{"id":118453,"date":"2026-03-01T05:46:12","date_gmt":"2026-03-01T05:46:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118453\/"},"modified":"2026-03-01T05:46:12","modified_gmt":"2026-03-01T05:46:12","slug":"anders-harm-tehisaru-tulek-on-jargmine-aste-uldises-digikultuuri-arengus-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118453\/","title":{"rendered":"Anders H\u00e4rm: tehisaru tulek on j\u00e4rgmine aste \u00fcldises digikultuuri arengus | Kunst"},"content":{"rendered":"

Kumus on \u00fcleval Anders H\u00e4rmi kureeritud r\u00fchman\u00e4itus “Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul”, kus on v\u00f5etud hinnanguid andmata vaatluse alla nn tehisintellekti, aga ka \u00fcldisemalt digitehnoloogiate problemaatika \u00fches seda saatvate inimlike meeleolude ja hirmudega. Kuraatori s\u00f5nul huvitas teda ennek\u00f5ike t\u00e4nap\u00e4evase\u00a0homo digitalis’e alateadvus ja kehataju, aga ka see, mis j\u00e4\u00e4b inimesest k\u00f5ikv\u00f5imalike simulaakrumite maailmas l\u00f5puks j\u00e4rele.<\/p>\n

Alustagem n\u00e4ituse pealkirjast. Mismoodi Pygmalioni ja Galatea m\u00fc\u00fct seda n\u00e4itust liigendab?<\/p>\n

Ma otsisin pealkirja t\u00fckk aega. Seda konkreetset m\u00fc\u00fcti on iseenesest uue meedia kontekstis \u00fcsna sageli rakendatud, m\u00e4letan juba \u00fcheksak\u00fcmnendatest, kuidas seda tehisaru \u00fcle spekuleerides kasutati. Tegemist on looga skulptor Pygmalionist, kes oli vastik t\u00fc\u00fcp ja misog\u00fc\u00fcn ning kes modelleeris omale ideaalse naise kuju, kellesse ta siis armus. Tema skulptuuri nimega Galatea \u00e4ratas jumalanna Aphro\u00addite ellu \u2013 halastas ta peale. Inimese tehtud asja ellu\u00e4ratamine oligi peamine p\u00f5hjus, miks seda m\u00fc\u00fcti juba \u00fcheksak\u00fcmnendatel selle teema puhul p\u00e4ris palju kasutati. Aga teistpidi v\u00f5ime seal \u00e4ra tunda ka arhet\u00fc\u00fcbi, mis on kogu l\u00e4\u00e4ne kultuuri saatnud algusest peale \u2013 meiegi rahvakultuuris on n\u00e4iteks lood krattidest, samuti ju inimese tehtud asja ellu\u00e4ratamise katse. See n\u00fcanss mulle meeldis ja mulle paistab, et olemegi n\u00fc\u00fcd mingis m\u00f5ttes sisenenud Galatea ajastusse.<\/p>\n

Aga on veel \u00fcks teine s\u00fc\u017eee, mis sellele n\u00e4itusele tooni andis: lugu nereiid Galateiast, kelle armsama tapab armukade k\u00fckloop ning kes siis muudab kurvastusest oma armsama keha vulisevaks ojaks. See lugu on n\u00e4itusel esindatud prantsuse raamatuillustraatori Bernard Picarti v\u00e4ikese graafilise t\u00f6\u00f6na. Nii Galateia kui\u00a0ka Galatea loos on m\u00f5lemas transformatsiooni motiiv v\u00e4ga tugevalt sees. Aga n\u00e4itusel on v\u00e4ljas ka Timo Tootsi teos “Neuronektar”, kus ta p\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00e4itab, et isegi inimese ajuvedelik v\u00f5ib teatud tingimustel olla tehisarule kui vulisev oja\u00a0\u2026 v\u00f5i hoopiski k\u00fctus. Inimesed on n\u00fc\u00fcd ise mesilased, keda masin kasvatab, mitte meie ei kasvata enam mesilasi.<\/p>\n

Mille j\u00e4rgi sa kunstnikud sellele n\u00e4itusele valisid?<\/p>\n

Ma hakkasin seda n\u00e4itust ette valmistama umbes kaks aastat tagasi: sain aru, et mul on vaja selleks \u00e4ra teha p\u00e4ris p\u00f5hjalik uurimist\u00f6\u00f6, mille ma ka ette v\u00f5tsin. Ainus asi, mida ma kindlalt teadsin, oli see, et ma tahan n\u00e4idata Jon Rafmani t\u00f6id. See n\u00e4itus r\u00e4\u00e4gib digitaalsest kultuurist \u00fcldisemalt, mitte ainult tehis\u00adarust. Tehisaru tulek on lihtsalt j\u00e4rgmine aste \u00fcle\u00fcldises digikultuuri arengu loos, see ei ole midagi nii eraldiseisvat. Tegemist ei ole selles m\u00f5ttes katkestuse, vaid loogilise k\u00e4iguga. Rafman muidugi tegeleb praegugi selle k\u00f5igega v\u00e4ga intensiivselt, aga ma valisin temalt siia n\u00e4itusele klassikalised teosed, millest sai mingis m\u00f5ttes selle n\u00e4ituse ankur. Ma sain aru, et tehisaru problemaatika \u00fcksi on siiski irdne, tegelikult peab ikkagi r\u00e4\u00e4kima digitaalse kultuuri m\u00f5just inimesele ja inimkonnale natuke laiemalt \u2013 ja seda ei saa mingile \u00fchele aspektile taandada.<\/p>\n

Jon Rafman oli minu nurgakivi sel n\u00e4itusel, temata ei tahtnud ma seda n\u00e4itust teha. Olen ta t\u00f6id ammu j\u00e4lginud ja iga kord, kui ma neid n\u00e4en, siis need lihtsalt k\u00f6idavad. Ja sealt l\u00e4ks see laiali. K\u00e4isin v\u00e4ga palju ringi, erinevatel \u00fcritustel ja n\u00e4itustel \u00fcle Euroopa, kus midagi analoogilist korraldati. Sest t\u00f5epoolest: kui kaks aastat tagasi selle teemaga algust tegin, olid need teemad igal pool \u00fcleval. GhatGPT tuli v\u00e4lja 2022. aastal ja aastaks 2024 oli terve Euroopa t\u00e4is n\u00e4itusi, mis olid selle teemaga \u00fchel v\u00f5i teisel moel seotud. Kunstnikud ja n\u00e4ituse\u00adinstitutsioonid olid j\u00f5udnud reageerida. Minu \u00f5nn oli see, et ma sain minna nendele n\u00e4itustele ja n-\u00f6 leida sealt just k\u00f5ige sobilikumad teosed. Ja teistpidi: t\u00f5in oma n\u00e4itusele ka kunstnikke, keda nende teiste n\u00e4ituste tarvis \u00fcles polnud leitud. Seda n\u00e4itust tehes huvitas mind just \u2013 rafmanlikult l\u00e4henedes \u2013 t\u00e4na\u00adp\u00e4evase\u00a0homo digitalis’e alateadvus. K\u00f5ik see, mis seal toimub, mismoodi digitehnoloogia on muutnud teda inimese ja subjektina. Kuidas on see muutnud inimese maailma ja kehataju? Kui t\u00e4na\u00adp\u00e4eval kunst tegeleb posthumanismiga, siis mind huvitas eelk\u00f5ige see, mis t\u00e4nap\u00e4eval sellest inimesest veel j\u00e4rel on.<\/p>\n

Mulle on need masina ja inimese vahel k\u00e4ivad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, \u00fcleminekud ja segadused samuti v\u00e4ga olulised. Laias laastus v\u00f5iks tehnoloogilise kunsti puhul eristada kahte \u00e4\u00e4rmust: \u00fchele poole j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik need kunstnikud, kes otsivad masinast mingit \u00fclevat v\u00f5i isegi utoopilist m\u00f5\u00f5det, ja teisele poole need, kes v\u00e4idavad, et igasugune tehnoloogia \u2013 nn tehisintellekt sealhulgas \u2013 on lihtsalt \u00fcks t\u00f6\u00f6riist teiste seas. Tehnoloogia kui inimese keha pikendus, milles pole midagi inim\u00fclest. Kas tehis\u00adintellekt on humanismi j\u00e4tkamine teiste vahenditega?<\/p>\n

“Galatea triumfi” raames korraldasime ka vestlusringi, mida juhtis filosoof Oliver Laas. Selle \u00fcks olulisemaid aspekte oligi arutelu, kas see n-\u00f6 tehisaru on kompilatiivne v\u00f5i transformatiivne. Tegelikult selle \u00fcle v\u00e4ga ei arutatudki, j\u00f5uti kohe kollektiivselt j\u00e4reldusele, et tehisaru on kompilatiivne: see suudab t\u00e4iesti perfektselt s\u00fcnteesida olemasolevatest teadmistest midagi kokku, aga ei ole transformatiivne teadvus, ei suuda luua uut teadmist. J\u00e4tkuvalt lahtiseks j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, kas masinal see transformatiivne teadvus kunagi tekib v\u00f5i ei teki. Ta suudab meie teadmisi hallata, lugeda, anal\u00fc\u00fcsida, moodustada nende p\u00f5hjal mingeid kokkuv\u00f5tteid ja referaate \u2026 Aga praegu ikkagi ei saa r\u00e4\u00e4kida tehisaru puhul mingist iseseisvast subjektsusest. Sel on agentsus k\u00fcll, sest see saab meid \u00fcmbritsevat maailma m\u00f5jutada, aga ei ole subjektsust.<\/p>\n

Kui lugeda ulmeklassikat, v\u00f5ib seal aeg-ajalt t\u00e4heldada autorite elevust tuleviku tehnoloogiate suhtes. Sel n\u00e4itusel ringi jalutades torkas mulle hoopiski silma, et mitmed neist t\u00f6\u00f6dest on hoopiski kuidagi tagasivaatavad v\u00f5i nostalgilised. N\u00e4iteks Sten Saaritsa VR-video v\u00f5i Andreas Albrectseni hallid k\u00f5rbemaastikud. Jaak Tomberg on palju r\u00e4\u00e4kinud teadusulme ja hiliskapitalistliku oleviku \u00fchtevarisemisest \u2026<\/p>\n

Sten Saaritsa “Suur meta-kollaps” vaatab t\u00f5esti mingisugust digimaailmas v\u00e4ga l\u00fchikese perioodi v\u00e4ltel aset leidnud fenomeni, mis suri sama kiiresti, kui ta tekkis, ja praeguseks on sellest alles j\u00e4\u00e4nud samasugune k\u00f5rbemaastik, nagu v\u00f5ib n\u00e4ha Albrectseni\u00a0desktop’i piltidel. Ent k\u00f5ige arhailisemas tehnikas on n\u00e4itusel Jens Settergreni mosaiigid, mis samal ajal kujutavad ise k\u00f5ik erisuguste tehnoloogiliste piltide t\u00fc\u00fcpe: seal on mikroskoobi pilt, soojuskaamera pilt\u00a0\u2026 Mingisugused sonariga tehtud kujutised, ajuskaneeringud ja mis k\u00f5ik veel. K\u00f5ik need tehnoloogiad, mis n\u00e4evad palju rohkem ja kaugemale kui tavaline inimsilm. Need t\u00f6\u00f6d v\u00f5tavad kokku rohkem kui sajandi arengut ja kunstnik on k\u00f5ik need tehnoloogiad meelega surunud eriti arhailisse kujutamise vormi ehk mosaiiki. See mind nende t\u00f6\u00f6de puhul v\u00f5luski: tehnoloogilise maailma problemaatikaga tegeldakse mingite t\u00e4iesti teiste vahenditega. Need mosaiigid pole p\u00e4rit sellestsamast tehnoloogilisest maailmast.<\/p>\n

Mida see \u00fctleb meie kujutlusv\u00f5ime kohta?<\/p>\n

Et me ei suuda enam tulevikust m\u00f5elda.<\/p>\n

Mismoodi on tehisintellekt sinu hinnangul kunstimaastikku muutnud?<\/p>\n

Ma arvan, et see ei ole liiga palju veel j\u00f5udnud seda transformeerida. Kunstnikud alles kompavad seda temaatikat. Uue meedia kunstnikud on k\u00f5ik loomulikult sellest tehnoloogiast teadlikud, aga n\u00e4iteks tolles vestlusringis osalenud kunstnikest ainult Jan Zuiderveld kasutab oma kunstiloomingus tehisaru \u2013 see on seal kesksel kohal. Jens Settergren \u00fctles, et ei kasuta seda peaaegu \u00fcldse, ja Sten Saarits \u00fcritab seda v\u00e4ltida. Tema VR-video l\u00f5putiitrites on ka muide\u00a0statement, et ta pole kasutanud selle loomisel tehisaru mitte \u00fchelgi moel. Aga kui ikkagi ringi vaadata, siis p\u00e4ris paljud kunstnikud selle motiiviga ilmselgelt t\u00f6\u00f6tavad. Ma usun, et k\u00f5ige v\u00e4hem huvitab kunstnikke tehisaru pildiloomise v\u00f5imekus: see on keskp\u00e4rane, \u00fchetaoline ja erakordselt mage. Pigem suhtutakse sellesse kui j\u00e4rjekordsesse t\u00f6\u00f6vahendisse, umbes samamoodi, nagu siis, kui kunagi tuli v\u00e4lja fotoaparaat v\u00f5i videokaamera \u2013 see on lihtsalt mingi uus tehnoloogia. Ehkki p\u00e4ris paljud kunstnikud on muutunud oma s\u00f5pradele omamoodi t\u00f5e instantsiks: tuvastavad, kas mingi video on p\u00e4ris v\u00f5i ei ole. (Naerab.)<\/p>\n

See k\u00f5ik l\u00f5hnab natuke Jean Baudrillardi teooriate j\u00e4rele \u2026<\/p>\n

See l\u00f5hnab v\u00e4gagi Baudrillardi j\u00e4rele. Ausalt \u00f6eldes ma k\u00fcll ei arva eriti h\u00e4sti temast, eriti “Kunsti vanden\u00f5ust” ja tema m\u00f5tetest kaasaegse kunsti kohta, aga ma pean tunnistama, et Baudrillardi m\u00f5tted raamatus “Simulaakrumid ja simulatsioon” k\u00f5netasid mind, eriti n\u00fc\u00fcd, kui ma neid tekste selle n\u00e4ituse tarvis uuesti lugesin. Need on erakordselt ette- ja l\u00e4bin\u00e4gelikud. Ma olin t\u00e4iesti pahviks l\u00f6\u00f6dud sellest, kui tabavalt ta kogu seda simulaakrumite universumit ja simulatsiooni suunas liikumist kultuuris kirjeldanud on. Raamat ilmus 1981. aastal. See on h\u00e4mmastav, lihtsalt h\u00e4mmastav. (Naerab.)<\/p>\n

N\u00e4ituse pealkiri vihjab kreeka m\u00fctoloogiale. Kas m\u00fc\u00fctiline m\u00f5tlemine v\u00f5iks aidata leida pagemisjooni praeguse tehnoloogiamaastiku tekitatud vastuoludest v\u00e4lja?<\/p>\n

On olemas terve uusspiritualistlik liikumine kunstis, eriti feministlikus kunstis: tahetakse identifitseerida ennast k\u00f5ikv\u00f5imaliku hoolitsuse ja hoolega seotud teadmiste ning k\u00f5ikv\u00f5imalike m\u00fcstiliste v\u00f5i poolm\u00fcstiliste praktikatega. Mina arvan, et see on ummiktee.<\/p>\n

V\u00e4ljap\u00e4\u00e4su praegusest otsitakse mitmel moel. P\u00e4rast n\u00e4iteks Jon Rafmani loomingusse s\u00fcvenemist ei n\u00e4e ma, et esoteerikal oleks perspektiivi \u2026 Aga loomulikult on v\u00f5imalik, et ma eksin! Ega ma ei arva, et ilmeksimatu olen. Mulle lihtsalt tundub, et kui \u00fchel hetkel tahame, et inimesed n\u00e4iteks vaktsineeriksid ennast \u2013 tulge m\u00f5istusele, usaldage teadust! \u2013 ja siis teisel hetkel hakkame r\u00e4\u00e4kima sellest, kuidas tuleb ikkagi mingisuguse vaimse praktikaga tegeleda, siis see tekitab vastuolusid. Kuidas saab siis inimestelt n\u00f5uda, et nad usaldaksid teadust ja k\u00e4ituksid vastavalt sellele? Ja ma olen t\u00e4hele pannud ka seda, et n\u00e4iteks igasugune vanden\u00f5uteoreetiline\u00a0alt-right-m\u00f5tlemine on seda laadi, et klapib igasugu digiesoteerikaga v\u00e4ga h\u00e4sti. Nad segunevad t\u00e4iesti.<\/p>\n

Nii et ma kahtlen v\u00e4ga s\u00fcgavalt, kas see on tee, mida m\u00f6\u00f6da astuda.<\/p>\n

Tehisintellekt kulutab metsikult energiat, toodab palju valeinfot, seda treenitakse tihti varastatud andmete peal\u00a0\u2026 \u00dchiskonnale on see tehnoloogia v\u00e4ga problemaatiline.<\/p>\n

Kindlasti. Kui r\u00e4\u00e4kida laiemalt n\u00e4iteks tehnofeodalismist, siis on p\u00f5hiline probleem ju selles, et tehnoloogia toob v\u00e4ga suure v\u00f5imu v\u00e4ga v\u00e4ikese hulga tehnokapitalistide k\u00e4tte \u2013 \u00fches\u00f5naga allutab ka teistsuguse majanduse iseendale. Juhul kui ilma nende platvormideta ei ole v\u00f5imalik kellelgi \u00fcldse eksisteerida, siis on see ikka tohutu probleem.<\/p>\n

Ultraparempoolne deleuze’iaan ja h\u00e4mar tehnofilosoof Nick Land on kusagil \u00f6elnud, et tema arvates tehis\u00adintellekt ja kapital ongi \u00fcks ja seesama asi\u00a0\u2026<\/p>\n

(Naerab.) Nojah, see on natuke nagu Adam Smithi n\u00e4htamatu k\u00e4si \u2013 see neoliberaalide perversne fantaasia, et kapital ise justkui reguleerib ja paneb asju paika nagu mingi kollektiivne aju. Me oleme n\u00e4inud, kuhu see viib \u2013 ikkagi jube vastikusse maailma.<\/p>\n

Aga kas siis v\u00f5iks \u00f6elda, et kureerisid n\u00e4ituse hoopiski kapitali teemal?<\/p>\n

Mingis m\u00f5ttes oli mul seda n\u00e4itust tehes kogu aeg kuklas m\u00f5te, et tehnoloogia paljastamist ei ole sellel n\u00e4itusel nagu piisavalt \u2026 Et ma ei suuda n\u00e4idata piisavalt kapitali nende tehnoloogiliste protsesside taga. Aga ma loodan inimeste nii-\u00f6elda lugemisv\u00f5imele. V\u00f5ib-olla ma natuke \u00fclehindan, v\u00f5ib-olla ma natuke alahindan neid.<\/p>\n

Ma arvan, et mul \u00e4kki n\u00e4iteks \u00f5nnestus selle Andreas Albrectseni ja Tilman Hornigi toaga luua selline totaalse, steriilse tehnopoe vaib sinna\u00a0\u2026 T\u00fchjus tuleb ja reaalsuse k\u00f5rb v\u00f5tab v\u00f5imust! Ehk \u00f5nnestus mul see kujundlikult paremini sisse tuua, kui otseselt anal\u00fc\u00fctiliste teoste kaudu. Kui oleksin teinud uurimusp\u00f5hise, jutustava, anal\u00fc\u00fctilise, dokumentaalse n\u00e4ituse, siis see oleks olnud ju midagi hoopis muud. Sel hetkel, kui ma hakkasin “Galatea triumfi” tegema, oli \u00f5hus alles jube palju igasuguseid hirme, mis seondusid tehisaruga. Ma arvan, et praegu, kaks aastat hiljem, on v\u00e4ga paljud neist hirmudest natuke lahtunud.<\/p>\n

Milliseid hirme sa silmas pead?<\/p>\n

N\u00e4iteks seda, et tehisaru v\u00f5tab maailma \u00fcle ja hakkab ise m\u00f5tlema, ennast ise juhtima ja nii edasi. Ma arvan, et v\u00e4ga paljud neist hirmudest ei ole realiseerunud ja suure t\u00f5en\u00e4osusega ei realiseeru ka. Aga tol hetkel oli teadmatust ja tundmatusse vaatamist k\u00f5vasti rohkem, see p\u00f5hjustas paratamatult hirmureaktsioone. Ma tahtsin n\u00e4itust tehes tegeleda pigem selle maailmaga, mitte tehnoloogia majanduspoliitilise poolega.<\/p>\n

Milline oli su suhtumine digitehnoloogiasse enne selle n\u00e4ituse kureerimist ja milline on see n\u00fc\u00fcd? Kas su suhtumine on vahepeal muutunud?<\/p>\n

Ma j\u00e4lgisin protsessi, sest ega ma ei pea end mingiks tohutuks tehnoloogiaspetsialistiks \u2026 Aga selle n\u00e4ituse tegemine oli kahtlemata silmiavav kogemus. Igasugust n\u00e4itust tehes \u00f5pib tegelikult ise v\u00e4ga palju.<\/p>\n

Minu puhul v\u00f5ttis see maha igasuguse irratsionaalse hirmu uue tehnoloogia ees \u2013 liiga palju ma seda hetkel k\u00fcll ei pelga.<\/p>\n

Kas irratsionaalne hirm asendus ratsionaalse hirmuga?<\/p>\n

(Naerab.) Jah, ja siis selgub \u2013 ratsionaalse hirmu kontekstis \u2013, et selle p\u00f5hjused korduvad alatasa ehk siis kusagil on ikkagi mingi kapitalistide suur k\u00e4si m\u00e4ngus!<\/p>\n

Mis edasi, mis j\u00e4rgmiseks?<\/p>\n

J\u00e4rgmiseks\u00a0something completely dif\u00adferent. Me hakkame kohe koos Sirje Helmega ette valmistama 2027. aasta m\u00e4rtsis avatavat n\u00e4itust, mis k\u00e4sitleb s\u00f5jaj\u00e4rgset modernismi Eestis perioodil, mil meil justkui seda polnudki. Me tegeleme intensiivselt aastatega 1946\u20131966.<\/p>\n

Anders H\u00e4rm Autor\/allikas: Piia Ruber<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kumus on \u00fcleval Anders H\u00e4rmi kureeritud r\u00fchman\u00e4itus “Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul”, kus on v\u00f5etud hinnanguid andmata vaatluse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118454,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[46628,26,27,37,33,35,34,36,31,32,55272,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-118453","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-anders-harm","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-galatea-triumf-kunst-tehisaru-ajastul","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116152341790745820","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118453","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118453"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118453\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118454"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118453"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118453"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118453"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}