Endiselt k\u00fctab kirgi Dru\u017eba naftajuhe, mida m\u00f6\u00f6da voolas Vene nafta Ungarisse ja Slovakkiasse. \u00dcks asi, mida me selle naftajuhtme kohta teame, on see, et naftat sealt praegu ei voola. Ukrainlased \u00fctlevad, et see oli Venemaa droonir\u00fcnnaku tagaj\u00e4rg ja seda on v\u00e4ga raske remontida, eriti j\u00e4tkuvate r\u00fcnnakute oludes. Samas Ungari ja Slovakkia seda v\u00e4ga ei usu. Mis seis seal hetkel on, mida teie olete v\u00e4lja lugenud?<\/p>\n
Lugu algas sellest, et 27. jaanuaril andis Vene pool l\u00f6\u00f6gi L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas asuva pumbajaama pihta. See l\u00f5i jaama rivist v\u00e4lja. Tegelikult ongi huvitav k\u00fcsimus, miks Venemaa seda tegi ja miks Ukraina pole katkestanud seda naftajuhet juba s\u00f5ja alguses, sest on ilmselge, et Venemaa saab sealt lihtsalt tulu.<\/p>\n
Vastus on m\u00f5nev\u00f5rra ootamatu: Ukraina ise tegelikult toodab ka naftat. Kuigi need kogused on v\u00f5rreldes Venemaaga v\u00e4ikesed \u2013 2021. aastal tootis Ukraina n\u00e4iteks 1,7 miljonit tonni. Aga siiski need on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. Kuna Ukraina rafineerimistehased purustati juba s\u00f5ja algetapis… Krement\u0161ukis oli neil k\u00f5ige suurem rafineerimistehas, mis t\u00f6\u00f6tles umbes 1,9 miljonit tonni naftat aastas, ja ka teised v\u00e4iksemad on purustatud \u2013, seep\u00e4rast ei ole Ukraina saanud oma naftat ise rafineerida.<\/p>\n
Ja seep\u00e4rast on ta olnud sunnitud lihtsalt toornaftat m\u00fc\u00fcma ja pumpama sellesama naftajuhtme kaudu l\u00e4\u00e4nde. See on ilmselt tegelik p\u00f5hjus, miks Venemaa selle droonil\u00f6\u00f6gi ka andis. Ehk siis, kui v\u00f5tame kokku, et Slovakkia ja Ungari kahepeale saavad aastas umbes \u00fcheksa miljonit tonni naftat, siis esialgu n\u00e4ib, et Ukraina kogus on seal v\u00e4ike, aga sellest Ukrainale abi oli siiski. Samas Ungari ja Slovakkia on kokku maksnud eelmine aasta n\u00e4iteks umbes neli miljardit eurot selle nafta eest, mis nad Venemaalt said. Venemaal see on siiski olnud ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne tuluallikas.<\/p>\n
Teised Kesk-Euroopa riigid on ju loobunud Vene nafta ostmisest, kui me r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks Poolast ja T\u0161ehhist. Ungari ja Slovakkia on ainukesed j\u00e4\u00e4nud. Ungarisse l\u00e4heb ka torujuhe Aadria mere \u00e4\u00e4rest \u2013 nad v\u00f5iksid iseenesest saada naftat ka sealt. Mingit naftadefitsiiti v\u00f5i kriisi ei tekiks, aga m\u00f5istagi see nafta on kallim, mis sealt tuleks. Ehk see on see p\u00f5hjus tegelikult, miks Ungari ja Slovakkia on Vene nafta k\u00fcljes rippunud.<\/p>\n
Kas see, et Vene droonir\u00fcnnak toimus, on teie jaoks kindel? Ja kuidas n\u00fc\u00fcd nende parandust\u00f6\u00f6dega on? Kas neid t\u00f5esti on raske teha, nagu Ukraina \u00fctleb, v\u00f5i Ukraina meelega venitab nendega?<\/p>\n
Selle kohta mul on raske anda mingit adekvaatset hinnangut. Aga on ju selge, et p\u00e4rast seda, kui Ukraina ise andis l\u00f6\u00f6gi Tatarstanis Kaleikinos paikneva t\u00e4htsa pumbajaama pihta…<\/p>\n
Mida me selle r\u00fcnnaku kohta teame?<\/p>\n
Venemaal toodetakse naftat ju mitmel pool. Seal Kaleikinos tegelikult segati need erinevad naftasordid kokku ja sealt nad siis nii-\u00f6elda pandi \u00f5igesse proportsiooni ja lasti torujuhtmesse. Seal olid ka suured naftahoidlad ehk kaks 50 000-tonnist reservuaari, mille Ukraina selle r\u00fcnnaku k\u00e4igus puruks lasi. Ehk siis sellisena Kaleikino praegu on rivist v\u00e4ljas ja see on ka p\u00f5hjus, miks Dru\u017eba torujuhe naftat enam ei pumpa praegu. Enne ta pumpama ei hakkagi, kui Kaleikino korda saadakse, aga mul on ka siin raske anda mingit adekvaatset hinnangut, et kaua see aega v\u00f5iks v\u00f5tta.<\/p>\n
V\u00f5ib ikkagi \u00f6elda, et Ukraina tahtlikult pani selle naftavoo seisma?<\/p>\n
L\u00f6\u00f6giga Kaleikino pihta kahtlemata. Kuigi Ukraina m\u00fc\u00fcs ka selle torujuhtme kaudu oma naftat ja teenis selle pealt, siis ikkagi Venemaa tulu oli palju suurem. Kui Ukraina eri\u00fcksused suutsid Nord Stream 2 rivist v\u00e4lja l\u00fc\u00fca juba s\u00f5ja \u00fcsna alguses, siis Dru\u017eba juhtme katkestamine oleks olnud nende v\u00f5imuses juba ammu. Kuna see s\u00f5da on totaalne, siis on loomulik, et Ukraina pool oleks pidanud seda varem juba tegema, aga n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks on seda teinud. Kogu see strateegia ju tervikuna ei t\u00f6\u00f6taks, mis Ukrainal on, ehk siis l\u00f5igata \u00e4ra Venemaa nafta- ja gaasituludest, kui mingil osal sellest lastakse vabalt edasi toimida. See strateegia saabki olla terviklik. Ja see on ka asi, mis Venemaad k\u00f5ige valusamalt m\u00f5jutab.<\/p>\n
Kui me v\u00f5rdleme n\u00e4iteks, kas Venemaad m\u00f5jutab kuigi palju elektrivarustuse katkestamine Belgorodi v\u00f5i Kurski oblastis, siis vastus on, et ei. Moskvas see ei liiguta v\u00e4ga kedagi. Moskva linna elektrivarustuse rivist v\u00e4ljal\u00f6\u00f6mine m\u00f5jutaks, aga see oleks Ukraina poole jaoks tehniliselt palju keerulisem. On selge, et ukrainlaste asemel ma keskenduks nafta- ja gaasitaristule, kaasa arvatud ka tankeritele, ja j\u00e4taks teised objektid ehk elektrivarustuse pigem k\u00f5rvale, sest see t\u00f5mbab lihtsalt ressursse peaeesm\u00e4rgilt \u00e4ra.<\/p>\n
\u00dcks muljetavaldav r\u00fcnnak \u00f5nnestus Ukrainal veel kaugele tagalasse teha, see puudutas Votkinski raketitehast, kus toodeti palju ballistilisi rakette ja see tabamus oli Ukraina enda Flamingo-raketiga v\u00e4idetavalt. Mida sellest r\u00fcnnakust teada on ja kuidas see Venemaad v\u00f5ib m\u00f5jutada?<\/p>\n
Jah, see on \u00fcks olulisemaid tulel\u00f6\u00f6ke, mis Ukrainal on viimaste kuude jooksul \u00f5nnestunud oma potentsiaalse m\u00f5ju poolest. Votkinsk on t\u00e4htis tehas, mis toodab mitmete Vene strateegiliste relvade komponente ehk Iskander-raketid, Kalibr-raketid \u2013 sellel on kahtlemata oluline m\u00f5ju. Kui palju t\u00e4pselt tehas kahjustada sai ja kaua selle \u00fclesehitamine, parandamine aega v\u00f5tab, selle kohta mul on j\u00e4lle raske anda mingit adekvaatset hinnangut, aga v\u00e4hemalt on n\u00e4ha, et see tehas t\u00f5siselt kahjustada sai ja selle tootmine h\u00e4iritud on.<\/p>\n
Kui selle tehase puhul oli juttu just nendest Flamingo-rakettidest, siis kuidas ukrainlastel nende arendamisega l\u00e4heb?<\/p>\n
Flamingo-raketi probleem on olnud see, et selle raketimootor tegelikult v\u00f5etakse maha vanadelt reaktiivlennukitelt ja neid on Ukraina p\u00fc\u00fcdnud kogu maailmast leida v\u00f5i kokku osta. See on piiranud selle raketi kasutamist seet\u00f5ttu, et tootmismahtusid ei ole v\u00f5imalik v\u00e4ga palju \u00fcles viia, see s\u00f5ltub puhtalt nendest mootoritest, mida on piisavas koguses v\u00e4ga raske leida. Aga iseenesest neid puuduj\u00e4\u00e4ke kompenseerib see l\u00f6\u00f6giulatus ja ka raketi l\u00f5hkepea suurus \u2013 see on ikkagi oluliselt suurema l\u00f5hkepeaga ja kaugemale lendav rakett kui teised, mis Ukraina k\u00e4sutuses praegu on ja mida Ukraina arendab. Antud juhul ehk Votkinski tulel\u00f6\u00f6gis need raketid t\u00e4itsid oma \u00fclesande \u00e4ra.<\/p>\n
Kuidas kirjeldada viimaseid arenguid rindel? Uudised r\u00e4\u00e4givad sellest, et Zapori\u017e\u017eja rindel\u00f5igus on ukrainlastel \u00f5nnestunud veidike vastur\u00fcnnakuga maad tagasi v\u00f5ita. Kas see peab paika ja kui oluliseks selliseid v\u00e4ikseid samme v\u00f5ib pidada?<\/p>\n
Veebruar on n\u00fc\u00fcd \u00fcle hulga aja esimene kuu, kus Ukraina pool on rohkem territooriumi vabastanud kui kaotanud. Erinevatel hinnangutel Ukraina on vabastanud 200 kuni 400 ruutkilomeetrit territooriumi. See hinnang k\u00f5igub sellep\u00e4rast, et suurem osa sellest territooriumist on nii-\u00f6elda selles hallis tsoonis. Hall tsoon ehk ala m\u00f5lema poole v\u00e4gede paigutuse vahel \u00fcha laieneb ja selle laius on lausa 15\u201320 kilomeetrit. Aga see Vene poole eelpositsioon, mis neil Dnipro oblasti piirimaal seal oli, on suures osas tagasi surutud. Hetkel Dnipro oblasti territooriumit on Vene v\u00e4gede k\u00e4tte j\u00e4\u00e4nud \u00fcsna v\u00e4he. Selle r\u00fcnnaku raskuskese oligi Ternuvate asula juures ehk just see Zapori\u017e\u017eja oblasti idaosa ja selle piiride ristumiskoht Dnipro oblastiga \u2013 see umbes 30\u201340 kilomeetri laiune l\u00f5ik, kus Vene v\u00e4gesid suruti tagasi umbes 10 kuni 15 kilomeetrit.<\/p>\n
See oli veebruari taktikalise vastupealetungi peamine tulemus. Ukraina v\u00e4ed tegid vastur\u00fcnnakuid ka mujal. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige olulisem teine suund oli Svjatohirskist itta. Vene pool on seadnud eesm\u00e4rgiks, et Slovjanski-Kramatorski ala ehk veel Ukraina poole k\u00e4es olev osa Donetski oblastist h\u00f5ivata aprilli l\u00f5puks, mis eesm\u00e4rgina on absoluutselt ebarealistlik, nii nagu on olnud ka paljud varasemad eesm\u00e4rgid.<\/p>\n
Kurnamiss\u00f5da ei ole strateegia, kurnamiss\u00f5da on pigem olukord v\u00f5i seisund, kuhu Vene v\u00e4ed on sattunud juba neli aastat tagasi p\u00e4rast v\u00e4lks\u00f5ja l\u00e4bikukkumist. Sellisena see on j\u00e4tkunud ja sellisena j\u00e4tkub see ka sellel aastal edasi.<\/p>\n
Kui me nende v\u00e4ikeste edenemiste kohta veel kokkuv\u00f5tteks \u00fctleks, siis kas nende taga on eelk\u00f5ige see Starlinki kadumine venelastel ja kas sellel on ka eeldusi selliseks suuremaks eduks ukrainlastel kasvada v\u00f5i pigem mitte?<\/p>\n
Ma ei n\u00e4e, et praegu kumbki pool v\u00f5iks saavutada mingit suuremat strateegilist v\u00f5i operatiivset edu, sest m\u00f5lemal poolel lihtsalt on isikkoosseisu v\u00e4he. Pole piisavalt reserve, et suuremaid pealetunge ette v\u00f5tta. Kuigi Ukraina v\u00f5ib alati \u00fcllatada, nii nagu Ukraina \u00fcllatas n\u00e4iteks Kurski operatsiooniga, mis l\u00f5puks edukaks ei osutunud. Aga kui me vaatame kogu seda kurnamiss\u00f5ja etappi juba 2022. aasta suvest alates, kui Venemaa tegi esimese oma pealetungi Donbassis, siis k\u00f5igi nende pealetungidega on Venemaa suutnud h\u00f5ivata umbes kaks protsenti Ukraina territooriumist. Venemaa k\u00e4es oli m\u00e4rtsi l\u00f5puks umbes 30 protsenti Ukraina territooriumist. Vahepeal see kahanes 18 protsendiks ja n\u00fc\u00fcd on umbes 20 protsendi piirimaal. \u00dcks protsent Ukraina territooriumi on umbes 6000 ruutkilomeetrit. Need on need alad, millest me kogu selle s\u00f5ja jooksul \u00fcldse r\u00e4\u00e4gime. Samm on pisikene. M\u00f5ned anal\u00fc\u00fctikud \u00fctlevad, et sellise sammuga v\u00f5ib Karpaatideni j\u00f5udmiseks terve sajand minna.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Endiselt k\u00fctab kirgi Dru\u017eba naftajuhe, mida m\u00f6\u00f6da voolas Vene nafta Ungarisse ja Slovakkiasse. \u00dcks asi, mida me selle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118871,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,4801,95,19,25,23,24,22,20,1926,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-118870","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-leo-kunnas","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-venemaa-ukraina-soda","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116155338225443922","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118870"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118870\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118871"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118870"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118870"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}