse \u2013 olemas. V\u00f5i Eesti katvus, millega saab hookusbookust teha: piisab kui \u00fche lavastusega m\u00e4ngitakse igas maakonnas \u00fcks etendus ja juba saab k\u00f5ik maakonnad kirja. K\u00fcsimus on aga, kas see katvus on sisuline v\u00f5i lihtsalt vormiline.<\/p>\n
Ma ei usu, et t\u00e4iesti ideaalne s\u00fcsteem on v\u00f5imalik v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada. K\u00fcll aga tundub, et laias laastus liigutakse suunas, kus on rohkem l\u00e4bipaistvust ja arusaamist, milleks tegevustoetuse raha kasutatakse ning kuidas see suhestub konkreetsetele projektidele antud toetustega.<\/p>\n
Henrik Kalmet Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Selle taustal on veel \u00fcldised p\u00f5him\u00f5tted. \u00dcks neist on see, et k\u00f5igile antakse n\u00e4puotsaga. See on keeruline ja paradoksaalne ning minu meelest laiem probleem kogu kultuurivaldkonna rahastamises: keegi ei taha teha selgelt valusaid otsuseid. Kui kultuurkapitalil on “Ela ja s\u00e4ra” stipendium, siis m\u00f5ne toetuse puhul v\u00f5iks pigem \u00f6elda “Ei ela, ei sure” \u2013 k\u00f5ik saavad, aga nii v\u00e4he, et sellest ei piisa visiooni elluviimiseks.<\/p>\n
N\u00e4iteks “Rahamaa” sai juhtuda ainult seet\u00f5ttu, et draamateatril oli v\u00f5imalik erinevatest kohtadest raha saada. Kui aga “Rahamaale” oleks jagatud raha nii, nagu tavaliselt projektidele jagatakse \u2013 tundub potentsiaalikas projekt, anname \u00fche kolmandiku sellest, mida k\u00fcsiti \u2013, siis seda lihtsalt ei oleks juhtunud. Me v\u00f5iksime liikuda pigem sinna, et kolmest projektist valitakse v\u00e4lja \u00fcks ja see saab kogu vajaliku raha. Nii s\u00fcnniks ka “Rahamaasid” rohkem. Publik tahab ju kvaliteeti, tahab n\u00e4ha midagi uut, aga praegune s\u00fcsteem seda ei v\u00f5imalda.<\/p>\n
See ei kehti ainult teatri kohta \u2013 sama probleem on pea igalpool. K\u00f5ik saavad n\u00e4puotsaga, aga tippu j\u00f5udmiseks oleks vaja rohkem. Ma ei \u00fctle, et peaks kraanid t\u00e4iesti kinni keerama, aga prioriteedid tuleks seada. Kui annad projektile 50 protsenti sellest, mida ta k\u00fcsib, siis on see minu meelest alatu. Toome paralleeli: kui ehitaja \u00fctleb, et t\u00f6\u00f6 maksab nii palju, ja mina \u00fctlen, et ah-ah annan ainult pool, siis ehitaja vastaks, et v\u00e4ga tore, sina saad ka ainult pool.<\/p>\n
Kultuuris miskip\u00e4rast arvatakse, et k\u00f5ik on nagu Kaval-Antsud, kes kirjutavad eelarve suuremaks. L\u00f5puks annadki pool summast ja loodad, et asi toimib. See on kaval l\u00f5ks \u2013 sa ei saa \u00f6elda, et raha ei saanud, sest riik justkui toetas, aga tegelikult summat, mida projekti tegemiseks vaja oli, ka ei saanud. Samas keegi ei j\u00e4ta toetust ka v\u00f5tmata, sest siis j\u00e4\u00e4ks projekt \u00fcldse \u00e4ra. Kui see siis tehaksegi poole v\u00e4iksema eelarvega \u00e4ra, annab see signaali, et k\u00fcsitud summa polnudki realistlik. Ja siit hakkabki muster korduma: kui toimis 50 protsendiga, siis saabki alati v\u00e4hem anda.<\/p>\n
Aga kui k\u00f5igile jagataksegi 50 protsenti, t\u00e4hendab see tegelikult, et komisjon ei tee oma t\u00f6\u00f6d. Nad on sinna ametisse pandud, et teha valikuid, ka raskeid, aga kui raha lihtsalt k\u00f5igi vahel \u00e4ra jagada, ei lahenda see mitte kellegi muret.<\/p>\n
Eestlastel on paratamatult ka see kingitud hobuse suhu ei vaadata mentaliteet. Ehk kui sa mulle natuke raha annad, siis mis ma m\u00f6lisen, j\u00e4rgmine aasta j\u00e4\u00e4n muidu \u00e4kki t\u00e4itsa ilma.<\/p>\n
Eks natuke on nii. Aga ma ei \u00fctleks, et seda tehakse pahatahtlikult. Tahetakse ju parimat. K\u00fcsimus on pigem selles, kas see k\u00f5igile n\u00e4puotsaga jagamine on t\u00f5esti parim lahendus. Mina isiklikult pooldan s\u00fcsteemi \u2013 ka enda ideedega \u2013, kus vahel v\u00f5ib ka t\u00e4iesti ilma j\u00e4\u00e4da, aga kui sul on t\u00f5esti hea idee, mis eristub ja mille jaoks on raha vaja, siis ma saangi kogu toetuse. Ja kui kellegi teise idee on sellel hetkel parem, siis ta saab vajaliku summa, et see teos p\u00e4riselt s\u00fcnniks. Mitte nii, et k\u00f5ik kraabivad \u00fcksteise arvelt ja saavad natuke, aga keegi ei saa tegelikult oma asja t\u00e4ies mahus ellu viia.<\/p>\n
Seda sama asja on mulle Hendrik Toompere juunior ja Jaak Prints r\u00e4\u00e4kinud. Tundub, et teatritegijatelt tuleb j\u00e4rjest enam signaale, et praegune s\u00fcsteem, kus k\u00f5igile natuke jagatakse, ei toimi.<\/p>\n
See, mida sa kirjeldasid, meenutab mulle \u00fcht seika. Juhtusin kuulma, kuidas Jalmar Vabarna presidendi roosiaia vastuv\u00f5tul intervjuud andis. Temalt k\u00fcsiti suve\u00fcrituste kohta, sest ta teeb ju Treski festi. See suvi oli neljas aasta ja ta \u00fctles, et esimest korda oleme n\u00fc\u00fcd plussis, aga v\u00e4ga keeruline, sest \u00fcritusi on tohutult palju. See pani muigama, see ongi seesama, mida sa kirjeldad \u2013 me k\u00f5ik oleme n\u00f5us, et \u00fcritusi on liiga palju, aga alateadlikult m\u00f5tleme iga\u00fcks nende teiste \u00fcrituste peale, mitte enda omadele.<\/p>\n
Laua taga noogutame kaasa, aga kui l\u00e4heb raha jagamiseks, siis on lugu teine. K\u00f5ik k\u00fcsivad raha ja kui keegi j\u00e4\u00e4b ilma, siis ta hakkab l\u00e4rmi tegema ning \u00fctleb, et kultuuri vaigistatakse, kultuuri suukorvistatakse, kultuuri ei v\u00e4\u00e4rtustata. Valdkond ise ei suuda eneseregulatsiooni teha ja kui riik m\u00f5tleb, kuidas seda reguleerida, proovib n\u00e4iteks raha kitsamalt suunata, siis see ka ei toimi.<\/p>\n
V\u00e4ga paljud saavad aru, et probleem on olemas, aga kui lahendust otsima hakata, jooksevad asjad kokku. Siis tulevad igasugused vastulaused. N\u00e4iteks meie puhul \u2013 kui tahad midagi kritiseerida, siis \u00f6eldakse: mis sul viga kritiseerida, sa saad ju raha. V\u00f5i vastupidi: mida te kritiseerite, te ei saagi raha. \u00dcksk\u00f5ik, kas saad raha v\u00f5i ei saa \u2013 alati leitakse etteheide. Ja kuigi inimesed saavad probleemi \u00fchtemoodi aru, siis lahknevad arvamused seal, kes peaks toetust saama ja kes mitte. Siin ma p\u00f5rgatan selle tagasi komisjonile \u2013 mingil hetkel tuleb lihtsalt teha halastamatuid valikuid.<\/p>\n
Minu \u00fcks m\u00f5te on see, et ei saa olla eeldus, et mina pean toetust saama. See ei saa olla garanteeritud. Kui oled paark\u00fcmmend aastat toetust saanud, tekib juba ootus, et see j\u00e4tkub. Kui aga \u00fchel hetkel seda enam ei ole, siis on \u0161okk. Ehk siis v\u00f5iks kas v\u00f5i kord proovida, et \u00fcks aasta ei saa keegi toetust \u2013 nii oleks k\u00f5igil see \u0161okk korraga l\u00e4bi tehtud ja edaspidi ei oleks see enam nii suur l\u00f6\u00f6k.<\/p>\n
Meenub, kuidas 2023. aastal\u00a0otsustas<\/a>\u00a0toonane kultuuriminister Piret Hartman maksta lisaraha teatritele, kes oleksid kunstilise ekspertkomisjoni otsusega k\u00f5vasti vaesemaks j\u00e4\u00e4nud, eriti puudutas see otsus Tallinna Linnateatrit. Sellest t\u00f5usis suur k\u00e4ra, mille peale leiti sahtlist 850 000 eurot lisaraha.<\/p>\n S\u00fcsteem on igatpidi k\u00f5ikuv ja see tekitabki l\u00e4bipaistmatuse ja usaldamatuse. Me k\u00f5ik saame aru, kui ajad on rasked v\u00f5i raha on v\u00e4he, aga kui s\u00fcsteem l\u00e4heb igatpidi k\u00f5ikuma \u2013 et kui \u00fcks ei saa, siis see on\u00a0fine, aga kui keegi teine ei saa ja hakkab karjuma, siis ta saab ikkagi raha juurde \u2013, siis sul ei ole v\u00f5imalik n\u00e4ha seda arusaadavat printsiipi seal taga. See ongi k\u00f5ige suurem probleem.<\/p>\n Samuti see, et kui osad konkureerivad mingile rahale ja p\u00e4riselt v\u00f5ivad seda saada v\u00f5i ilma j\u00e4\u00e4da, siis oleme ausad, suurte organisatsioonidega m\u00e4ngitakse seda m\u00e4ngu ainult n\u00e4iliselt. Nad justkui on samadel alustel, aga kas p\u00e4riselt, kui juhtuks nii, et kui linnateatril punktid kokku ei tule, siis saadetakse kiri, et te ei tulnud punktidega \u00fcle l\u00e4vendi, j\u00e4rgmine aasta saate null eurot? Seda ei juhtu ju. Aga miks me siis m\u00e4ngime seda, et nad nagu konkureeriks samadel alustel? Tegelikult ei ole, \u00fctleme siis nii. V\u00f5i siis liigutaks asjad natuke teistele alustele. Selles m\u00f5ttes ongi see k\u00f5ik \u00fcks pudru ja kapsad.<\/p>\n Ja t\u00e4pselt nii, nagu sa ise \u00fctlesid \u2013 esitatakse ja taotletakse \u00fchtedel alustel, aga kui tulemus ei sobi, algab m\u00e4ng: kes on v\u00e4etim, kes on nukram, kellel on \u00fchiskonnas rohkem kandepinda, kes suudab rohkem midagi \u00fcles keerata. See ei tohiks aga olla p\u00f5hiparameeter sellel asjal.<\/p>\n Kui te 2023. aastal tegevustoetust saite, siis andsite sellest 10 000 eurot Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile katuse parandamiseks. M\u00e4letan, et toona kostus siit-sealt kommentaare, et see on j\u00e4rjekordne Kinoteatri turundustrikk. Kui palju oli selles solidaarsust ja kui palju protesti kultuuripoliitika vastu?<\/p>\n Kindlasti oli seal k\u00f5vasti protesti kultuuripoliitika vastu. See oli PR (reklaamikapmaania – toim) nii palju, et sinna t\u00e4helepanu t\u00f5mmata. L\u00f5puks, kui see summa sai sinna suunatud, tuldi ka teiselt poolt katust vaatama ja j\u00e4rsku leiti ikkagi mustkunstniku m\u00fctsist j\u00e4nes ja raha ilmus v\u00e4lja, aga enne oli vaja h\u00e4\u00e4lt teha, nagu just r\u00e4\u00e4kisime. Probleem oli v\u00e4ga kiireloomuline \u2013 see polnud pikalt ette planeeritud aktsioon, vaid valdkonna seisukohalt olulisse kultuuriasutusse jooksis vesi sisse.<\/p>\n Lisaks tahtsime n\u00e4idata, et me ei v\u00f5itle ainult enda eest. Tundub, et paljud asjad ei j\u00f5ua Eestis v\u00e4ga kaugele, sest v\u00f5itleme killustatult. N\u00e4iteks esimene n\u00e4itlejate streik ei puudutanud isegi k\u00f5iki n\u00e4itlejaid, vaid puudutas repertuaariteatrite n\u00e4itlejaid. Hiljem \u00f6eldi, et r\u00e4\u00e4gitakse k\u00f5igi eest. Kui me oleme killustunud, on see teisele poolele v\u00e4ga mugav \u2013 iga\u00fcks v\u00f5itleb oma pisku eest ja m\u00f5tleb, et jumala eest, \u00e4rge n\u00fc\u00fcd n\u00e4iteks kujutavale kunstile rohkem andke, sest see tuleb ju meie arvelt. Tegelikult on valdkonnad omavahel palju p\u00f5imunud ja seda tahtsimegi n\u00e4idata.<\/p>\n Teater on teiste kunstivaldkondadega v\u00f5rreldes ikkagi paremas seisus. Esiteks teenib ta tagasi ja projektiteatritel on v\u00f5imalik projekte teha turumajanduslike printsiipide j\u00e4rgi ning suured organisatsioonid saavad toetusi. Paljudel teistel valdkondadel selliseid organisatsioone pole \u2013 seal on ainult projektid. Selles m\u00f5ttes peame tunnistama oma privileege. Raha on \u00fchine ja seda tuleb liigutada vastavalt vajadusele. Kui kuskil voolab vesi sisse, ei saa \u00f6elda, et see on ainult nende probleem<\/p>\n Minu meelest ei ole meil siiamaani selgust, mis on kultuurivaldkonna k\u00f5ige olulisemad probleemid ja lahendused, mis aitaksid ja puudutaksid k\u00f5ige suuremat hulka inimesi. Kui r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks institutsioonides t\u00f6\u00f6tavate k\u00f5rgharitud kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5usust, siis see puudutab v\u00e4ga kitsast ringi. Mind see ei m\u00f5juta ja paljudes valdkondades puudutab see v\u00e4ga v\u00e4heseid. Minu meelest on palju olulisem teema vabakutseliste sotsiaalgarantiid \u2013 see on laiap\u00f5hjalisem.<\/p>\n Praegu, kui k\u00f5ik v\u00f5itlevad v\u00e4ikese raha eest, on selge, miks kaitsevaldkonna argument t\u00f6\u00f6tab \u2013 seal on lihtne ja k\u00f5igile arusaadav\u00a0pitch (s\u00f5num – toim) . Aga mis on kultuurivaldkonna lihtne\u00a0pitch? Keegi r\u00e4\u00e4gib palgast, keegi loometoetustest, keegi keerab asja teistpidi. Meil ei ole kokku lepitud, mis on see \u00fcks s\u00f5num. Kui hakkame vedama palga teemat, siis kukuvad v\u00e4ga paljud inimesed tagant \u00e4ra, sest see neid ei puuduta. Nii killustubki k\u00f5ik ja oleme j\u00e4lle samas olukorras, kus praegu oleme.<\/p>\n Aga mis selle EKKM-i loo j\u00e4tk on? Kas EKKM sai Kinoteatri rahadest uue katuse?<\/p>\n Ma ei oska seda meie asja liiga suureks puhuda. Mingis m\u00f5ttes sai t\u00e4helepanu juhitud, aga 10 000 euroga imesid ei tee, uut telemaja ei ehita. See ei olnud nii, et Kinoteater andis 10 000 ja EKKM sai kohe uue uhke hoone, aga ma arvan, et tol hetkel probleem sai mingisuguse lahenduse. Edasine rahastus on nii, nagu ta on, aga v\u00e4hemalt midagi seisma ei j\u00e4\u00e4nud. Korraldasime peale seda ka talgup\u00e4eva ja toimetasime seal.<\/p>\n Pigem oligi selle v\u00e4\u00e4rtus s\u00fcmboolne \u2013 tuua inimesi kokku. See oli omamoodi pretsedent. V\u00f5ib-olla kunagi teeb keegi teine kuskilt kellegi heaks midagi valdkonna\u00fcleselt. Selle teema v\u00f5ib kokku v\u00f5tta nii, et \u00f5nneks EKKM tegutseb edasi.<\/p>\n Aga kuidas ministeerium sellesse suhtus, et te oma tegevustoetuse edasi suunasite? Kas sellest ei tulnud mingeid probleeme?<\/p>\n Eks ikka v\u00f5idi m\u00f5elda, et kui te saate seda raha \u00e4ra anda, siis j\u00e4relikult ei olegi teil seda tegelikult vaja, aga otseselt pahandust ei olnud. Ministeeriumis inimesed vahetuvad ja suhtumised on erinevad \u2013 m\u00f5ni m\u00f5istab rohkem, m\u00f5ni v\u00e4hem. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on ju k\u00fcsimus selles, et kogu see raha tuleb riigilt ja peaks minema sinna, kus seda k\u00f5ige rohkem vaja on. Kui annaksime osa oma tegevustoetusest riigikaitsesse, ei usu ma, et keegi pahaseks saaks \u2013 see oleks lihtsalt \u017eest. Sama on ka kultuurivaldkonnas: see on k\u00f5ik \u00fcks Eesti.<\/p>\n Kui v\u00f5tta kultuurivaldkonda kitsamalt, siis v\u00f5ib ju argumenteerida, et kus \u00fcldse jookseb teatri piir. Ka raha andmine v\u00f5ib olla osa teatriprotsessist. Mingis m\u00f5ttes oli see h\u00e4ppening. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on teater see, mida riik toetab, ja selle eesm\u00e4rk ongi lahata kultuuri, tegeleda murekohtadega, m\u00f5elda, olla aktiivne ja tekitada k\u00fcsimusi. Selle 10 000 euro eest saadi v\u00f5ib-olla rohkem teatrit kui m\u00f5ne lavastusega. Oli k\u00fcsimusi, fookust ja diskussiooni. Ja teatrit ei saa vaadata ainult kitsalt nii, et ollakse pimedas\u00a0black box’is, valgus kustub, paar tundi m\u00f6\u00f6dub ja ongi k\u00f5ik. Ka see aktsioon oli teater.<\/p>\n Kui praegune rahastamismudel h\u00e4sti ei toimi, siis milline on teie n\u00e4gemus ideaalsest s\u00fcsteemist?<\/p>\n Minu arvates tuleks eristada kahte asja. Esiteks sotsiaalsed k\u00fcsimused \u2013 see, kuidas vabakutselised ja loovisikud hakkama saavad. Selle jaoks peaks olema eraldi lahendus ja eraldi raha. Teiseks v\u00f5iksid loometoetused olla otseselt suunatud headele ideedele ning tagada, et nende tegijad saavad oma t\u00f6\u00f6 eest v\u00e4\u00e4rilise tasu. Nii oleks v\u00f5imalik valdkonda veidi puhastada ja tuua kaasa kvaliteedih\u00fcpe.<\/p>\n Teatri puhul tuleks \u00fcle vaadata ka projektiteatrite ja repertuaariteatrite rahastuse proportsioon. Praegu tundub, et efektiivsus, kuluefektiivsus ja operatiivsus ei ole premeeritud, vaid pigem karistatud. Kui oled nutikam, kokkuhoidlikum ja saad v\u00e4hemaga hakkama, siis saad ka v\u00e4hem raha, sest justkui tuled toime. Aga kui suudad genereerida kulusid, lepinguid ja kohustusi, siis saad rohkem raha. Nii premeeritakse ebaefektiivsust ja karistatakse s\u00e4\u00e4stlikkust. Sellest tuleks kuidagi v\u00e4lja murda. Praegu m\u00f5jub tugevamana see argument, et kui tegevustoetust ei anta, siis inimesed j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6ta ja maja j\u00e4\u00e4b k\u00fclmaks. Palju keerulisem on p\u00f5hjendada, et me kasutame raha nutikalt ja kaasame teisi. Tegelikult peaks s\u00fcsteem olema l\u00e4bipaistvam ja diferentseeritud \u2013 nii projektide kui palkade osas.<\/p>\n On loogiline, et m\u00f5ni projekt vajabki rohkem raha kui teine. Suuremad ja ambitsioonikamad ideed n\u00f5uavad suuremat toetust, v\u00e4iksemad v\u00e4hem. Sama on palkade puhul: paljud n\u00e4itlejad ei peaks kindlasti leppima praeguse v\u00e4ga v\u00e4ikese sissetulekuga, aga see ei t\u00e4henda, et k\u00f5igi palgad peaksid \u00fchtlaselt t\u00f5usma.<\/p>\n K\u00f5igi teatrite koha ei oska \u00f6elda, aga v\u00e4hemalt nii-\u00f6elda riigiteatrites t\u00f6\u00f6tavatel n\u00e4itlejatel on ju punktitasu ehk nad teenivad iga antud etenduse pealt lisaraha.<\/p>\n See lisatasu on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4ike. Seda s\u00fcsteemi saaks kindlasti paremini korraldada. Vahe n\u00e4itlejate vahel \u2013 \u00fcks, kes on v\u00e4ga h\u00f5ivatud, ja teine, kes ei ole \u2013 ei kajastu punktitasus kuigi suurelt. Me r\u00e4\u00e4gime siin paarik\u00fcmnest eurost etenduse kohta. Kui keegi saab kuu l\u00f5pus 200 eurot rohkem kui kolleeg, aga on samal ajal iga p\u00e4ev proovides ja m\u00e4nginud k\u00fcmme \u00f5htut rohkem etendusi, siis minu meelest see tasu ei ole p\u00e4riselt tehtud t\u00f6\u00f6ga koosk\u00f5las.<\/p>\n Te olete palju r\u00e4\u00e4kinud, et Eestis on liiga palju teatrit. Provotseerivalt v\u00f5iks siis k\u00fcsida: miks Kinoteater ise tegevust \u00e4ra ei l\u00f5peta?<\/p>\n Meie t\u00f6\u00f6tame paljuski turuhinnaga. Tahame ise teha ja ei eelda, et keegi peab meile selle igal sammul v\u00f5imalikuks tegema. Meil ei ole tegevustoetust, k\u00fcll aga saame vahel kultuurkapitalit toetust.<\/p>\n See argumentatsioon viiakse tihti \u00e4\u00e4rmuseni. Kui olen \u00f6elnud, et teatrit on liiga palju, siis vastatakse kohe: “\u00dctle siis sina, millise teatri me kinni paneme.” Kui repertuaariteater teeb aastas k\u00fcmme lavastust, siis v\u00f5ib-olla oleks m\u00f5istlik, kui neid oleks \u00fcheksa. Kui iga\u00fcks teeks \u00fche v\u00f5rra v\u00e4hem, ei t\u00e4hendaks see, et inimesed j\u00e4\u00e4ksid t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n Samamoodi ei peaks projekte tegema ainult sellep\u00e4rast, et midagi peab tegema. Ka Kinoteatris oleme p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4ltida p\u00fcsikulusid, mis sunniksid projekte tegema lihtsalt kulude katteks. Me tuleme lavastuse juurde siis, kui on idee ja sisu, mida tahame teha. Ka siis vastutame oma naha ja karvadega, kas see \u00f5nnestub v\u00f5i mitte. Eelarve s\u00f5ltub suuresti sellest, kui palju pileteid suudame m\u00fc\u00fca.<\/p>\n Pigem v\u00f5iks lavastusi olla natuke v\u00e4hem ja need v\u00f5iksid elada kauem \u2013 fookus v\u00f5iks olla sellel, et lavastus j\u00f5uab publikuni. Praegu on s\u00fcsteemis surve tuua kiiresti v\u00e4lja uusi lavastusi, sest just see on toetuste aluseks. See on ebaefektiivne.<\/p>\n K\u00fcsimus oli provotseeriv, aga adekvaatne. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ongi nii, et kui meil pole ideid, siis me ei eksisteerigi. M\u00f5nel aastal on olnud vaid \u00fcks projekt, m\u00f5nel peaaegu mitte midagi. Kui v\u00f5rrelda tempot, millega mujal teatrites lavastusi toodetakse, siis vahel tundub, et meid polegi olemas.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038976h0407t24.jpg\"\/)
Henrik Kalmet Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038952h2e4ft24.jpg\"\/)
Henrik Kalmet Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3039021h4c6dt24.jpg\"\/)
Henrik Kalmet Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3039036h8dbft24.jpg\"\/)
Henrik Kalmet Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2163436h6948t24.png\"\/)
<\/p>\n