{"id":118467,"date":"2026-03-01T06:26:11","date_gmt":"2026-03-01T06:26:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118467\/"},"modified":"2026-03-01T06:26:11","modified_gmt":"2026-03-01T06:26:11","slug":"sinijarv-mitukummend-aastat-kestnud-kultuuri-korvalelukkamine-voiks-loppeda-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/118467\/","title":{"rendered":"Sinij\u00e4rv: mituk\u00fcmmend aastat kestnud kultuuri k\u00f5rvalel\u00fckkamine v\u00f5iks l\u00f5ppeda | ID"},"content":{"rendered":"

Alustame \u00e4kki sinu jaoks igap\u00e4evasest, aga \u00e4kki muu ilma jaoks p\u00f5nevast teemast. Oled parajasti Eesti Rahvusraamatukogu kultuurin\u00f5uniku ametis. Tihti aga taandub see justkui sellisele “resident-lugeja” ametile. Kas see taandus vastab t\u00f5ele v\u00f5i on seal tegelikult ikkagi midagi veel peidus?<\/p>\n

On see n\u00fc\u00fcd taandamine v\u00f5i eendamine? Residentlugemine sai hakatuse viirusekollide tulles, kui maja pandi kinni ja k\u00f5ik kupatati kodukontoritesse. Soovitusega peatse remondi valguses m\u00f5neks ajaks sinna j\u00e4\u00e4dagi. Enne oli natuke rohkem s\u00fcndmuste korraldamist ja kirjanike majasse kutsumist ja muud s\u00e4\u00e4rast. Ju tuleb juurde, kui remont valmis ja uksed ilmarahvale uuesti lahti tehakse.<\/p>\n

\u00dcldiselt v\u00f5iks \u00fcks aus raamatukogu p\u00e4ris mitut kirjanikku palgal hoida. Leegitab vaimuruumi ja alati saab ka n\u00f5u. Mind v\u00f5etigi \u00fcheksa aasta eest t\u00f6\u00f6le seep\u00e4rast, et taheti inimest, kes ei oleks senise elu sees ainult raamatukogus\u00fcsteemis tegutsenud ja oskaks naksakat k\u00f5rvalpilku heita.<\/p>\n

Milline rahvusraamatukogu kultuurin\u00f5uniku argip\u00e4ev on?<\/p>\n

Suuresti on ta argi\u00f6\u00f6. Mulle meeldib lugeda, kirjutada ja m\u00f5telda tundidel, mil keegi ei helista ja \u00fcldse on vaiksem v\u00e4rk. Kui \u00f6\u00f6si neljani loed-kirjutad, siis tahad ju tiba magada ka ja mulle sobib, et ei pea paari tunni p\u00e4rast \u00fcles kobima. \u00c4rkad, vaatad kirjad \u00fcle, kui keegi n\u00f5unikun\u00f5u tahab, annad, kui oskad.<\/p>\n

Kas see on maailma k\u00f5ige parem amet?<\/p>\n

\u00dcks paremaid kindlasti. Ega ma noid urdu v\u00f5i suahiili keeltes tegutsejate ameteid k\u00f5iki tea, vast m\u00f5ni lappab veel \u00e4gedamini. Aga jah, kunagi sai s\u00f5braga arutet, et kui raamatute lugemise ja \u00f5lle joomise eest hakataks palka maksma, kas need v\u00e4\u00e4rikad tegevused muutuksid kohe ebameeldivaks. Usun, et palga eest joomine seda t\u00f5esti teeks, kuid raamatute lugemisega seni probleeme ei ole.<\/p>\n

Soovitad igan\u00e4dalaselt eestlastele sellest suurest kogust kahte raamatut. Mille j\u00e4rgi sa valid, mida lugeda?<\/p>\n

Vahel kaht, vahel mitut, \u00fckskord oli vist lausa \u00fcksainumas. Mul on selles sarjas vist number 288 ette keeramas, nii et tublisti \u00fcle poole tuhande raamatu on kindlasti soovitet. Ma ei ole kriitik, ma ei pea kirjutama millestki, mis mulle \u00fcldse ei meeldi ega kedagi s\u00f5imama. N\u00f5unik ju olen.<\/p>\n

Valimiseks on kogemus andnud teatud k\u00f5hutunde. Vahel ikka panen terake puusse, aga enamasti tajun \u00e4ra, kas on minu praemuna v\u00f5i m\u00f5ne teise omletike.<\/p>\n

Karl Martin Sinij\u00e4rv Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Ja mille p\u00f5hjal j\u00f5uad sa raamatust kirjutamiseni-r\u00e4\u00e4kimiseni? V\u00f5ib vist \u00f6elda, et sinu maitse on p\u00e4ris lai, \u00e4ra ei p\u00f5lga sa peaaegu midagi.<\/p>\n

See paar l\u00f5iku v\u00f5ikski esmalt olla raamatus eneses. Need, mis lugema kutsuvad. Mul on see 50 lehek\u00fclje proov, et istun raamatupoes v\u00f5i -kogus maha, v\u00f5tan tundmatu teose ja kui esimene viiskend lehek\u00fclge haagivad, siis l\u00e4heb asjaks.<\/p>\n

\u00c4ra ei p\u00f5lga ma t\u00f5esti miskisuguste parameetrite j\u00e4rgi. Kui niisama p\u00f5lgan, siis kunsti, mis kangekaelselt punnitab n\u00f6 mugavustsoonist v\u00e4lja puksida inimesi, kes, paraku, pole t\u00e4nases elus mugavustsooni l\u00e4hedalegi j\u00f5udnud. Tundub silmakirjalik.<\/p>\n

Mis see t\u00e4psemalt on, mille sa \u00e4ra p\u00f5lgad?<\/p>\n

Sihukest r\u00e4uklemist r\u00e4uklemise p\u00e4rast. Eks ole isegi omal ajal r\u00e4ugeldud, vast \u00fcleliiagi. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eb sest v\u00e4rgist juba l\u00e4bi. V\u00f5i hakkan lihtsalt vanaks j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n

Kas pidasid j\u00e4rge mitu raamatut m\u00f6\u00f6dunud aastal l\u00e4bi loetud sai?<\/p>\n

Ei pea j\u00e4rge, k\u00fcllap m\u00f5ni algoritm oskab kokku l\u00fc\u00fca. Aastas on pisut \u00fcle poolesaja n\u00e4dala, v\u00e4hemasti kahest teosest \u00fches n\u00e4dalas kirjutan, aga poole rohkem loen ja midagi lehitsen-sirvin ju ka, nii et nelisada ehk. M\u00f5nd ei tee muidugi lahtigi, m\u00f5tlen vaid, et ei tea, miks keegi toda v\u00f5i muda k\u00fcll soovitas.<\/p>\n

Milline k\u00f5ige-k\u00f5ige eredamalt meelde j\u00e4i?<\/p>\n

Siinkohal j\u00e4tan kasutamata v\u00f5imaluse k\u00f5igi teistega t\u00fclli minna.<\/p>\n

Raamatukogude roll on l\u00e4bi teinud ja veel tegemas suuri muutusi. St et raamatukogud tiirlevad aina v\u00e4hem konkreetselt raamatute ja lugemise \u00fcmber. Rahvusraamatukogul on see roll veel teistega v\u00f5rreldes omaette lai. Kuidas ja millisena sa neid rollimuutusi ja reforme t\u00e4na n\u00e4ed?<\/p>\n

Raamatukogud ei tiirle, p\u00fcsivad toekalt paigal. Maa p\u00f6\u00f6rleb \u00fcmber oma telje ja tiirleb k\u00f5ige Kuuga \u00fcmber p\u00e4ikese, aga raamatukogud sihukest sporti ei harrasta. Samas m\u00f5nusate kokkusaamiskohtadena, kus tuksumise ja tiksumise eest ilmtingimata raharulli veeretama ei pea, on raamatukogudel v\u00e4ga suur m\u00e4ng v\u00e4lja m\u00e4ngida. Paberraamat ei ole enam esmane asjake, ent nende l\u00e4heduses viibimine virgendab meelepilti. Ja ju leidub ka lugemisampsu.<\/p>\n

Karl Martin Sinij\u00e4rv Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

On raamatukogude positsioon \u00fchiskonnas viimaste aastatega langenud v\u00f5i just t\u00e4nu uuendustele t\u00f5usnud?<\/p>\n

Raamatukogud on nagu investeerimiskontod. Midagi on meil k\u00f5igil koduriiulis ja madratsi all, aga turvaline pensionivara istub vaimlises m\u00f5ttes ikkagi raamatukogudes. Ja kuna kirjandus elab, siis teenib kogu kirjakraam ka pidevat kasvikut. Rahvusraamatukogu on selles v\u00f5rdluses nagu Eesti Pank.<\/p>\n

Siis tuleks justkui m\u00f5\u00f5ta ka nende edukust v\u00f5i tootlikkust. Kuidas seda teha?<\/p>\n

Ei tasu \u00fcritada h\u00f5lmata h\u00f5lmamatut ega m\u00f5\u00f5ta asju, mille m\u00f5\u00f5detavaks muutminegi m\u00f5ttetu on. Raamatukogud on v\u00f5imaluste maa ja minust pole \u00fctlejat, kas sadade meelelahutus- ja eneseabiraamatute laenutuskordade arv kaalub kuidagi \u00fcles selle ainsa korra, mil andekas inimene leiab t\u00e4pselt \u00f5ige teose ning k\u00e4ib \u00e4ge vaimne pauk. V\u00f5ib-olla pole seda teost poole sajandi jooksul kordagi laenutet. Aga ta on olemas. Ootamas.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aasta jooksul ei ole raamatutest, t\u00e4psemalt siis nn eesti raamatust, r\u00e4\u00e4kinud mitte ainult sina vaid v\u00e4hemalt idee poolest “kogu Eesti”, sest kohe l\u00f5peb raamatuaasta. Kas sulle n\u00e4ib, et peale seda aastat seisab eestikeelne kirjandus ja keel kuidagi kindlamalt omal kahel jalal?<\/p>\n

Kirjandus k\u00f5mbib, kobab, komberdab ja kombineerib ikka omasoodu, olgu aasta v\u00f5i mitte. Koperdab, kopuleerib ja koondab keelev\u00f5lu. Mina ei v\u00f5ta mureleda, anname minna ja k\u00fcll siis ka tuleb.<\/p>\n

Kas oli \u00fcldse p\u00f5hjust muretseda, et nad ei saa omal kahel jalal seistud? Kannad sa ise n\u00e4iteks aktiivselt seda k\u00fcsimust v\u00f5i muret endaga?<\/p>\n

Mitmel jalal me siis ujuma peaksime? Ega me \u00e4mmelgad ega kaheksajalad ole. Seisa halli kivi k\u00f5rval, kui vainur\u00e4stas toksib, ja Durini p\u00e4eval paistab loojuva p\u00e4ikese viimane kiir lukuaugu peale. Ja juttu j\u00e4tkub kauemaks. Eestikeelse v\u00e4rgi p\u00e4rast ma ei muretse, \u00fcldse on m\u00f5tet v\u00e4hem muretseda. Tee seda, mida saad nii h\u00e4sti, kui saad ja suur pilt kl\u00f5biseb kokku.<\/p>\n

See kahel jalal seismine on tore, aga edasiminek on liikumises. Praegu on muidugi kangesti libe ilm ja kerge on kummuli kukkuda. Kirjandus \u00fcldjuhul p\u00fcsib ega lebaskle maoli maas.<\/p>\n

Karl Martin Sinij\u00e4rv Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Milline roll sel kirjandusel meie \u00fchiskonnas t\u00e4naseks on? On see teatud “friikide” v\u00e4ike klubi, mida tuleb meeleheitlikult puhuda suuremaks kui see tegelikult on, v\u00f5i kajab see ikkagi kaugemale ja uutesse kohtadesse, m\u00f5jub kellelegi, muudab midagi jne.<\/p>\n

Kirjanduses on terake k\u00f5ike. On v\u00e4ikeseid klubisid ja on k\u00f5ikeh\u00f5lmavat lummust. Ega sihukest asja nagu Oskar Lutsu “Kevade”, mida umbes neljal p\u00f5lvkonnal k\u00e4sti koolis l\u00e4bi lugeda, ja loetigi, ja mingil hetkel olid k\u00f5ik elusad eestlased “Kevadet” lugenud, v\u00f5i no Tootsi ja Kiirt ikka teadsivad, seda enam ei tule.<\/p>\n

Sada aastat kirjandust on toonud juurde rohkem kui sada aastat \u00fcksindust. Nii lihtsalt on. Ja kaugemale, isegi l\u00e4hemale kajamine on suuresti hea \u00f5nne ja juhuse asi. Vabadus on vaimu alus, v\u00f5etagu vabalt.<\/p>\n

Kas “Kevade” loodud \u00fchise p\u00f5randa asemele tuleb siis midagi muud?<\/p>\n

Rehetared olid \u00fche p\u00f5randaga, seegi enamjaolt mullast. T\u00e4nap\u00e4evased majad on mitmete korruste ja paljude p\u00f5randatega, \u00fcht ja \u00fchist on v\u00e4hem. Jagame lifti?<\/p>\n

Tundus, et kui \u00d5S-ist kadusid teatud s\u00f5nad, siis oli eesti keele eest hoolitsejaid rohkem kui kunagi arvata v\u00f5inuks. Sinul endal on tugev sisemine s\u00f5naloome. Peaaegu igas teises tekstis loen mingit s\u00f5na, mis v\u00f5iks olla s\u00f5na ka v\u00e4ljaspool Sinij\u00e4rve teksti, aga ei ole. Oled sa m\u00f5ne neist s\u00f5nav\u00f5istlustele ka saatnud?<\/p>\n

Ma pigem paiskan v\u00f5istlemata kuhugi idee-eetrisse ega j\u00e4\u00e4 auhindu ootama. S\u00f5nad tulevad ja l\u00e4hevad ja m\u00f5ned ehk ka j\u00e4\u00e4vad. \u00c4kki m\u00f5ni on siinsamas s\u00fcndinud ja mul endal juba ununenud? Keel on k\u00f5ikide p\u00e4ralt, kes m\u00f5istab, tarvitagu teda s\u00e4ravamalt. Iga\u00fchele oma.<\/p>\n

Kust see piir l\u00e4heb, mil s\u00f5naloome l\u00e4heb \u00fcle mingit sorti s\u00f5nasunniks. Kas mingi hetkel tuleks m\u00f5ni labane laen sisse lasta, et siis m\u00f5nes teises k\u00fcljes ikkagi kindlusm\u00fc\u00fcri kinni pahteldada?<\/p>\n

Me keel on s\u00f6\u00f6nud \u00e4ra k\u00f5ik selle, mis seeditav tundub. Muu v\u00e4rk on keeletraktist v\u00e4ljutatud. Poolte oma igap\u00e4evlike s\u00f5nade juures ei m\u00f5ika me sugugi, et \u00fcks v\u00f5i teine on puhas laen saja v\u00f5i paarisaja aasta tagant. Keel seedib, rahvas tajub, inimesed v\u00f5tavad omaks v\u00f5i jaa. Nii v\u00e4ikest keelt ei viitsi keegi r\u00fcnnata, m\u00e4ngigem temaga oma erksaid m\u00e4nge ise.<\/p>\n

Karl Martin Sinij\u00e4rv Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Kirjastuste jaoks on aina suurem mure, et selleks hetkeks, kui nemad m\u00f5ne potentsiaaliga raamatu t\u00f5lgitud saavad, on noortel see ammu inglise keeles juba loetud. Ootavad juba ammu ilma j\u00e4rgmist osa v\u00f5i uut teost. Kas sa ise loed ainult eesti keeles?<\/p>\n

P\u00fc\u00fcan ikka tsipake lugeda igas keeles, mida v\u00e4hegi oskan. Igast jama ei peagi eesti keelde \u00fcmber panema, las huvilised kaevad ja arendavad keeleoskust. Ma mured j\u00e4taksin pigem k\u00f5rvale ja keskenduksin r\u00f5\u00f5mudele. Muresid jagub kogu aeg, r\u00f5\u00f5mud tuleb ise \u00fcles otsida ja leida.<\/p>\n

Kuidas sellest t\u00f5lke-s\u00f5lmest v\u00e4lja saada? Kas \u00fcldse on v\u00f5imalik saada?<\/p>\n

\u00d5nnem\u00e4ng ta on. Pallurid ja spordiheerosed ja heliloojad saavad oma tulemust levitada \u00fcleilmselt. Keelep\u00f5hisel loomingul on teatud rajad ees. Samas just see eesti keeles tehtav kultuur on see, millele toetub \u00fcldse k\u00f5ik muu. Nii et v\u00f5iks l\u00f5petada selle mituk\u00fcmmend aastat kestnud kultuuri (ja eriti kirjanduse) pideva k\u00f5rvalel\u00fckkamise ning tunnustada-tunnetada teda alustalalise t\u00fcvitekstina. Korvpalluri v\u00f5ib sisse osta, eestikeelne kirjanik peab kasvama.<\/p>\n

Milles see k\u00f5rvalel\u00fckkamine v\u00e4ljendunud on?<\/p>\n

\u00dcldine suhtumine, et ah, nood va kirjatsurad saavad kuidagi ikka hakkama, nad on alati kusagil esimuste tagaotsas. V\u00f5iks vahelduseks poputada tsimaruke. Ja juhtuks rohkem ja etemat.<\/p>\n

Mis peaks juhtuma, et saaks \u00f6elda, et see k\u00f5rvalel\u00fckkamine on l\u00f5ppenud?<\/p>\n

V\u00f5iks ju kirjanduse elustamiseks-edendamiseks eraldada v\u00e4hemalt \u00fche keskmise riigiteatri eelarve jagu raha aastas. Ja isamaalised \u00e4rimehed v\u00f5iksid vahelduseks erakondade toetamisele rahastada hoopis loomeliitusid. Eesti asi saaks kindlamini aetud.<\/p>\n

Kas raamatuaasta \u00fcheks kaudsemaks eesm\u00e4rgiks v\u00f5ib pidada ka lihtsalt inimeste ekraanide tagant \u00e4ra saamist, kasv\u00f5i m\u00f5neteistk\u00fcmneks minutiks, ja selle aja jooksul millessegi vahelduseks veidi pikemalt s\u00fcveneda?<\/p>\n

Noh, ma ei tea, inimesed teevad ekraanide taga ju v\u00e4ga eripalgelisi asju. M\u00f5ni uhmerdab sotsiaalmeedias, teine loeb m\u00f5nd filosoofilist teost, kolmas vaatab spordiuudiseid\u2026 Aga jah, raamaturiiul ja vana paberi l\u00f5hn on midagi sihukest, mida s\u00f6andan soovitada iga kell.<\/p>\n

Mine raamatukokku ja lase riiulil end \u00fcllatada. Ta teeb seda. Ja kui s\u00fcveneda tahad ja kui kodus mugavat tooli pole, siis mine ja leia endale see kusagilt mujalt. Ma isegi otsin.<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4gitakse, et kirjandus peab konkureerima \u00fcha rohkemate meediumitega, signaalide ja k\u00f5ige muuga, siis mulle meenub alati mu vanavanaema lugu sellest, kuidas ta sai lapsena riielda: “miks sa nii palju loed, tee parem midagi asjalikku”. T\u00e4naseks on see v\u00e4hemalt raamatu aasta kontekstis \u00fcmber p\u00f6\u00f6ratud: “Miks sa nii palju asjatut teed, loe parem midagi.” Asjatust on saanud vaat et p\u00fchalikult asjalik.<\/p>\n

Ei ole ka kirjandusest ja mujalt v\u00f5\u00f5ras teiste tegelaste silmis kergelt “hull” tegelaskuju, kes veedab kogu oma vaba aja lugedes. Teisalt v\u00f5ib siit h\u00f5lpsasti tekkida ettekujutus, et enne internetti k\u00e4is ainult \u00fcks massiline lugemine. \u00dckski inimene mitte millegi muuga ei tegelenudki.<\/p>\n

See n-\u00f6 massiline paberraamatute lugemine on natuke rohkem kui sada aastat vana. Minu vanaema s\u00fcndis 1902 ja m\u00e4letas samuti, et tema kui v\u00e4ikse t\u00fcdruku eest visati v\u00e4hesed raamatud ahju otsa, et laps k\u00e4tte ei saaks, ikka n\u00e4put\u00f6\u00f6d teeks ega aega raiskaks. Jaan Tallinna isa olla samamoodi nurisenud, et mida see poiss seal ninapidi arvutis istub, \u00f5ppigu parem midagi, mis leiva lauale toob. Ajad muutuvad ja meie \u00fches nendega. Jaanil on leib laual, jaksab vast vorstigi osta.<\/p>\n

Karl Martin Sinij\u00e4rv Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Kuidas te ise raamatut k\u00f5ige muuga, mis maailmal pakkuda on, konkurentsis hoiate ja nii, et ta sellest heitlusest ka \u00fcldjuhul v\u00f5itjana lahkub?<\/p>\n

Minu jaoks ei ole iseenesestm\u00f5istetavad n\u00e4iteks autojuhtimine v\u00f5i ooperis k\u00e4imine v\u00f5i finantsmahhinatsioonid. Miks m\u00f5tleksin, et raamat peaks universaalselt oluline olema? Jumala p\u00e4rast, aja oma rida, aga tea, et keel ja kirjandus on me \u00fchine alusm\u00fc\u00fcr \u2013 ja toeta seda. Vahet pole, kas meeldib Koidula v\u00f5i Sauter. Sauter on lihtsalt elus. Koidulalt uusi poeese oodata oleks liiga optimistlik.<\/p>\n

K\u00f5ik ei ju k\u00f5ikidele, ei peagi kurjustama ega hurjutama. Pigem las need, kel loomulik \u00fchendus s\u00f5nailma ja keelemeelega tekib, k\u00fctavad toda rida pidi edasi.<\/p>\n

Samal ajal toodi poolteist aastat tagasi kinolinale detektiiv Juhan Liiv, sel n\u00e4dalal \u00e4rkab ellu ka Lydia Koidula. Kuidas sa nendele kohtumistele vaatad?<\/p>\n

See mulle kangesti meeldib. Vanade lugude uuendamine on jube vahva. Ma seda Tammsaare v\u00e4rki pole n\u00e4inud veel, aga no algup\u00e4rand ei meeldinud juba. Koidulat l\u00e4hen kindlasti vaatama. Juhan Liivist detektiivi tegemine oli kohev m\u00f5te!<\/p>\n

“Tammsaare v\u00e4rgi” all m\u00f5tled sa “T\u00f5de ja \u00f5iguse” filmi?<\/p>\n

Ei-ei. “T\u00f5de ja \u00f5igus” oli hea film, sellest materjalist paremat ei saakski. Ma m\u00f5tlen toda Rudolfi ja Irma lugu “Elu ja armastus”, see on n\u00e4gemata.<\/p>\n

Mida siit raamatuaastast kaasa v\u00f5tta? Ei ole vist v\u00e4listatud, et kui meie siin suuremaid\u00a0v\u00f5i v\u00e4iksemaid s\u00f5lmi asjale peale paneme, on olemas suur ports inimesi, kes ei teagi, et selline aasta l\u00f5ppema hakkab. \u00c4kki on viimaseid isegi\u00a0 rohkem kui neid, kes teavad?<\/p>\n

Iga aasta on mingi aasta, olgu talle siis m\u00f5ni kleeps otsaette pl\u00e4rtsatet v\u00f5i ei. Kes teavad, need teavad, kes ei tea, ei hakka ka aasta abil eriti rohkem teadma. Raamatud ja kogud ja poed on ju k\u00f5ikse aeg olemas. Mine, vaata ja v\u00f5ta. Ja kui seni pole lugema \u00f5ppinud, siis viuh-viuh k\u00e4hku v\u00f5i unusta \u00e4ra ja mine tee sporti.<\/p>\n

Mina v\u00f5tan kaasa t\u00fc\u00fcaka riiulit\u00e4ie raamatuid. Kui s\u00f5lmedest r\u00e4\u00e4kida, siis tee P\u00e4rnus Aleksandri pubis \u00fcks t\u00f5hus paalikas \u2013 olen mitut raamatut tolle rammusa roa saatel lugenud. Ja loen veel.<\/p>\n

Karl Martin Sinij\u00e4rv Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Sa ise oled autorina eelk\u00f5ige tuntud luuletajana. Millal uusi tekste on oodata?<\/p>\n

Mul on kuidagi n\u00f5nda kukkunud, et enamv\u00e4hem \u00fcmarike s\u00fcnnip\u00e4evadega j\u00f5nksuvad raamatud kokku. Kui 40 tiksus, tegin “Kr\u00fcmitori” (2011). Kui 45 tuli, tegin “KMSX” (2016), 50ndaks tuli “Irdtriiv” (2021). 55 on tulekul, tuleb teha, jampsi ju on.<\/p>\n

Ma suva kama ei taha ka v\u00e4lja paisata, vahel on tunne, et saadad s\u00f5pradele kraami \u00e4ra ja ongi okei. No ja otsi siis p\u00e4rast v\u00f5rkupidi tagasi. Ei leia.<\/p>\n

Kas Eesti luule pakub sulle t\u00e4na p\u00f5nevust? Mis seda praegust luule-aega eelk\u00f5ige iseloomustab?<\/p>\n

Vahepeal tundus t\u00f5esti jube igav. Sihuke l\u00fcroesseistika. Aeti mingit poolpoliitilist jura. S\u00e4ravaid poeese nagu polnud. Aga n\u00fc\u00fcd nagu hakkab looma! Nii et ma ei nurise.<\/p>\n

Mida see poolpoliitiline jura endast kujutab?<\/p>\n

Noh, kui kirjutatakse oma arusaamatut arvamust maailma asjadest ja see sisemine zajoob ei t\u00f5use miskit pidi kunstiv\u00e4\u00e4rtuslikule tasandile. On endalgi juhtunud, tuleb tagantj\u00e4rele tarkuses tunnistada.<\/p>\n

Mis siis k\u00f5ige v\u00e4rskemas luules muutunud on? On poolpoliitilist jura lihtsalt v\u00e4hem v\u00f5i on see millegagi asendunud?<\/p>\n

Eks ikka kirjutades kasvatakse, koguneb ka kehand. Mida j\u00e4medam p\u00fcramiid, seda teravam tipp.<\/p>\n

Kelle j\u00e4rgmist kogu k\u00f5ige pingsamalt ootad?<\/p>\n

No kui ausalt, siis j\u00e4\u00e4n kuradima konservatiivseks, ajalises m\u00f5ttes. Tahan Paul-Eerik Rummo ja Leelo Tungla uusi raamatuid. Klassikuil on purakas sees, mida pajatada ja millega lajatada. Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri v\u00e4rske asi oleks samuti silmas\u00e4rataja. Ja Murca! Ja J\u00fcrgen! Ah, l\u00e4heb k\u00e4est \u00e4ra\u2026<\/p>\n

Karl Martin Sinij\u00e4rv Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Ise t\u00e4histasid sa raamatuaasta l\u00f5ppu valimikuga “Hortus Poeticus”, kuhu koondasid Eesti taimeluule paremikku. Millest selline m\u00f5te ja otsus see ka \u00e4ra teha?<\/p>\n

Mina ei t\u00e4histanud midagi. Urvega koos t\u00e4histasime. Armas abikaas ajas toda m\u00f5tet juba mitu aastat ning kuidagi kukkus v\u00e4lja, et \u00fcheskoos panime asjakese kokku. Mitmete s\u00f5prade abiga. Valimik sai mitme aasta t\u00f6\u00f6 tulemusel vist t\u00f5esti p\u00e4ris hea. Nikerdamist ja nokerdamist oli \u00fcsna palju, aga siin ta n\u00fc\u00fcd seisab ja teisiti ei saa. Ilus tuli.<\/p>\n

Loodus on enamasti minu jaoks ebamugav. No ei ole seal sees tore olla, olgu siis telgis v\u00f5i seinteta majas v\u00f5i kus iganes. Aga taimed on p\u00f5nevad ja neid lugeda on \u00fclilahe.<\/p>\n

Kas hoiad Eesti Kirjanike Liidu (EKL) tegutsemisel ka silma peal? Mis ja kuidas on muutunud peale seda, kui teie 2016. aastal esimehe ameti seljataha j\u00e4tsite?<\/p>\n

Eks me ikka suhtleme ja oleme ja muheleme. Igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on mujal, aga no hullu, ma olen kirjanikeliiduga lapsest saati koos \u00fcles kasvanud, kus ma n\u00fc\u00fcd siis ulgup\u00f6\u00f6ra\u2026 Liit on vaeste aegade kiuste osanud paremaks praksuda. Mina kiidan.<\/p>\n

Kuidas paremaks?<\/p>\n

Ametkonnast s\u00f5pruskonnaks, kui h\u00e4sti l\u00fchidalt \u00f6elda. M\u00f5tete, tegude, loojate v\u00e4rvikas virvarr.<\/p>\n

Kas EKL ta organisatsioonina piisavalt h\u00e4\u00e4lt v\u00f5i ollakse liiga vagurad? V\u00f5i tulebki vagurus kasuks?<\/p>\n

Vagurus ja krehvtisus tuleb poolpoliitilisel muustikul hiljukesi tasakaalustada. Neljak\u00fcmne aasta tagune \u00fclik\u00f5va r\u00e4uklus ei tule k\u00fcllap kunagi tagasi, aga arukate inimeste koda peab alati alles olema. Kirjanikud ei ole kunagi liiga vagurad. Vahel vast v\u00e4hevagurad \u2013 kui ikka tahame, siis m\u00f6liseme ja m\u00f6kitame. Organisatsioonina \u2013 no me hulgas on v\u00e4ga eripalgelisi inimesi ja kaunis raske oleks \u00fchtviisi k\u00f5iksobilikku otsust teha.<\/p>\n

Lisaks k\u00f5igele muule j\u00e4\u00e4dvustus sinu n\u00e4gu m\u00f5ne p\u00f5lvkonna ajusagaratesse kultuurisaatest “OP”. Kas kultuuriajakirjandust igatsete? Naasete sinna kunagi?<\/p>\n

See oli palju aega tagasi. On k\u00fcsitud, et miks ma enam saadet ei tee. \u00dctlen otse \u2013 mina ennast kuhugi ei paku ja kui keegi arvab, et v\u00f5iks, siis vaatame edasi. Kutsutakse v\u00f5i jaa.<\/p>\n

Aga kuidas k\u00f5rvaltvaatajana kultuuriajakirjandus sulle paistab? On midagi h\u00e4sti v\u00f5i tunned millestki puudust?<\/p>\n

Korrektorist\/keeletoimetajast ERR-is tunnen v\u00e4gagi puudust. Kuskohast see noor inimene siis head ja usaldusv\u00e4\u00e4rset emakeelt otsima ja leidma peaks, kui mitte Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingust.<\/p>\n

Ait\u00e4h!<\/p>\n

Ait\u00e4h.<\/p>\n

<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustame \u00e4kki sinu jaoks igap\u00e4evasest, aga \u00e4kki muu ilma jaoks p\u00f5nevast teemast. Oled parajasti Eesti Rahvusraamatukogu kultuurin\u00f5uniku ametis.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118468,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,25225,5800,173,34,36,4321,178,140,14709,10231,6817,16778],"class_list":["post-118467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kirjandus","tag-eesti-raamatu-aasta","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-karl-martin-sinijarv","tag-kirjandus","tag-meelelahutus","tag-raamatuaasta","tag-raamatukogud","tag-rahvusraamatukogu","tag-sinijarv"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116152499170309244","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118467"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118467\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}