Berliini filmifestival 12. \u2013 22. veebruarini.<\/p>\n
Oli ju plaanis rohkem filmidest r\u00e4\u00e4kida, aga nagu “Berlinale” puhul viimasel ajal tavaks, varjutab muu programmi. 2026 oli pikalt Inglismaal t\u00f6\u00f6tanud Ameerika kuraatori ja filmiajakirjaniku Tricia Tuttle’i esimene aasta “Berlinale” direktorina ja kuigi ma veetsin festivalil vaid m\u00f5ne p\u00e4eva ja n\u00e4gin tosinajagu filme, v\u00f5ib n\u00e4htu p\u00f5hjal ettevaatlikult v\u00e4ita, et kvaliteedih\u00fcpet on m\u00e4rgata. Seda kahetsusv\u00e4\u00e4rsem, et idealistliku, ent eaka \u017e\u00fcrii esimehe Wim Wendersi ettevaatamatult s\u00f5nastatud fraasid l\u00e4ksid viraalseks juba enne festivali algust ja meediaruumis j\u00e4rgnenud s\u00f5nnikupurgaas ei olnud kahjuks kellelgi aega t\u00e4hele panna, et filmid olid head.<\/p>\n
\u017d\u00fcrii karidel<\/p>\n
Mis siis juhtus? Konkreetsemalt: p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammi \u017e\u00fcrii esimees Wim Wenders tegi 12. veebruari avapressikonverentsil mitu s\u00f5nastusapsakat, mille taga oli osalt ilmselt pealiskaudsus ja teiseks kobas ta oma s\u00f5navaras, et inglise keeles m\u00f5tteid ritta panna. Tagaj\u00e4rjeks ebalev seisukohav\u00f5tt, mis j\u00e4ttis atsakamatele rohkelt v\u00f5imalusi vabadeks t\u00f5lgendusteks. M\u00f5tteavalduse kese oli vastuoluline: poliitika on \u00fcks ja filmid teine; poliitika tuleb j\u00e4tta poliitikutele ja filmid on selle vastasj\u00f5ud, mille \u00fclesanne on kutsuda dialoogile, \u00e4ratada empaatiat. Kuna valesti tsiteerimist on nii palju, siis t\u00e4pselt: “Filmid v\u00f5ivad maailma muuta, aga mitte poliitilises m\u00f5ttes. \u00dckski film pole kunagi \u00fchegi poliitiku m\u00f5tlemist muutnud.” T\u00e4iesti elukauge tsitaat muidugi. Lause esimene pool eeldab, et maailma poliitilist muudatust on v\u00f5imelised algatama ainult poliitikud, kuigi rohujuure tasandil tekkinud kodanikualgatuste t\u00f5ttu on filmid kindlasti viinud ka \u00fchiskondlike muudatusteni. Teise poole vigane m\u00f5ttek\u00e4ik tuleneb sealtsamast: poliitiku prioriteediks ei ole enamasti maailma muutmine paremuse poole (pigem v\u00f5imu k\u00fclge klammerdumine iga hinna eest ja iga lubaduse hinnaga), aga ka nemad on sunnitud populaarsuse kao hirmus vahel rahva tahtmisele j\u00e4rele andma. “Me peame poliitikast eemale j\u00e4\u00e4ma, sest kui me teeme p\u00fchendunult poliitilisi filme, siseneme poliitikavaldkonda, aga me oleme poliitikale vastukaaluks. Me oleme poliitika vastand. Me peame tegema inimeste ja mitte poliitikute t\u00f6\u00f6d.” Niiviisi kirja panduna on seda m\u00f5ttek\u00e4iku ikka m\u00e4rksa keerulisem p\u00f5hjendada kui pressikonverentsil kuulduna. Vana kooli idealist ja filmikunstnik kardab sattuda poliitt\u00f6\u00f6riistaks \u2013 t\u00e4iesti arusaadav hirm eelmiste Berliini filmifestivalide s\u00fcndmuste valguses \u2013, kuid muutubki oma eitusfaasi t\u00f5ttu just selleks. Eriti oma poliitilise anga\u017eeerituse \u00fcle nii uhkel “Berlinalel” on sellise l\u00f5igu v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldamine ilmselge suhtekorralduskatastroof, mille j\u00e4rellained loksusid j\u00e4rgneva k\u00fcmne p\u00e4eva jooksul \u00fcle kogu festivali.<\/p>\n
Vaadakem aga veel \u00fcht tahku: k\u00fcsimuse esitaja oli Gaza-teemalist s\u00f5nav\u00f5ttu \u017e\u00fcriilt v\u00e4lja kangutanud juba mitme nurga alt ja l\u00f5puks k\u00e4ibele l\u00e4inud tsitaatidest kumab l\u00e4bi nurka aetu frustratsioon. Esitaja ei ole \u00fcldse filmikunstiga seotud, on aga provokaatorina tuntud blogija-sisulooja-troll Tilo Jung, kelle puhul ei julge k\u00fcll suurt maailmavalu kahtlustada, pigem on tegu egotrippimise ja tahtliku lammutustegevusega, olgu siis p\u00f5hjused v\u00f5i palgamaksjad millised iganes. Oma lapsesuuretoorikat viljeles mees kogu festivali v\u00e4ltel ning t\u00f5epoolest \u2013 selle tulemusena on internetis levimas \u00fcleskutsed t\u00fchistada kogu Wim Wendersi looming (!).<\/p>\n
Jung kasutab “Berlinale” enda loodud koletise \u00f5lgadele h\u00fcpates olukorda \u00e4ra. On “Berlinale” ju aegade jooksul j\u00e4rjekindlalt ja paljude arvates filmikunsti enda p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi k\u00f5rvale heitvalt p\u00fc\u00fcdnud politiseerida kogu filmimaastikku. Festival on alati end pisut liiga t\u00f5siselt v\u00f5tnud ja kui n\u00fc\u00fcd v\u00f5tab keegi neid veel t\u00f5sisemalt kui nad ise, siis ei olda selleks valmis ja hangutakse kommunikatsiooniprobleemidesse. \u00dcksik skandalist ja teised kl\u00e4hvitsad tema tuules on festivali selle enda relvadega pantvangi v\u00f5tnud ja olukorrast on n\u00fc\u00fcd raske v\u00e4lja rabelda. Mina sidusin mind kinni. Nagu Hinckus “Hukkunud Alpinisti hotellis”.1<\/p>\n
Suur k\u00fcsim\u00e4rk on festivali pressiosakond: kas t\u00f5esti ei saanud v\u00f5imalikku trollimist mingite humaansete \u00fcldvastustega ennetada? \u017d\u00fcrii m\u00f5istab hukka igasuguse v\u00e4givalla, eba\u00f5igluse ja genotsiidi. Minu eesm\u00e4rk pole soovitada kellelegi h\u00e4mamist, aga ikkagi on optimistlik loota, et humanitaarkriisid suudetakse filmifestivali toimel ja m\u00f5jul \u00e4ra lahendada, kui seda pole suudetud riikide tasandil ei diplomaatiliste ega majanduslike hoobadega. Enamikul probleemitekitajatel on nii Gazas, Sudaa\u00adnis, Liibanonis, USAs v\u00f5i mujal kultuurist \u00fcldse, ammugi siis veel filmikunstist t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik. Ja selle kitsa filmikunsti valdkonna sees on “Berlinale” omakorda t\u00e4ielik ni\u0161itoode, tahame siis seda endale tunnistada v\u00f5i mitte. V\u00e4he on neid, kes teavad selle olemasolust, veelgi v\u00e4hem neid, kes hoolivad selle sisust v\u00f5i ideoloogiast ning omakorda kaduvv\u00e4he neid, kelle tegevust Berliini filmifestival m\u00f5jutada suudaks. Otse loomulikult kuuluvad s\u00f5jakuriteod andestamatute tegude kategooriasse, aga selline hukka\u00adm\u00f5istu avalik v\u00e4ljapressimine kollektiivi ees meenutab mulle kahjuks liigselt n\u00f5ukogudeaegseid rituaalseid pioneeri- ja komsomolikoosolekuid, nn vaibale kutsumisi. Berliini \u017e\u00fcrii kutsuti punasele vaibale selleks, et nende moraalsus kahtluse alla seada ja lasta sakslasel Wendersil ja poola produtsendil Ewa Puszczy\u0144skal p\u00fc\u00fcda end v\u00f5\u00f5rkeeles kohmakalt kaitsta.<\/p>\n
On raske ette kujutada, kuidas v\u00e4ltida olukorda, et samasuguse sabotaa\u017eiga ka j\u00e4rgnevatel aastatel igasugune filmiteemaline keskustelu \u00e4ra ei kaoks. Samal ajal on festival oma senise tegevusega v\u00f5tnud kohustuse rahvast aktivismi teel juhtida, ja kui oled eesliinil juba lipu k\u00e4tte v\u00f5tnud, siis ei saa poole pealt barrikaadilt maha ronida.<\/p>\n
Dokumenteeritud veider t\u00f5de<\/p>\n
Aga siiski, n\u00fc\u00fcd filmidest, kuna \u00f5nnestus n\u00e4ha t\u00f5esti mitut p\u00f5rutavat asja. M\u00e4ngufilmide osas on Euroopa filmifestivalide nn enamusosalus Cannes’i ja Veneetsia k\u00e4es, nemad riisuvad vastavalt Euroopa-Aasia ja Ameerika v\u00e4\u00e4rtfilmide koore, kuid Berliinis kerkib teistest teravamalt esile dokumentaalfilmide valik. Kui veel hiljuti \u00f5\u00f5nestas dokumentaalfilmide valikut Berliinis liigne akadeemiline kuivus ning suure teoretiseerimise ja eksperimenteerimise juures kadus \u00e4ra filmi hing ja unustati tegelik publik, siis t\u00e4navu oli siin n\u00e4ha nii hinge, s\u00fcdant, aju kui ka vabalt kappama lastud kunstimeelt.<\/p>\n
Festivali parima dokumentaalfilmi auhinna saanud T\u0161ehhi-Slovaki \u00fchist\u00f6\u00f6 “Kui tuvid muutuksid kuldseks”2\u00a0paneb lihtsalt h\u00e4mmastuses pead vangutama. Esiteks, mida nad seal FAMUs, Praha filmi\u00adkoolis s\u00f6\u00f6vad, et nad selliseid filme teevad? Ja teiseks: kuidas on \u00fcldse v\u00f5imalik \u00fchtaegu saavutada selline kunsti\u00adlisuse ja isiklikkuse tase? Filmi autor Pepa Lubojacki asub kartmatule retkele oma perekonnatraumade j\u00e4\u00e4dvustamisel. Ka ise s\u00f5ltuvuste ja depressiooniga kimpus olnud Lubojacki on sugupuu oma p\u00f5lvkonna ainuke tugevamale oksale j\u00f5udnud inimene, sest nii tema vend kui kaks n\u00f5bu on t\u00e4ielikus alkoholi\u00ads\u00f5ltuvuses ja elavad \u00fchiskonnast v\u00e4ljas\u00adpool. Autor l\u00e4heb kaameraga nende eludesse, p\u00fc\u00fcdes m\u00f5ista, mitte hukka m\u00f5ista, kulutades n\u00e4rve ning energiat lootuses, et olukorda on v\u00f5imalik parandada. Loo jutustamiseks on ta kasutanud kohati t\u00e4iesti ajuvabasid v\u00f5tteid \u2013 s\u00f5ltuvusalaseid teoreetilisi selgitusi annab vahepeal kollaa\u017etuvi, kellel on autori silmad ja suu ning v\u00e4ga vabalt on tehisarul lastud liikuma panna perekonna\u00adfotod ning osalt ilmselt on ka tekstid masinkirjutuse abiga valminud, sest sellist florianwahlilikku huumorit kumab l\u00e4bi \u2013, aga kui see hullumeelsus n-\u00f6 \u00e4ra osta, siis saab sellest \u00fcks isiklikumaid s\u00f5ltuvuse lugusid, mida ma \u00fcldse n\u00e4inud olen.<\/p>\n
Dokivallas aga sellega piksel\u00f6\u00f6gid ei l\u00f5ppenud. Ilma suurema t\u00e4helepanuta j\u00e4i auhinnajagamisel Paraguays toimuv “Paradiisi l\u00e4heduses”,3\u00a0mis algab tasahilju nii saksa asunike kogukonda kui ka kaht noort paraguaylast j\u00e4lgides, aga arenedes sarnaneb film j\u00e4rjest enam m\u00f5ne Garc\u00eda M\u00e1rqueze jutuga, kus maagiline realism segab tegelikkuse tasandeid nii tugevalt, et vaataja hakkab kahtlema nii oma silmades kui m\u00f5istuses. See saksa kogukond pole mingid tavalised rikkurid, vaid sellised, kellele kodumaal j\u00e4tkamine ei olnud enam m\u00f5istlik ega turvaline, kuna neid j\u00e4lgis m\u00f5nel puhul Saksa luureteenistus, teisalt ei sobinud ebaterved vaktsineerimisn\u00f5uded, kolmandaks on liikvel liiga palju omasooiharaid ja soovahetajaid, relvi ei lubatud kodus hoida ja oli igasuguseid muid h\u00e4dasid. \u00dcht\u00e4kki r\u00fcnnatakse vaatajat nii paraguaylaste kui asunike poolt t\u00e4iesti \u00fcle m\u00f5istuse k\u00e4ivate vande\u00adn\u00f5uteooriatega ning puudu pole ka Bill Gates, tulnuktehnoloogia, Lemuuria p\u00e4rand, aurade puhastamine \u2026 seda loetelu v\u00f5iks veel pikalt j\u00e4tkata. Ometi n\u00e4idatakse k\u00f5iki osalisi m\u00f5istva, isegi empaatilise kaamerapilguga, mis tekitab korraliku v\u00f5\u00f5ritusefekti.<\/p>\n
Muusikadokkidest j\u00e4ttis m\u00f5jusa j\u00e4lje lihasm\u00e4llu portreefilm legendaarsest hevib\u00e4ndist,”Judas Priesti ballaad”.4\u00a0Ei midagi uut omas \u017eanris, aga kuna maailma esi-metal-dokumentalistile Sam Dunnile on siin kaasre\u017eiss\u00f6\u00f6rina lisandunud Rage Against the Machine’i kitarrist ja esi-ideoloog Tom Morello, kes lisab festivali programmile vajaliku poliitilise varjundi, mis annab kaalu ka filmile. Paradoksaalne, et laulja Rob Halfordi homoseksuaalsust p\u00fc\u00fcti b\u00e4ndi karj\u00e4\u00e4ri p\u00e4\u00e4stmise nimel varjata avalikkuse eest seitsmek\u00fcmnendate keskpaigast peale kuni 1998. aastani, kui mees ise telesaates ootamatult t\u00f5e v\u00e4lja \u00fctles. XXI sajandil on aga aeg niiv\u00f5rd muutunud, et just see samm (ja sammu kaalukus kogu heviskeene \u00fcldise arvamuse muutumisel geidesse) on Judas Priestile andnud lisaargumendi ajaloos kestma j\u00e4\u00e4miseks ja legendi s\u00fcvendamiseks. Ja oleme ausad, vahel on n\u00f5udlikumate filmide vahele v\u00e4ga v\u00e4rskendav vaadata filmi, millele tahaks kogu aeg, k\u00e4ed p\u00fcsti, kaasa elada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3234422hcb8et24.jpg\"\/)
Parima doki auhinna saanud filmis “Kui tuvid muutuksid kuldseks” on peategelaste lapsep\u00f5lvefotod pandud tehisaru abiga liikuma ja r\u00e4\u00e4kima. Pildil filmi autor Pepa Lubojacki (paremal) ja tema p\u00f5hjak\u00e4inud vend David. Autor\/allikas: CLAW Films<\/p>\n
Portreedokkidest kulges L\u00f5una Aafrika Vabariigi inim\u00f5iguste aktivisti, apartheidiga v\u00f5itleja ja anglikaani kiriku piiskopi Desmond Tutu lugu “Tutu” \u00fclevat ja sirget rada pidi. Vajalik taustainfo ja poliitilise kliima j\u00e4rkj\u00e4rguline muutumine (suuresti Tutu abiga) sai \u00e4ra kaardistatud, unikaalse m\u00fc\u00fcgi\u00adargumendina pakuti siin v\u00e4lja Tutut paljude aastate jooksul t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4suga filminud Roger Friedmani ja Benny Gooli eraarhiiv, mis n\u00e4itab peakangelast kodustes oludes ning \u00e4\u00e4rmiselt isiklikes stseenides, aga kokkuv\u00f5ttes ei ole see pool Tutust teab kui huvitav, kuigi v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist. Me tahame revolutsion\u00e4\u00e4ri ikka v\u00f5itlemas n\u00e4ha, just konfliktides ilmneb nende erakordsus. Legendaarne dokitegija Sam Pollard sai hoolimata veidi ameerikalikust tunnetega \u00fcle ujutamisest hoolimata “Tutu” eest dokkide \u00fcldarvestuses t\u0161ehhide tuvi- ja s\u00f5ltuvusfilmi j\u00e4rel \u00e4ram\u00e4rkimise (special mention) ning ka Rahufilmiauhinna (Peace Film Prize).<\/p>\n
Natuke eksperimentaalsemat rada astus inglise olulise kunstiauhinna Turneri preemia 1996. esimese videokunstnikuna v\u00f5itnud \u0161otlase Douglas Gordoni portree “Douglas Gordon Douglas Gordonist”.5\u00a0Nagu pealkirigi \u00fctleb, on filmil k\u00fcll ka re\u017eiss\u00f6\u00f6r, aga sisuliselt v\u00f5tab provokatiivne ja proaktiivne Gordon ohjad enda k\u00e4tte ning lavastab suurema osa oma loost ise. Film meenutab hiljutist eesti portreefilmi “Laskumine orgu”6\u00a0Peeter Lauritsast, mis samamoodi n\u00e4is subjekti k\u00e4tte libisevat. Selline nihe on iseenesest intrigeeriv, aga filmi eesm\u00e4rk muutub ning t\u00f5sielu vallast liigutakse kunstilise tinglikkuse aladele. Gordon on meelelahutuslik ning v\u00e4rskendavalt assotsiatiivne, kuid paistab alati olevat rollis, n\u00e4idates end meile sellisena, nagu talle sobib.<\/p>\n
Selles reas l\u00e4ks ehk k\u00f5ige enam korda feministliku filmitegija Barbara Hammeri portreefilm “Barbara igavesti”,7\u00a0kus kujutatakse seda kompromissitut, uhkelt lesbilist, feministlikku avangardfilmide tegijat elutruult, rohke arhiivimaterjaliga v\u00fcrtsitatuna, midagi ilustamata. Eks s\u00f5nakas ja normiv\u00e4line naislooja on\u00a0establishment’ile pinnuks silmas ning ka siin filmis tuleb selgelt v\u00e4lja, kuidas Hammeri varastele filmidele eelistati Guggenheimis ja muudes avangardseid kunstfilme au sees hoidvates institutsioonides naiste asemel ikka ja j\u00e4lle samu meesre\u017eiss\u00f6\u00f6re. V\u00e4ga tugev portreedokk kunstnikust, kelle eeliseks oli see, et s\u00e4ilitas peaaegu et kompulsiivselt k\u00f5ike oma loominguga seotut ning filmis hakkab Hammeri p\u00f5hjatut arhiivi tema surma j\u00e4rel lahti pakkima pikaaegne elukaaslane Florrie R. Burke. “Barbara igavesti”, nagu ka v\u00f5rratu m\u00e4ngufilm “Josephine”,8\u00a0on ilmselt ameeriklanna Tuttle’i tulekuga direktorikohale elu sisse saanud strateegilisest koost\u00f6\u00f6st Berliini ja “Sundance’i” festivali vahel, kui mitmed “Sundance’il” just esilinastunud filmid leiavad tee ka “Berlinale” kavasse. Berliini poolt t\u00e4hendab see teatud j\u00e4releandmist oma esilinastuste poliitikas ning tekivad kummalised pimet\u00e4hnid, n\u00e4iteks v\u00f5itis “Josephine” “Sundance’is” Ameerika draamafilmide konkurentsis parima filmi preemia ning oli selge, et Berliini \u017e\u00fcriil oleks oma v\u00f5imalikku poolehoidu filmile p\u00e4rast seda keeruline omalt poolt auhinnaga kinnitada \u2013 esilinastusfestival ju ikkagi, ja nii uut v\u00e4\u00e4rtust ei looda. Samal ajal annab “Sundance’i” kvaliteet hoogu ka “Berlinale” kohati kahvatuv\u00f5itu valikule. Olgu \u00f6eldud, et teises olukorras oleks “Josephine” kindlasti ka \u00fcht peapreemiat v\u00e4\u00e4rinud. “Sundance’ist” saadud dokumentaalfilmide parima montaa\u017ei auhind ei seganud aga dokil “Barbara igavesti” v\u00f5itmast Berliini parima LGBT-filmi auhinda “Teddy” dokikategoorias. T\u00f5si: need kaks j\u00e4\u00e4vad teineteisele v\u00e4hem ette, kui enam t\u00e4helepanu saavad p\u00f5hiauhinnad. Igatahes on “Barbara igavesti” \u00fcks tugev portreedokk ja j\u00e4\u00e4b loota, et ka Hammeri enda looming leiab selle m\u00f5jul edaspidi rohkem t\u00e4hele\u00adpanu.<\/p>\n
Iseseisvusp\u00e4ev<\/p>\n
L\u00f5petagem aga positiivse noodiga. Eesti Vabariigi 108. aastap\u00e4evaga s\u00fcnkroonselt oli p\u00f5hjust t\u00e4histada lausa kahe Eesti filmi j\u00f5udmist Berliini programmi. “Hukkunud Alpinisti hotell” linastus kolm korda t\u00e4issaalidele ja oli prestii\u017ese alamprogrammi “Berlinale Classics” avafilm. Avamisel juhatasid seansi sisse Simonet’ osat\u00e4itja Lembit Peterson ja filmi helilooja Sven Gr\u00fcnberg. Saksamaal vaadatuna m\u00f5jus film taas teisiti: mulle kerkis rohkem esile sirgjooneline m\u00f5rvam\u00fcsteerium, millele lisandus ulmeline element alles t\u00fckk maad p\u00e4rast seda, kui Glebsky oli toast tuppa k\u00e4ies p\u00fc\u00fcdnud inimesi k\u00fcsitledes kuriteo k\u00e4iku kokku panna. Iga riik m\u00f5jub Eesti filmidele erinevalt.<\/p>\n
Laste- ja noorteprogrammis “Gen\u00aderation” esilinastus aga Jonas Tauli nukufilm “\u00d6\u00f6m\u00f5tted” (2026), mis j\u00e4tkab tema eelmise filmi “\u00dcks imeline mees” (2021) seatud rada \u2013 iseloomulikus visuaalses stiilis nukufilm, mille aluseks on sama pealkirjaga lasteraamat. Filmiaasta algusesse arvestatav esindatus, eks n\u00e4is, mida \u00fclej\u00e4\u00e4nud aasta toob.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Berliini filmifestival 12. \u2013 22. veebruarini. Oli ju plaanis rohkem filmidest r\u00e4\u00e4kida, aga nagu “Berlinale” puhul viimasel ajal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118571,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[55331,15306,37,33,35,173,34,36,55327,55330,140,34296,55329,55328,13195],"class_list":["post-118570","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-barbara-igavesti","tag-berlinale","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-judas-priest","tag-kui-tuvid-muutuksid-kuldseks","tag-meelelahutus","tag-oomotted","tag-paradiisi-laheduses","tag-tutu","tag-wim-wenders"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116153147982698264","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118570","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118570"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118570\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118571"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118570"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118570"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118570"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}