![\"Hannes](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/34304460-c53c-4c37-ba11-3897f16804cd.jpg\")
<\/p>\nKriisiolukorras ei kaitse riiki mitte lubadused, vaid oma toimiv toidutootmine.<\/p>\n
Samal ajal on tegemist kapitalimahuka sektoriga, mille laenukoormus on suur, investeeringud p\u00f5hivarasse ja maasse on sageli laenup\u00f5hised. Liisingusse v\u00f5etava tehnika hinnad on j\u00f5udsalt t\u00f5usnud. Viimased kolm keerulist aastat on pannud ettev\u00f5tete rahavood ja pikaajalise maksev\u00f5ime surve alla ning v\u00e4hendanud investeerimisv\u00f5imet. P\u00f5llumehed seisavad raskete valikute ees, sest puhvrid on kokku kuivanud. Nii m\u00f5nigi on otsustanud tegevuse l\u00f5petada, teised aga m\u00fc\u00fcvad vara, et hankijate arveid tasuda. Sektor vajab taastumiseks stabiilsust ja ilmataadi soosingut.<\/p>\n
Surve muutub elluj\u00e4\u00e4misk\u00fcsimuseks<\/p>\n
KEVILI juhi Hannes Pritsi s\u00f5nul ei ole tegemist \u00fcksikute ettev\u00f5tete ajutiste raskustega, vaid s\u00fcsteemse probleemiga. KEVILI koondab 206 p\u00f5llumajandustootjat, kes harivad kokku ligi 100 000 hektarit p\u00f5llumaad ehk umbes veerandit Eesti teravilja- ja rapsipinnast. \u201eMe ei r\u00e4\u00e4gi marginaalsest sektorist, vaid olulisest osast Eesti taimekasvatusest ja ekspordist,\u201c \u00fctleb Prits.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on majanduslik surve muutunud s\u00fcsteemseks. \u201eOn ettev\u00f5tteid, kes on juba tegevust l\u00f5petamas, ja neid, kelle jaoks pankrot ei ole enam teoreetiline risk. Maksete ajatamise vajadus kasvab ja investeeringuid l\u00fckatakse edasi. Kui see trend j\u00e4tkub, ei ole see enam ainult sektori sisemine probleem.\u201c<\/p>\n
<\/p>\n
Prits r\u00f5hutab, et p\u00f5llumajandus- ja toidusektor annab ligikaudu 14% Eesti kaupade ekspordist ja on elektroonika j\u00e4rel teine suurim eksporditav kaubagrupp. \u201eSee on selge ekspordisuund, millel on olemas tootmisv\u00f5imekus, turud ja oskusteave. K\u00fcsimus ei ole selles, kas sektor on oluline, vaid selles, kas riigi majanduspoliitika seda ka tegelikult toetab.\u201c<\/p>\n
Pritsi hinnangul j\u00e4\u00e4b Eestis praegu puudu pikemast strateegilisest vaatest. \u201eOtsuseid tehakse liiga sageli \u00fche eelarveaasta kaupa, keskendudes sellele, kuidas eelarveauke lappida ja Rail Baltica ehitus l\u00f5puni vedada, mitte sellele, kuidas hoida ja kasvatada majanduse kandvaid harusid,\u201c \u00fctleb Prits. \u201eSee on raamatupidajalik l\u00e4henemine, mis tegeleb s\u00fcmptomite, mitte p\u00f5hjustega. Samal ajal on meil olemas selge ekspordisuund, mille jalad poliitiliste otsustega alt \u00e4ra l\u00f5igatakse.\u201c<\/p>\n
Toidujulgeolek ei ole Pritsi s\u00f5nul iseenesestm\u00f5istetav, vaid on poliitiline otsus, kas toimivat tootmist hoitakse v\u00f5i lastakse sel h\u00e4\u00e4buda.<\/p>\n
Katkenud ahel ei taastu<\/p>\n
Tootja tasandil on pilt veelgi teravam. Sadala Agro juht Ahti Kalde \u00fctleb otse, et sektor on j\u00f5udnud murdepunkti. \u201eTaimekasvatuses on meil olnud kolm aastat j\u00e4rjest kahjumlikud. Ebasoodsad ilmastikuolud ja madalad viljahinnad on hoidnud tulud paigal v\u00f5i viinud need allapoole, samal ajal kui sisendkulud on j\u00f5udsalt kasvanud,\u201c kirjeldab Kalde.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on kriisi s\u00fcvendanud asjaolu, et n\u00f5uded tootmisele muutuvad j\u00e4rjest rangemaks, kuid eelarvevahendid nende t\u00e4itmiseks v\u00e4henevad. \u201eKui tootjal tuleb valida elluj\u00e4\u00e4mise ja uute n\u00f5uete t\u00e4itmise vahel, siis investeeringud l\u00fckkuvad edasi. See ei ole vastumeelsus keskkonna- v\u00f5i kliimaeesm\u00e4rkide vastu, vaid majanduslik reaalsus,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n
Kalde juhib t\u00e4helepanu ka Euroopa<\/a> Liidu konkurentsiolukorrale. \u201eMeie otsetoetuste tase on aastaid olnud \u00fcks Euroopa madalamaid. See t\u00e4hendab, et Eesti tootjad alustavad juba eos kehvemast positsioonist kui vanade liikmesriikide omad, kelle otsetoetused on aastaid olnud k\u00f5rgemal tasemel,\u201c selgitab ta. Kui siia lisada j\u00e4rjestikused ebasoodsad aastad, on tagaj\u00e4rg paratamatu.<\/p>\n Euroopa kogemus n\u00e4itab, et kui tootmine kord kaob, siis tagasi see ei tule. \u201eTekstiilit\u00f6\u00f6stus on hea n\u00e4ide: kui v\u00e4\u00e4rtusahel kadus, ei suutnud \u00fckski hilisem strateegia seda taastada. Sama risk on ka toidutootmisega,\u201c \u00fctleb Kalde. \u201eToidujulgeolek ei ole ainult isevarustatuse protsent, vaid toimiv v\u00e4\u00e4rtusahel: tootmine, t\u00f6\u00f6tlemine, logistika ja eksport.\u201c<\/p>\n P\u00f5llumehed seisavad raskete valikute ees, sest puhvrid on kokku kuivanud. <\/p>\n Just siin j\u00f5uame v\u00e4ga konkreetse poliitilise otsuseni. Euroopa Komisjon on ELi uues eelarveraamistikus arvestanud Eestile ligikaudu 546 miljonit eurot nn prosperity gap\u2019i kaudu, et leevendada Eesti p\u00f5llumajandustootjate ajalooliselt madalat otsetoetuste taset v\u00f5rreldes teiste liikmesriikidega. <\/p>\n Tegemist ei ole vaba eelarverea ega rahaga muude valdkondade katteks, vaid sihip\u00e4rase vahendiga konkurentsiv\u00f5ime ja toidujulgeoleku tugevdamiseks. Probleem on aga selles, et valitsusel on reaalne v\u00f5imalus suunata see raha mujale. Selline otsus t\u00e4hendaks, et juba riskitsoonis olevad ettev\u00f5tted liiguvad veelgi kiiremini punasesse tsooni, kust tagasiteed enam ei ole.<\/p>\n \u201eP\u00f5llumajanduse arvelt teiste eelarveaukude lappimine ei ole vastuv\u00f5etav,\u201c \u00fctleb Kalde. \u201eKui samal ajal r\u00e4\u00e4gitakse toidujulgeolekust ja majanduskindlusest, peavad otsused seda ka p\u00e4riselt toetama.\u201c Kogemus n\u00e4itab \u00fcheselt, et majandusliku eluj\u00f5uta ei ole v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida ei kestlikkusest ega toidujulgeolekust.<\/p>\n Kriisiolukorras ei kaitse riiki mitte lubadused, vaid oma toimiv toidutootmine. Kas see Eestis s\u00e4ilib, s\u00f5ltub n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga konkreetsetest otsustest \u2013 mitte s\u00f5nadest, vaid vahenditest ja nende sihip\u00e4rasest kasutamisest.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kriisiolukorras ei kaitse riiki mitte lubadused, vaid oma toimiv toidutootmine. Samal ajal on tegemist kapitalimahuka sektoriga, mille laenukoormus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118126,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[20659,131,130,37,33,35,34,36,112,55189,3581,8770],"class_list":["post-118125","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-aasta-pollumees","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-kevili","tag-pollumees","tag-valitsuskriis"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116148830443749193","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118125","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118125"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118125\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118125"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118125"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118125"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}