Iga t\u00e4iskasvanu saab Eestis otsustada, mis juhtub tema elunditega p\u00e4rast surma. Kuigi see otsus v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta kellegi teise elu, on terviseportaalis tahteavalduse esitanud ainult 5,5 protsenti elanikkonnast.<\/p>\n
Praegu on Eestis ootelehel 80 inimest, kes vajavad elundisiirdamist. Aastas tehakse meie v\u00e4ikeses riigis keskmiselt 50\u201370 siirdamist, kuid arv s\u00f5ltub sellest, kui palju sobivaid doonoreid parasjagu tekib.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli transplantatsioonikeskuse juht Virge Pall \u00fctles, et puuduj\u00e4\u00e4k doonoritest on p\u00fcsiv probleem.<\/p>\n
“Doonoreid ei ole kunagi piisavalt. Alati on elundi ootajaid rohkem kui doonoreid ja seda mitte ainult Eestis, vaid \u00fcle maailma. Kuna Eesti rahvaarv on v\u00e4ike ja siirdamisel on suur roll juhuslikkusel, siis need numbrid on aastati \u00fcsna erinevad, aga \u00fcldiselt j\u00e4\u00e4vad need viiek\u00fcmne kuni seitsmek\u00fcmne vahele.”<\/p>\n
Siirdamist vajavad v\u00e4ga erinevas vanuses inimesed \u2013 alates lastest kuni eakateni ning p\u00f5hjused on Palli s\u00f5nul samuti erinevad.<\/p>\n
“Neerusiirdamisel on sagedasemad p\u00f5hjused neerup\u00f5letikud, aga ka suhkruhaigus ja k\u00f5rge verer\u00f5hkt\u00f5bi. Maksa siirdamise p\u00f5hilised p\u00f5hjused on maksatsirroos erinevatel p\u00f5hjustel ja maksarakuline v\u00e4hk. Kopsusiirdamisel on sagedaseks p\u00f5hjuseks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme siirdamisel suhkruhaigus ja s\u00fcdame siirdamisel dilatatiivne kardiom\u00fcopaatia ehk s\u00fcdame raske laienemine.”<\/p>\n
Doonoriks saab Eestis olla nii p\u00e4rast surma kui ka m\u00f5nel juhul eluajal.<\/p>\n
“P\u00f5him\u00f5tteliselt me kasutame nii surnud doonoreid kui elusdoonoreid. Elusdoonoreid Eestis kasutame ainult neeru siirdamiseks ja eluajal saab neeru loovutada oma l\u00e4hedasele inimesele, kellega on geneetiline v\u00f5i emotsionaalne side. Surmaj\u00e4rgne doonorlus on anon\u00fc\u00fcmne ja Eestis kasutame ainult neid doonoreid, kellel on tekkinud ajusurm ehk ajutegevus on lakanud.”<\/p>\n
Kuigi terviseportaalis saab iga t\u00e4iskasvanu teha tahteavalduse, on Palli s\u00f5nul seda seni teinud vaid v\u00e4ike osa elanikkonnast.<\/p>\n
“Eile \u00f6\u00f6seks oli neid avaldusi terviseportaalis 58 000. M\u00f5eldes Eesti elanike arvule, teeb see suurusj\u00e4rgus 5,5 protsenti t\u00e4iskasvanud elanikkonnast. Kindlasti v\u00f5iks neid rohkem olla.”<\/p>\n
Palli s\u00f5nul levib endiselt ka hirm, et doonoriks registreerimine v\u00f5ib m\u00f5jutada arstiabi kvaliteeti.<\/p>\n
“Teatud m\u00fc\u00fct on liikumas, et kui olen \u00e4ra teinud tahteavalduse ja satun haiglasse, siis \u00e4kki mind ei ravitagi. P\u00e4ris kindlasti arstid tegelevad k\u00f5igepealt inimese raviga ja tahteavaldust vaadatakse digiloost alles siis, kui elu enam p\u00e4\u00e4sta ei \u00f5nnestu, aga \u00f5nnestuks p\u00e4\u00e4sta kellegi teise elu.”<\/p>\n
Alates 2017. aastast kuulub Eesti ka rahvusvahelisse koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikku Skandia Transplant, mis v\u00f5imaldab abi eriti kiiret siirdamist vajavate v\u00f5i keerulise haiguslooga patsientide puhul. Virge Palli s\u00f5nul on doonorluse juures k\u00f5ige olulisem \u00fcks m\u00f5te.<\/p>\n
“Kui inimese enda elu siin on l\u00f5ppenud, siis p\u00e4rast surma saab ta veel kellelegi head teha. Tema elundid v\u00f5ivad pakkuda veel palju eluaastaid kellelegi teisele.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iga t\u00e4iskasvanu saab Eestis otsustada, mis juhtub tema elunditega p\u00e4rast surma. Kuigi see otsus v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta kellegi teise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119058,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,55446,34,36,31,32,21,28,29,19,25,55447,16021,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-119057","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elundidoonorlus","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tahteavaldus","24":"tag-terviseportaal","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116157724993434186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119057","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119057"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119057\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119058"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119057"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119057"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119057"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}