M\u00e4ngufilm “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” (Leo Films, Eesti-L\u00e4ti 2025, 102 min), re\u017eiss\u00f6\u00f6r-stsenarist Andres Puustusmaa, operaator Mait M\u00e4ekivi, helilooja Priit Pajusaar, kunstnik Ervin \u00d5unapuu, produtsent Jekaterina Monast\u00f5rskaja. Osades Mait Malmsten, Juhan Ulfsak, Yang Ge, Jaanika Arum, Julia Aug, Elmo N\u00fcganen, Franz Malmsten jr, P\u00e4\u00e4ru Oja, Leonard Puustusmaa, T\u00f5nis Niinemets jt.<\/p>\n
Viimased aastad on toonud eesti filmi huvitava nihke: meil on \u00fcha v\u00e4hem autori\u00adfilmi ning selgepiirilist draamat, kuid aina j\u00f5ulisemalt tr\u00fcgib areenile \u017eanrifilm k\u00f5igis oma v\u00e4rvides. On kom\u00f6\u00f6diat, \u00f5udust ja ulmet, \u00f5igemini on need k\u00f5ik saanud meie audiovisuaalse keele p\u00e4risosaks, seega ei olegi tingimata vaja enam r\u00e4\u00e4kida neist \u017eanritest eraldi. Meil on julgust segada neist komponentidest kokku oman\u00e4olisi kokteile, aga \u2026 kuhu on j\u00e4\u00e4nud krimi?<\/p>\n
Kui kirjanduses ja televisioonis on krimi t\u00e4iesti elementaarne ja ilma selleta on raske tervikpilti kokku panna, siis eesti filmis laiutab selle koha peal suur auk. V\u00f5i t\u00e4psemalt: selle augu keskel seisab juba viimased 15 aastat Andres Puustusmaa, kes \u00fcritab n\u00e4idata, et Eesti tume-pahelist l\u00e4hiajalugu ei peaks mitte unustama, vaid sellest tuleb hoopis filme teha! Sihikindla \u00fcksiklasena, kellele pakuvad konkurentsi vaid Toomas Aria ja “\u00d5iglus”, on ta k\u00f5ik need aastad lavastanud justkui \u00fcht ja sama filmi, kus N\u00f5ukogude masinav\u00e4rgist kalestatud p\u00e4tid \u00fcritavad taasiseseisvunud Eestis oma elus tasakaalu leida. Vanad reeglid enam ei kehti, aga uusi pole ka veel kehtestatud.\u00a0<\/p>\n
Alates “Punasest elavh\u00f5bedast” (2010) on Puustusmaa seda krimiretsepti pidevalt timminud, andes rohkem s\u00f5na\u00f5igust politseinikele, j\u00e4rgmine kord t\u00f5stes aga taas fookusse allilma hammasrataste vahele j\u00e4\u00e4nud kriminaalid. Suure Coppola ja Scorsese f\u00e4nnina ei h\u00e4bene ta pildi rikastamiseks lisada sinna n\u00e4puotsaga gangsteriglamuuri v\u00f5i siis v\u00e4hemalt unistust paremast elust, mis on alati j\u00e4rgmise nurga taga. Kui \u00fcha enam n\u00e4eme uues eesti filmis moodsat Tallinna, siginat-saginat t\u00e4is hipsterite linna\u00adjagusid ning peeneid magalarajoone, siis Puustusmaa tuletab meelde, et ka pimedad k\u00f5rvalt\u00e4navad ja seal luusivad kahtlased kujud ei ole kuhugi kadunud.\u00a0<\/p>\n
Seega on Puustusmaal juba m\u00f5nda aega k\u00f5ik vajalik olemas \u2013 nutikalt valitud v\u00f5ttepaigad, t\u00e4pselt tunnetatud meeleolu, p\u00f5hjalikud taustateadmised krimielust ja -filmist ning kodumaised tippn\u00e4itlejad \u2013, n\u00fc\u00fcd tuleb neist tervik kokku panna. Paraku n\u00e4itab v\u00e4rske “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees”, et kuna Eestis puudub krimifilmi kontekst, siis v\u00f5ib kogu tausts\u00fcsteemi ehitamine \u00fchele lavastajale liiga pirakaks suut\u00e4ieks osutuda.\u00a0<\/p>\n
Ta on unistanud suurelt, joonistades lahti aastak\u00fcmnete pikkuse lurjuste r\u00e4gastiku, aga eelarve paneb m\u00f5ttelennule kiirelt piirid. Ehk saab siiski ka piiratud vahenditega needsamad plaanid teoks teha? “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” seisabki justkui l\u00f5hkise k\u00fcna ees ning seesama paradoks teeb ka filmile karuteene. Puustusmaa valgustab oma filmi justkui r\u00f6ntgenmasinaga vaataja ees l\u00e4bi: tugevused p\u00e4\u00e4sevad ilmeksimatult esile, aga ka puudused torkavad valusalt silma.\u00a0<\/p>\n
Vundament on \u2013 sarnaselt Puustusmaa enamike viimase aja filmidega \u2013 taas t\u00e4pselt laotud. Keskse teljena joonistatakse v\u00e4lja \u00fche perekonna lugu: Mait Malmsteni kehastatud N\u00f5ukogude spiooni k\u00e4e all kasvab \u00fcles poeg Raul (nooremana Franz Malmsten jr, vanemana Juhan Ulfsak), kes on harjunud elama kahe maailma vahel. Aastaid on ta seisnud riigireeturina Eesti ja Venemaa piiril otsekui marionett, kuid mis saab siis, kui \u00fchel p\u00e4eval tuleb oma elu eest valikuid tegema hakata?\u00a0<\/p>\n
Ulfsaki roll on k\u00f6itvalt m\u00fcstiline: ta ei anna vaatajale vastuseid ega avagi end kogu filmi kestuse jooksul. Puustusmaa j\u00e4lgib teda k\u00f5rvalt l\u00e4bi piilukaamera, tekitades vaatajas ka omajagu ebamugavust. Oleksime otsekui sunnitud viibima kitsas puuris koos metsloomaga, kes otsib n\u00e4rviliselt v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suteed. Ja kui ta selle l\u00f5puks on leidnud, siis \u00e4kki viib see tee hoopis teise, sama lootusetusse ja pea identsesse l\u00f5ksu? Aga ta pole mingi steriilne kurjategija, vaid vana kooli spioonikuvandisse \u2013 k\u00f5ik toimuv tuleb salvestada kassettmakiga! \u2013 kinni j\u00e4\u00e4nud pisut karikatuurne kuju. Ekstsentrilise \u00f6ise r\u00e4ndurina ei pea kaugelt otsima v\u00f5rdlust ka Scorsese legendaarse “Takso\u00adjuhi”1\u00a0peakangelase Travis Bickle’iga.<\/p>\n
Kui Rauli teekond lootuse-tulukese suunas on stsenaarselt p\u00f5hjendatud ja selge arengujoonisega, siis tema teele sattuvad \u00fclej\u00e4\u00e4nud karakterid on lahti m\u00f5testamata. Vaatajale \u00fcritatakse v\u00e4ita, et nad on selle loo teenistuses, aga tahes-tahtmata m\u00f5juvad nad kui kogemata s\u00fcndmuste keerisesse sattunud kujud, kes ei m\u00f5ista ka ise, miks ja mida nad seal t\u00e4pselt teevad.\u00a0<\/p>\n
Alustame n\u00e4iteks filmi katal\u00fcsaatorina m\u00f5juvast hiinlannast \u2013 teda m\u00e4ngib nakatavalt h\u00fcsteeriline Yang Ge \u2013, kelle s\u00fcgavamat potentsiaali ei realiseerita ning ta j\u00e4\u00e4b allegooriliseks motiiviks, mitte elusaks inimeseks. Enam-v\u00e4hem sama saab \u00f6elda Julia Augi m\u00e4ngitud Rauli t\u00fcdruks\u00f5bra-kolleegi ning Elmo N\u00fcganeni uurija kohta, kes on lihtsalt \u00fchelauselised skitseeringud ning asuvad tagasi m\u00f5eldes isegi loost v\u00e4ljaspool, nende panus toimuvasse on olematu.\u00a0<\/p>\n
Saan aru, et tegelaskond aitab ka luua audiovisuaalset ruumi, aga siin v\u00f5ib taas v\u00f5tta v\u00f5rdluseks k\u00f5rvalt suure krimimeistri Scorsese: n\u00e4iteks “Omades poistes”2, mida hiljuti \u00fcle vaatasin, toob ta filmi kulgedes sisse k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid tegelasi, kellest k\u00f5igist ta suudab vaid m\u00f5ne pintslit\u00f5mbega joonistada v\u00e4lja elavad-hingavad t\u00fc\u00fcbid. Olen neile k\u00f5igile valmis pimesi kaasa elama, isegi juhul, kui nad on h\u00e4bitud kaabakad. Ka Puustusmaa soovib seitsmek\u00fcmnendate maffiafilmide eeskujul kujutada podisevat pahalaste armaadat, kahjuks m\u00f5jub enamik neist l\u00f5puks poetaguste \u00f5lidena, kes annavad vahel parmu\u00f5lle libistamise k\u00f5rvalt ka kellelegi kolki v\u00f5i panevad kuskilt midagi pihta.\u00a0<\/p>\n
Ma ei \u00fcrita seejuures v\u00e4ita, justkui poleks \u00fcheksak\u00fcmnendate Eesti ohtlik olnud, “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” ei suuda seda meile lihtsalt veenvalt maha m\u00fc\u00fca. M\u00f5neti saab ilmselt takistuseks v\u00e4ike eelarve, sest t\u00f5siseltv\u00f5etava ning l\u00e4bi aastak\u00fcmnete kulgeva spiooniloo jaoks oleks vaja ka visuaalselt rohkem liha luudele kasvatada. Lihtsalt 50 hallist varjundist, mis t\u00e4nap\u00e4eva Tallinna t\u00e4navatelt filmis vastu vaatavad, ja paarist ringi ekslevast kriminaalist j\u00e4\u00e4b usutavalt provotseerimiseks v\u00e4heks. L\u00f5puks oleks otsekui m\u00f5ne kodumaise krimisarja episood venitatud v\u00e4iksemalt ekraanilt suurele kinolinale, kuid suurema skaala t\u00f5ttu hakkab tervik siit-sealt k\u00e4risema.<\/p>\n
“\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” \u00fcritab teha seega rohkem, kui oleks vaja. Vabalt piisanuks sellest, kui juba kirjutades oleks enamikust k\u00f5rvalliinidest t\u00e4ielikult loobutud ja kogu fookus suunatud sellele, kuidas \u00fcks perekond on l\u00e4bi mitme generatsiooni meie idanaabri m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris. Kammerdraamana oleks pidevalt kauguses terendav n\u00e4htamatu oht ka palju k\u00f5hedamana m\u00f5junud, praegusel kujul hakkavad aga ebausutavad sisulised laiendused ja v\u00e4lja arendamata keskkonnad paraku ka filmi tugevaid k\u00fclgi \u00f5\u00f5nestama.\u00a0<\/p>\n
Ehk peaks Puustusmaa lihtsalt nii-\u00f6elda parketik\u00f5lblikule ja tinglikult normaalsele filmile selja p\u00f6\u00f6rama ja sarnaselt Toomas Ariaga keskenduma hoopis krimifilmi toorele \u00fcrgessentsile, kus k\u00f5ik ongi uhkusega naeruv\u00e4\u00e4rne ja totter?”\u00dchem\u00f5\u00f5tmelises mehes” oleks potentsiaal ka selleks olemas, kui k\u00f5ik nupud p\u00f5hja keerata, aga praegusel kujul \u00fcritab film end veel liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta.<\/p>\n
1 “Taxi Driver”, Martin Scorsese, 1976.<\/p>\n
2 “Goodfellas”, Martin Scorsese, 1990.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4ngufilm “\u00dchem\u00f5\u00f5tmeline mees” (Leo Films, Eesti-L\u00e4ti 2025, 102 min), re\u017eiss\u00f6\u00f6r-stsenarist Andres Puustusmaa, operaator Mait M\u00e4ekivi, helilooja Priit Pajusaar,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":11849,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,214],"class_list":{"0":"post-11848","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-uhemootmeline-mees"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11848"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11848\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11849"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}