Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi andis \u00fclevaate, millistel juhtudel j\u00e4\u00e4b Eestis venekeelne kutse\u00f5pe v\u00f5imalikuks. Tema s\u00f5nul on oluline edasise selgitust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamine, sest inimeste seas on selle teemaga palju segadust.<\/p>\n
“Kutse\u00f5ppeasutuse seadus \u00fctleb juba p\u00e4ris m\u00f5nda aega, et kutsekeskhariduse \u00f5ppekava \u00f5ppekeel on eesti keel. Muu \u00f5ppekeele \u00fcle otsustab k\u00fcll koolipidaja, kuid \u00fcldiselt on tegemist eesti keelega. Samuti on kutse\u00f5ppeasutuse seaduses selgelt v\u00e4lja toodud, et kui taseme\u00f5pet viiakse l\u00e4bi teises keeles, siis selle eest ei maksa riik \u2013 ehk see ei ole \u00f5pilasele tasuta, vaid selle eest peakski tasuma \u00f5ppija,” \u00fctles Savi ERR-ile.<\/p>\n
“Riigieelarvelistele \u00f5ppekavadele ei ole sel, 2025\/2026. \u00f5ppeaastal Eesti riigikutse\u00f5ppeasutustes avatud mitte \u00fchtegi mitte-eestikeelset \u00f5ppekava. Osa \u00f5pet v\u00f5ib k\u00fcll toimuda teises keeles, aga \u00f5ppekavad, kuhu \u00f5pilased on astunud ja millele on riiklik koolitustellimus, on riigikoolides juba sellest aastast eestikeelsed,” lausus ta.<\/p>\n
Savi t\u00f5des, et tegelikult on haridus- ja teadusministeeriumil ning riigi kutsekoolidel veel v\u00e4ga palju teavitust\u00f6\u00f6d teha, sest teadmine, kas ja millises mahus on eestikeelsele kutse\u00f5ppele \u00fcle mindud, on sageli puudulik.<\/p>\n
“Avalikkuses l\u00e4hevad ikkagi segamini nii m\u00f5isted kui ka varasemast harjumusest tulenev suhtumine. See, mis on taseme\u00f5pe ja t\u00e4iendkoolitus, ei oma avalikkuse vaates ehk suurt t\u00e4htsust, aga tegelikult on need t\u00e4iesti erinevad asjad. Samuti see, mis on riigieelarveline ja mis on ettev\u00f5tte tellitav taseme- ja t\u00e4iendkoolitus. Edasine selgitust\u00f6\u00f6 on h\u00e4davajalik. Nende m\u00f5istete arusaadavamaks ja selgemaks kirjutamine ja selgitamine on kindlasti j\u00e4rgmistel aastatel \u00fclioluline. Ma arvan ka, et t\u00e4na avalikkus v\u00e4ga h\u00e4sti aru ei saa, et meil on eestikeelsed \u00f5ppekavad totaalselt rakendunud juba k\u00f5ikides riigi kutse\u00f5ppeasutustes. Ja juba mitu aastat tagasi,” r\u00e4\u00e4kis Savi.<\/p>\n
“Eestikeelsetele \u00f5ppekavadele \u00fcleminek on m\u00e4\u00e4ratletud juba oluliselt varem. Tegelikult on j\u00e4\u00e4nud ainult \u00fcleminekuklauslid: praegusel hetkel, kuni 2029\/2030. \u00f5ppeaastani, tohib olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kutsekeskhariduse \u00f5ppekavas m\u00e4\u00e4ratud \u00f5ppemahust. Kutsekeskhariduse osas peab \u00f5pe olema t\u00e4ielikult eestikeelne 2030\/2031. \u00f5ppeaastal,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Savi s\u00f5nul on oluline eristada kolme baasteemat \u2013 esiteks, kuidas toimub rahastus; teiseks, kas tegemist on taseme\u00f5ppe v\u00f5i t\u00e4iend\u00f5ppega; ja kolmandaks, kas tegu on kohustuse, \u00f5iguse v\u00f5i v\u00f5imalusega.<\/p>\n
“Kui r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks t\u00e4iendkoolitustest, mis on kas riikliku koolitustellimusega v\u00f5i ettev\u00f5tte vajadustel t\u00e4iendkoolitusasutuse poolt pakutavad, siis sellisel juhul r\u00e4\u00e4gime enamasti nagunii tasulisest \u00f5ppest. Seal on teises keeles \u00f5pe v\u00f5imalik nii t\u00e4na kui ka edaspidi. Aga seal on k\u00fcsimus selles, kes selle \u00f5ppe eest tasub. Reeglina tasub tellija ja koolitust pakuvad t\u00e4ienduskoolituse asutused, nende hulgas on nii kutse\u00f5ppeasutused, \u00fclikoolid kui ka terve rida erapakkujaid. Sellisel juhul on t\u00e4iendkoolituste tellimine teises keeles, ka vene keeles, t\u00e4iesti v\u00f5imalik. T\u00e4na on see sees ka riiklikus koolitustellimuses: tasuta koolituste hulgas on praegu \u00fcle 50 sellise t\u00e4iendkoolituse, mida antakse vene keeles,” r\u00e4\u00e4kis Savi.<\/p>\n
Teine pool on tema s\u00f5nul see, kes koolituse ellu viib. “Mis tahes t\u00e4ienduskoolituse pakkujal, sealhulgas kutse\u00f5ppeasutusel, on \u00f5igus \u00f6elda, et nad ei suuda v\u00f5i ei soovi pakkuda t\u00e4iendkoolitust teises keeles. Siis on koolituse tellijal v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda m\u00f5ne teise pakkuja poole,” s\u00f5nas Savi.<\/p>\n
“Kui r\u00e4\u00e4gime taseme\u00f5ppest, siis riiklik koolitustellimus on eestikeelsele taseme\u00f5ppele. J\u00e4llegi on tegelikult v\u00f5imalus pakkuda taseme\u00f5pet ka teises keeles, aga sellisel juhul ei maksa selle eest enam riik, vaid osaleja v\u00f5i tellija,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Nagu ka \u00fcldhariduskoolide puhul, on ka kutse\u00f5ppeasutustes \u00fcheks suuremaks probleemiks tema s\u00f5nul \u00f5petajate nappus.<\/p>\n
“K\u00fcsimus on selles, kui palju meil on \u00f5petajaid, kes vastavad kvalifikatsioonin\u00f5uetele, sealhulgas eesti keele oskuse n\u00f5udele. Sealt edasi tuleb juba kompetentsi k\u00fcsimus \u2013 kas nad on ka head meistrid sel t\u00f6\u00f6l, millele nad kvalifikatsiooni poolest vastavad. Iga koolijuht Eestis on t\u00e4na keerulises olukorras, et leida oma \u00f5pilaste ette k\u00f5ige paremad ja p\u00e4devamad \u00f5petajad,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
“Hetkel on v\u00e4ga teretulnud, et Hendrik Agur on v\u00f5tnud h\u00e4rjal sarvist ja vedamas laiap\u00f5hjalist haridusinnovatsiooni, et korraldada intensiivne eesti keele \u00f5ppekursus neile, kes seda vajavad,” tunnustas Savi.<\/p>\n
Kuigi Aguri initsiatiivi saadavad ka probleemid, peab Savi palju suuremaks probleemiks seda, kui j\u00e4tkataks eestikeelse hariduse pakkumist ilma intensiivse eesti keele \u00f5ppeta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi andis \u00fclevaate, millistel juhtudel j\u00e4\u00e4b Eestis venekeelne…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118547,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[50799,26,27,37,33,35,55320,34,36,31,32,3932,21,8087,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-118546","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alo-savi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestikeelne-kutseoppeharidus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-kutseope","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116152947322009530","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118546","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118546"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118546\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118546"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118546"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118546"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}