{"id":118388,"date":"2026-02-28T23:21:24","date_gmt":"2026-02-28T23:21:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118388\/"},"modified":"2026-02-28T23:21:24","modified_gmt":"2026-02-28T23:21:24","slug":"lounamaa-naiste-nutikad-apinipid-opetavad-euroopale-liikumisturvalisust-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118388\/","title":{"rendered":"L\u00f5unamaa naiste nutikad \u00e4pinipid \u00f5petavad Euroopale liikumisturvalisust | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Kui avalikus ruumis on ebaturvaline liigelda, pelgavad seda k\u00f5ik. Haavatavad r\u00fchmad, nagu naised, lapsed, puuetega ja eakad inimesed kardavad aga k\u00f5ige rohkem,&#8221; \u00fctleb Tallinna Tehnika\u00fclikooli sotsiaalgeograaf Pauline Baudens. See kehtib ka traditsioonilistes \u00fchiskondades nagu India v\u00f5i Aafrika, kus \u00fcldiselt oodati naistelt kodusp\u00fcsimist. Digiajastul on aga nendegi ellu tulnud nutikad abilised takso-, kaardi- ja toidu\u00e4ppide n\u00e4ol.<\/p>\n<p>&#8220;Mobiilirakendused h\u00f5lbustavad liikumist, aga soodustavad kullerteenuste kaudu liikumatust.&#8221;<\/p>\n<p>Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s huvitas Baudensit, kuidas m\u00f5jutavad niisugused rakendused naiste liikuvust ja linnaruumitaju. Ta keskendus kahele juhtumiuuringule Pune linnas Indias ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (DV) pealinnas Kinshasas. Ta tegi m\u00f5lemas linnas kokku 160 intervjuud nii kohalike naiste kui ka liiklusekspertidega. Samuti j\u00e4lgis ta toimuvat osalusvaatlusega. &#8220;\u00dcks mu uurimuse j\u00e4reldusi oli, et mobiilirakendused h\u00f5lbustavad liikumist, aga soodustavad kullerteenuste kaudu liikumatust,&#8221; toob ta v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Kuidas naisel liikuda sobib?<\/p>\n<p>Kahest uuritud linnast vaatab Pauline Baudensi s\u00f5nul vastu \u00fcpris erinev pilt. N\u00e4iteks on olenevalt lugemisviisist 4,7 kuni seitsme miljoni elanikuga Pune linn tema s\u00f5nul suhteliselt turvaline. &#8220;V\u00f5rreldes India \u00fcldise mainega, kus naised kannatavad t\u00e4navatel ahistamise ja v\u00e4givalla all, on Punes olukord rahulikum,&#8221; t\u00f5deb ta.\u00a0<\/p>\n<p>Traditsiooni kohaselt kolivad India naised abielludes oma\u00a0 mehe pere juurde. Punes on aga kasvav IT-sektor, mis t\u00f5mbab palju noori inimesi sinna elama. Pere juurest omaette Punesse kolinud naisi piiravad traditsioonid juba m\u00e4rksa v\u00e4hem. &#8220;IT-inimestele on linnas kohvikud ja klubid. \u00dcksi elavad vallalised naised saavad neis k\u00e4ia ja teha, mida tahavad,&#8221; kirjeldab v\u00e4rske doktor.<\/p>\n<p>&#8220;Samas s\u00f5idukis v\u00f5ivad olla meesjuht, naine ja veel \u00fcks mees, kes \u00fcksteist ei tunne, ja see on t\u00e4iesti normaalne.&#8221;<\/p>\n<p>Kui Indias p\u00fc\u00fcavad naised avalikus ruumis kokkupuuteid meestega v\u00e4hendada, siis Kongo DV pealinnas Kinshasas on suhtumine kehadesse Baudensi s\u00f5nul leebem. &#8220;Samas s\u00f5idukis v\u00f5ivad olla meesjuht, naine ja veel \u00fcks mees, kes \u00fcksteist ei tunne, ja see on t\u00e4iesti normaalne,&#8221; piltlikustab ta. Kinshasas leiaksid m\u00f5lemad mehed ja naine ise, et see on naise turvalisuse huvides, samas kui Punes poleks sama olukord m\u00f5eldav.\u00a0<\/p>\n<p>M\u00f5lemas linnas huvitas Baudensit, kuidas liikuvusega seotud rakendused aitavad naistel neile seatud liikumispiirangutest \u00fcle astuda. &#8220;Naiste igap\u00e4evased s\u00f5idud on koduste kohustuste t\u00f5ttu tavaliselt l\u00fchemad ja sagedasemad. \u00dcldiselt on neil ka v\u00e4hem raha, mis t\u00e4hendab, et nad kasutavad odavamaid transpordivahendeid ja nende liikumisv\u00f5imalused on piiratumad,&#8221; m\u00e4rgib ta. Olukorra valguses tahtiski v\u00e4rske doktor teada, kuidas naised \u00e4ppe kasutavad ja kas rakendused pigem avardavad nende v\u00f5imalusi v\u00f5i piiravad neid.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3233018\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233018h1140t24.jpg\"\/>Kinshasas v\u00f5ivad samas s\u00f5idukis olla meesjuht, naine ja veel \u00fcks mees, kes \u00fcksteist ei tunne, ja see on t\u00e4iesti normaalne. Autor\/allikas: Pauline Baudens<\/p>\n<p>\u00dchest k\u00fcljest ilmnes, et rakendused pakuvad naistele kindlustunnet, sest erinevalt bussis\u00f5idust j\u00f5udsid nad taksoga \u00f5igeks ajaks sihtkohta. &#8220;Rakendused lihtsustavad liikumist ja naised t\u00f5esti kasutavad neid. Nende kasutamissagedus s\u00f5ltub aga sellest, kui palju kellelgi raha on,&#8221; osutab Baudens. Samuti oleneb \u00e4ppide kasutamine trendidest, naise elukohast, identiteedi teguritest ja sellest, kui vastuv\u00f5etav on \u00e4pikasutus tema perele.<\/p>\n<p>Teisalt tuli ilmsiks, et mobiilirakenduste kasutamine pole k\u00f5igi jaoks alati mugav ega lihtne. &#8220;Sul on vaja osta internetimahtu ning sul peavad olema korralik telefon, piisavalt akut ja v\u00f5rgu\u00fchendus. See m\u00f5jutab su liikumist ja v\u00f5ib muuta sind vaesemaks,&#8221; arutleb Baudens.\u00a0<\/p>\n<p>J\u00f5ukamate l\u00f5bu<\/p>\n<p>M\u00f5lemas Pauline Baudensi uuritud linnas t\u00f5i liikuvusrakenduste kasutamine esile inimeste ebav\u00f5rdsuse. &#8220;Kinshasas on inimesed sageli nii vaesed, et ostavad andmemahtu p\u00e4eva v\u00f5i n\u00e4dala kaupa. Ainult j\u00f5ukad jaksavad osta seda kuuks ajaks, mis on kokkuv\u00f5ttes odavam,&#8221; s\u00f5nab ta.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Huvitaval kombel eelistavad naised l\u00f5puks hoopis koju j\u00e4\u00e4da ja v\u00f5imalusel ka kodust t\u00f6\u00f6tada.&#8221;<\/p>\n<p>Vaesemad kinshasalased p\u00fc\u00fcdsid andmemahtu ka kokku hoida ja neil olid odavamad telefonid, mis k\u00f5ikide rakenduste paigaldamist ei v\u00f5imaldanudki. &#8220;Enamik neist ei teadnud Google Mapsist midagi v\u00f5i kasutasid seda lihtsalt m\u00e4ngimiseks. Asi v\u00f5ib olla ka selles, et Kinshasas ei t\u00f6\u00f6ta Google Maps nii t\u00e4pselt,&#8221; meenutab Baudens.<\/p>\n<p>Punes kurtsid naised aga, et liiklus on h\u00e4irivalt aeglane, isegi taksoga s\u00f5ites. Samas oli neil taksos v\u00f5imalik juba t\u00f6\u00f6ga alustada v\u00f5i lihtsalt l\u00f5\u00f5gastuda. &#8220;Huvitaval kombel eelistavad naised l\u00f5puks hoopis koju j\u00e4\u00e4da ja v\u00f5imalusel ka kodust t\u00f6\u00f6tada. Nad ei taha v\u00e4lja minna, ilsmelt seet\u00f5ttu, et v\u00e4ljas pole kuigi meeldiv,&#8221; osutab Baudens. Naisi heidutasid v\u00e4lja minema nii ummikud kui ka kohtumine soovimatute inimestega.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3233021\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3233021he251t24.jpg\"\/>Naised Pune t\u00e4naval. Autor\/allikas: Pauline Baudens<\/p>\n<p>Baudens uuris oma t\u00f6\u00f6s sedagi, kuidas toetavad rakendused naiste \u00f6ist liikumist. Siingi muutus elu lihtsamaks neil, kes rakendusi endale lubada said. Eriti kehtis see Pune k\u00f5nekeskuses \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6d tegevate naiste kohta, keda ettev\u00f5tted s\u00f5idutavad t\u00f6\u00f6le tellimusvedudega. &#8220;Indias pered tihti ei aktsepteeri, et naised t\u00f6\u00f6tavad \u00f6\u00f6siti: sellega kaasneb stigma justkui nad v\u00f5iksid olla prostituudid. Mobiilirakendused tellimusvedude korraldamiseks v\u00f5i omavalitsused, kes panustavad naist\u00f6\u00f6tajate turvalisusesse, v\u00f5ivad siin abiks olla,&#8221; arutleb Baudens.<\/p>\n<p>Niisamuti uuris v\u00e4rske doktor toidukulleri-rakenduste kasutamist. Kuna Indias on kokkamine naistele suur argikohustus, huvitas Baudensit, kas nende elu h\u00f5lbustaks siinkohal \u00e4pid. &#8220;Selgus, et kullerirakendused toetavad ainult neid, kes saavad seda endale lubada, sest see on \u00fcsna kallis,&#8221; osutab ta j\u00e4rjekordsele ebav\u00f5rdsusele.\u00a0<\/p>\n<p>Ilmsiks tuli seegi, et toidu\u00e4pid soodustavad liikumise asemel kodusp\u00fcsimist. M\u00f5neti tunnistasid naised nende rakendustega seoses ka s\u00f5ltuvust. &#8220;Nad v\u00f5ivad \u00e4pi kustutada ja siis uuesti alla laadida. Kuna tellitav toit on sageli rammus, paneb see neid ka kaalus juurde v\u00f5tma,&#8221; sedastab Baudens.<\/p>\n<p>\u00c4\u00e4rmusliku ohutuse \u00f5ppetunnid<\/p>\n<p>Pauline Baudensi uuring puudutas k\u00fcll kitsalt Pune ja Kinshasa linnas elavaid naisi, ent m\u00f5tteainest leiaks sealt L\u00e4\u00e4neski. &#8220;Euroopa, eriti Eesti konteksti, on \u00fclekantav \u00e4ppide seos liikumisturvalisusega: kuidas need aitavad naistel end turvalisemalt tunda,&#8221; toob ta v\u00e4lja. N\u00e4iteks on Boldil eraldi teenust, kus naissoost klient saab s\u00f5ita naisjuhiga taksos.\u00a0<\/p>\n<p>Eriti Kinshasa pakub oma v\u00e4givalla- ja v\u00e4gistamisjuhtumitega l\u00e4\u00e4neriikidele aga \u00e4\u00e4rmuslikke \u00f5ppetunde. N\u00e4iteks jagavad naised Whatsappist oma s\u00f5iduteekonda l\u00e4hedastega. Samuti salvestatakse seal taksos alati s\u00f5idu heli, et seda oleks v\u00f5imalik vajadusel kasutada \u00f5iguskaitses. &#8220;M\u00f5nes m\u00f5ttes on see t\u00f5esti ohutum, sest juhid k\u00e4ituvad paremini, kui teavad, et neid salvestatakse,&#8221; t\u00f5deb Baudens.<\/p>\n<p>&#8220;Euroopa, eriti Eesti konteksti, on \u00fclekantav \u00e4ppide seos liikumisturvalisusega: kuidas need aitavad naistel end turvalisemalt tunda.&#8221;<\/p>\n<p>Teisis\u00f5nu on Kinshasa naised leiutanud omad mobiiltelefonidega seotud taktikad, millega s\u00f5ite turvalisemaks muuta. &#8220;See aitab l\u00e4\u00e4nemaailmal m\u00f5ista, milliseid k\u00e4itumisviise inimesed omaks v\u00f5tavad, kui nad on hirmul. Niisugune teadmine v\u00f5ib aidata parandada linnade taristut,&#8221; osutab v\u00e4rske doktor.<\/p>\n<p>\u00dchte lahendust Baudensil uuringu p\u00f5hjal pakkuda pole, kuid v\u00f5tmes\u00f5na on tema s\u00f5nul k\u00f5igi \u00fchiskonnar\u00fchmade, mitte ainult naiste, ohutus. &#8220;Turvalisusele ei tule m\u00f5elda ainult s\u00f5idu ajal, vaid ka siis, kui k\u00f5nnitakse bussipeatusesse v\u00f5i v\u00e4ljutakse taksost. Avalikke teenuseid luues tuleb poliitikakujunduses k\u00f5iki neid hetki arvesse v\u00f5tta,&#8221; s\u00f5nab ta.<\/p>\n<p>R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi doktorant Pauline Baudens kaitses <a href=\"https:\/\/digikogu.taltech.ee\/et\/Item\/1c81df03-ede5-4cd1-9448-1f003fee6348\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">doktorit\u00f6\u00f6<\/a> &#8220;Digital Geographies of Women&#8217;s Mobilities in Constrained Urban Contexts&#8221; (&#8220;Naiste linnalise liikuvuse digitaalsed geograafiad&#8221;)\u00a0 28. jaanuaril. T\u00f6\u00f6d juhendasid Tallinna Tehnika\u00fclikooli kaasprofessor tenuuris Anu Masso ning nooremprofessor Ralf-Martin Soe. Oponeerisid professor Vania Ceccato KTH Kuninglikust Tehnoloogiainstituudist ja professor Paul C. Adams Texase \u00dclikoolist Austinis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Kui avalikus ruumis on ebaturvaline liigelda, pelgavad seda k\u00f5ik. Haavatavad r\u00fchmad, nagu naised, lapsed, puuetega ja eakad inimesed&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118389,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[55252,55251,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1207,23580,14512,28,29,12262,2019,2957,19,2669,55254,25,35318,55253,42152,23,24,398,22,20,30],"class_list":["post-118388","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-apid","tag-app","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-india","tag-kongo-demokraatlik-vabariik","tag-kullerid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liikuvus","tag-linnaruum","tag-naised","tag-news","tag-ohutus","tag-pauline-baudens","tag-populaarseimad-lood","tag-rakendus","tag-taksoapp","tag-tallinna-tehanikaulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-transport","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116150827964454023","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118388","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118388"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118388\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118389"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118388"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118388"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118388"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}