Isep\u00e4isetest riigipeadest r\u00e4\u00e4kides tuleb muidugi alustada taasiseseisvunud Eesti esimesest presidendist Lennart Merist, kelle k\u00e4ikude ees kahvatuvad pea k\u00f5ik ameti j\u00e4reltulijad. Meri silmapaistvaimaks v\u00e4lispoliitiliseks saavutuseks on 1994. aastal Moskvas Vene riigipea Boriss Jeltsiniga s\u00f5lmitud juulilepped, mille tulemusel Vene v\u00e4ed Eestist lahkusid.<\/p>\n
S\u00e4\u00e4rase tulemuseni j\u00f5udis Meri ilma Eesti valitsust kaasamata, kuigi p\u00f5hiseadus annab presidendile vaid esindusrolli. Peaminister Mart Laar pidi otsusega lihtsalt kaasa minema.<\/p>\n
Kaks aastat hiljem Eesti v\u00e4lisministriks saanud Toomas Hendrik Ilves meenutab, et see polnud ainus kord, kui president Meri valitsuse poliitikast k\u00f5rvale kaldus. N\u00e4iteks kohtumisel Soome v\u00e4lisministri Tarja Haloneniga, kellest hiljem samuti president sai, arutati p\u00fcrgimist viisavabaduse poole.<\/p>\n
“Meil oli siis kohtumine Lennarti juures Kadriorus ja mina t\u00f5statasin viisavabaduse k\u00fcsimused: “noh, meil selleks oleks…. siin on juba…. miks me ei saa?” Ja Lennart \u00fctles siis v\u00e4lisminister Halonenile selle peale: “\u00e4ra kuula teda, meil ei ole seda vaja.” Mis oli t\u00e4iesti vastuolus riigi, valitsuse, v\u00e4lisministeeriumi poliitikaga. 06.54
06.59 Ma olin suhteliselt pahane selle peale,” \u00fctles Ilves.<\/p>\n
\u00dcle 30 aasta hiljem on Lennart Meri v\u00e4lispoliitika kujundajatel j\u00e4tkuvalt meeles, kui ekstravagantne riigipea.<\/p>\n
“Ta oli ju ikkagi iseseisvuse saavutamise j\u00e4rel esimene president sisuliselt. Ta ise alles pidi nii-\u00f6elda \u00f5ppima ja leiutama ka selle rolli. Tema enesekindlus, ma arvan, ikkagi ennek\u00f5ike tulenes temast endast, tema enda isikust: just sellest samast erudeeritusest, v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja kujunenud arusaamadest, v\u00e4\u00e4rtustest, ka keeleoskustest,” r\u00e4\u00e4kis aastatel 2005 kuni 2014 v\u00e4lisministri ametit pidanud eurosaadik Urmas Paet.<\/p>\n
President Arnold R\u00fc\u00fctli ajal oli toon oluliselt rahulikum. Tema viimaste ametiaastate ajal v\u00e4lisminister olnud Urmas Paet suuri h\u00f5\u00f5rumisi ei m\u00e4leta. Osaliselt R\u00fc\u00fctli teeneks peab Paet Eesti liitumist NATO ja Euroopa Liiduga.<\/p>\n
“Selles osas presidendi roll ka Eesti \u00fchiskonnas neid k\u00f5hklejaid veenda, et neid samme, eriti Euroopa Liiduga liitumist, on vaja teha, see kindlasti oli v\u00e4ga t\u00e4htis selles osas, et ta sellel ajahetkel ikkagi v\u00e4ga selgelt valis positsiooni. Seda ei ole v\u00f5imalik \u00fcle hinnata,” s\u00f5nas Paet.<\/p>\n
Toomas Hendrik Ilvese ajal muutus presidendi ja valitsuse koost\u00f6\u00f6 tihedamaks kui iial varem. Ilvese suur v\u00e4lispoliitiline huvi ja taust tegid temast rohkem eestvedaja, mitte valitsuse k\u00e4sut\u00e4itja.<\/p>\n
“Minul ei olnud k\u00fcll kordagi mingisugust hirmu v\u00f5i tunnet, et ta teeb midagi sellist, mida kuidagi tuleb klattida. Vastupidi, ma olin tegelikult absoluutselt v\u00e4lispoliitilises m\u00f5ttes temas t\u00e4iesti kindel,” meenutas Paet.<\/p>\n
Ilvese s\u00f5nul oli see teatud m\u00f5ttes edasi-tagasi m\u00e4ng. “Aeg-ajalt mina nagu tiivustasin valitsust natuke rohkem tegema, aga valitsus \u00fctles, et kuule, v\u00f5ib-olla me ei tee seda praegu. Neid vaidlusi oli ka. See ei olnud nii, et k\u00f5ik oli v\u00e4ga harmooniline. Aga ega see ei ole hea, kui minnakse erinevaid teid pidi, eriti avalikkuse ees, nii et \u00fcritasime ikka omavahel need asjad l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, eriti kui tegemist on v\u00e4ikese riigiga ja kui k\u00f5ik otsivad konflikti kuskil,” r\u00e4\u00e4kis Ilves.<\/p>\n
Kuid isep\u00e4iseid otsuseid jagus Ilvesest kamaluga, meenutab ajakirjanik Argo Ideon, kelle sulest on presidendist raamatki ilmunud.<\/p>\n
“\u00dcks oli 2007. aastal tema esinemine Prahas, kus Ilves v\u00f5ttis s\u00f5na. \u00dctles, et Venemaa ei peaks olema G8 liige ja ta ei peaks olema ka Euroopa N\u00f5ukogus. M\u00f5neti see oli selles m\u00f5ttes prohvetlik, et t\u00e4na Venemaa ei ole ju G8-s, vaid on G7. Aga tol ajal see oli t\u00e4iesti Eesti ametliku v\u00e4lispoliitika v\u00e4line \u00fcleskutse v\u00f5i m\u00f5te ja Eesti diplomaatidel tuli siis seletada, et see on selline arutelu, kus esitatakse erinevaid m\u00f5tteid, aga see ei ole Eesti ametlik seisukoht,” lausus Ideon.<\/p>\n
\u00dcks eredamaid v\u00e4lispoliitikaga \u00fcllatajaid oli aga president Kersti Kaljulaid, kellel oli pikaaegne rahvusvaheline kogemus Euroopa Kontrollikojast, kuid tal puudus varasem poliitiline karj\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
“Minu meelest ta omandas v\u00e4ga kiiresti selle diplomaatilise k\u00e4ekirja. Tema saavutuseks me saame lugeda ju seda, et Eesti oli teatud aja \u00dcRO julgeoleku n\u00f5ukogu liige,” \u00fctles Ideon.<\/p>\n
Oma ametiajal v\u00f5ttis Kaljulaid ette ootamatu soolo, kui kohtus 2019. aastal Moskvas Venemaa juhi Vladimir Putiniga. T\u00f5en\u00e4oliselt ei teadnud seesugusest plaanist ka tolleaegne v\u00e4lisminister Sven Mikser, kes j\u00e4\u00e4b t\u00e4naseni visiidi suhtes kidakeelseks.<\/p>\n
“M\u00f5nel harval juhul president \u00fcritab soleerida, aga \u00fcle\u00fcldiselt president esindab v\u00e4lispoliitikas Eestit nii nagu on valitsuse tasandil kokku lepitud,” \u00fctles Mikser.<\/p>\n
Praktika n\u00e4itab seega, et presidendid kipuvad neile antud esindusrolli t\u00f5lgendama ikka oma iseloomu j\u00e4rgi. Viimasel ajal t\u00f5statunud ootus, et Eesti riigipea peaks v\u00e4lisk\u00fcsimustes kuulekam olema, poliitikakujundajate hinnangul ei p\u00e4de.<\/p>\n
“See on pigemini tavaliselt kivi valitsuse kapsaaeda. Et kui tekib tahtmine v\u00e4lispoliitilisema presidendi j\u00e4rele, siis see peegeldab seda, et v\u00f5ib-olla need, kes valitsuse tasandil peaksid v\u00e4lispoliitikat tegema, olgu siis peaminister v\u00f5i v\u00e4lisminister, ei vasta p\u00e4riselt oma rollis neile seatud ootustele,” s\u00f5nas Sven Mikser.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Isep\u00e4isetest riigipeadest r\u00e4\u00e4kides tuleb muidugi alustada taasiseseisvunud Eesti esimesest presidendist Lennart Merist, kelle k\u00e4ikude ees kahvatuvad pea k\u00f5ik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":118930,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[1687,26,27,37,33,35,55424,20526,34,36,31,32,21,28,29,19,25,13095,14540,23,24,22,2408,20,30],"class_list":["post-118929","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alar-karis","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-presidendid","tag-eesti-valispoliitika","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sven-mikser","tag-toomas-hendrik-ilves","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-paet","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116155735227894419","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118929","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=118929"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/118929\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/118930"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=118929"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=118929"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=118929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}