Kas vasts\u00fcndinu m\u00e4letab seda, mis oli enne? Ja kui ta seda m\u00e4letab, siis kas ta hakkab seda tasapisi unustama, kasvab sisse sellesse ellu, mis tal n\u00fc\u00fcd elada on? Vihjeid ilusale-helgele ajale on l\u00e4bi raamatu, aga l\u00f5pupeat\u00fckiks on k\u00e4es see hetk, kui ta seisab t\u00e4pselt kahe maailma, unustamise ja m\u00e4letamise piiril… \u00abJ\u00e4rsku tuleb talle meelde, et siis, kui ta veel ingel oli, teadis ta ju k\u00f5iki neid v\u00e4rve, mida \u00fckski inimene ei tea. Ja sellel ilusal suvep\u00e4eval emme kukilt alla vaadates tuleb Leenale korraks uuesti k\u00f5ik meelde. Kui hea oli ingel olla. Hambad ei valutanud ja k\u00f5ht ei valutanud ja Marta ei kiusanud ja Anna ei pahandanud…\u00bb<\/p>\n
Aga siis tuleb Leenale meelde, kuidas ta \u00f5ppis naeratama. Ja kui palju asju on ta siin inimeste maailmas \u00f5ppinud. Ja ta otsustab. Ta otsustab olla laps oma peres.<\/p>\n
Minu jaoks on \u00abLeena peenar\u00bb peresarja raamatutest mu lemmik. Juba p\u00e4ris alguses, kui seda kirjutama asusin, teadsin, et selles teemavalikus on riske. Esiteks: tavaliselt ei taha lapsed kuulda-lugeda lugusid endast nooremate laste kohta – olla olemas selline reegel. Teiseks, v\u00f5ib t\u00e4heldada ka sellist reeglit, et paljud t\u00e4iskasvanud ei taha oma lapse raamatu tegelasele salap\u00e4rast ingliminevikku ja nimetavad sellist l\u00e4henemist s\u00f5naga \u00abuhhuu\u00bb.<\/p>\n
Minule aga tundub see piiripealne, kahe maailma vahel liikuv olend nii huvitav. Mul tuli kirjutamise ajal end beebiks ette kujutades nii palju \u00e4ratundmist ja inspiratsiooni. Miks ei meeldi talle riiete selga panek, kas see v\u00f5ib talle s\u00fcndimist meenutada? Mis tunne on esimesi s\u00f5nu \u00f6elda, kui keel veel h\u00e4sti j\u00e4rele ei tule sellele, mis peas ammu voolab? Mis tunne on ajada end p\u00fcsti ja panna \u00fcks jalg teise ette? Mis tunne on taibata, et sul on valik: tahan, k\u00f5nnin, tahan, ei k\u00f5nni? Ja mida n\u00e4eb beebi unes, kui ta naerda puksub? \u00abTa n\u00e4eb unes, et emmel on kolm tissi!\u00bb Selle nalja \u00fctles meie perest \u00fcks laps, see sai perelegendiks ja kirja ka kaante vahele.<\/p>\n
Epp Petrone raamatuarvustusi saab j\u00e4lgida ka Facebookis<\/a> ja Instagramis<\/a>.<\/p>\n