{"id":119114,"date":"2026-03-02T07:09:06","date_gmt":"2026-03-02T07:09:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119114\/"},"modified":"2026-03-02T07:09:06","modified_gmt":"2026-03-02T07:09:06","slug":"eesti-majandus-kasvas-eelmisel-aastal-06-protsenti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119114\/","title":{"rendered":"Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 0,6 protsenti"},"content":{"rendered":"<p>Jooksevhindades moodustas SKP eelmise aasta viimases kvartalis 11 miljardit eurot ja 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot.<\/p>\n<p>Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert M\u00fc\u00fcrsepp t\u00f5i v\u00e4lja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. \u201eSKP kasvas kolm viimast kvartalit j\u00e4rjest ja aastaga kokku 0,6%,\u201c lisas ta.<\/p>\n<p>Sarnaselt kolmandale kvartalile p\u00fcsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade m\u00f5ju SKP-le v\u00e4iksena. Suurim positiivne m\u00f5ju oli t\u00f6\u00f6tleval t\u00f6\u00f6stusel, mille lisandv\u00e4\u00e4rtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast.<\/p>\n<p>Negatiivne m\u00f5ju majandusele oli kolmandat kvartalit j\u00e4rjest kaubanduse tegevusalal, mille lisandv\u00e4\u00e4rtus v\u00e4henes 7,6%. M\u00e4rgatava negatiivse m\u00f5juga olid ka ehitus (-7,6%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-7,1%).<\/p>\n<p>Eratarbimine j\u00e4tkas v\u00e4henemist<\/p>\n<p>Lisandv\u00e4\u00e4rtus kasvas neljandas kvartalis 0,4%. Lisandv\u00e4\u00e4rtus tekib, kui lahutada ettev\u00f5tete k\u00e4ibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. \u201eMittefinantsettev\u00f5tete sektori lisandv\u00e4\u00e4rtus oli kolmandat kvartalit j\u00e4rjest positiivne, kuid finantsettev\u00f5tete lisandv\u00e4\u00e4rtus on n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4henenud neli kvartalit j\u00e4rjest,\u201c selgitas M\u00fc\u00fcrsepp ja lisas, et tagasihoidlikuks j\u00e4i ka valitsemissektori lisandv\u00e4\u00e4rtus, mis kasvas vaid 0,9%. \u201eSee on sektori n\u00f5rgim tulemus p\u00e4rast 2022. aasta esimest kvartalit. Mittetulundussektori lisandv\u00e4\u00e4rtus v\u00e4henes teist kvartalit j\u00e4rjest (-1,8%), mis on sektori kehvim tulemus p\u00e4rast 2023. aasta esimest kvartalit,\u201c lisas ta.<\/p>\n<p>Netotootemaksud suurenesid neljandas kvartalis 3%, eelk\u00f5ige k\u00e4ibemaksu laekumise t\u00f5ttu. Nii lisandv\u00e4\u00e4rtus kui ka netotootemaksud moodustasid m\u00f5lemad umbes poole SKP kasvust.<\/p>\n<p>Eratarbimine v\u00e4henes neljandas kvartalis 0,4%. Eelk\u00f5ige m\u00f5jutasid tarbimise kahanemist kulutuste v\u00e4henemine transpordile ning alkoholile ja tubakale. Seevastu suurenesid kodumajapidamiste v\u00e4ljaminekud kindlustus- ja finantsteenustele, vabale ajale ning kodusisustusele. M\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral kasvasid ka kulutused r\u00f5ivastele ja jalatsitele ning infole ja sidele.<\/p>\n<p>Investeeringud ja v\u00e4liskaubandus kasvasid<\/p>\n<p>Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis 6,9%, mis oli aasta parim tulemus. Kasvu vedasid mittefinantsettev\u00f5tete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (42,8%) ja kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (22,8%). Suurim negatiivne m\u00f5ju tuli mittefinantsettev\u00f5tete investeeringutest masinatesse ja seadmetesse (-42%) ja valitsemissektori investeeringutest muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-12,7%).<\/p>\n<p>V\u00e4liskaubandus j\u00e4tkas neljandas kvartalis kasvu, eksport suurenes 4,7% ja import 3,1%. \u201eNetoeksport oli koguni 183,2 miljonit eurot, mis on tugevaim tulemus p\u00e4rast 2023. aasta esimest kvartalit,\u201c t\u00f5i M\u00fc\u00fcrsepp v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Kaupade v\u00e4ljavedu suurenes 4,1% ja sissevedu 2,3%. M\u00e4rgatavalt suurenes koksi ja puhastatud naftatoodete, mitterahakulla, metallitoodete, arvutite ja elektroonika ning elektriseadmete kaubandus. Suurim negatiivne m\u00f5ju tuli mootors\u00f5idukite impordilt.<\/p>\n<p>Teenuste eksport kasvas 5,6% ja import 4,8%. Kasvu m\u00f5jutas eelk\u00f5ige reklaami ja uuringute ning muude \u00e4riteenuste ost ja m\u00fc\u00fck.<\/p>\n<p>Sesoonselt ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evade arvuga korrigeeritud SKP kahanes v\u00f5rreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga 0,1% ja kasvas v\u00f5rreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,8%. <\/p>\n<p>Positiivsed m\u00e4rgid on \u00f5hus<\/p>\n<p>Kokku kasvas lisandv\u00e4\u00e4rtus l\u00f5ppenud aastal 0,3%. Mittefinantsettev\u00f5tete sektori lisandv\u00e4\u00e4rtus kahanes aastaga 0,2% ja finantssektori lisandv\u00e4\u00e4rtus 0,4%. Seevastu valitsemissektori lisandv\u00e4\u00e4rtus kasvas 2,3%. Esimest korda kolme aasta jooksul v\u00e4henes 2025. aastal mittetulundussektori lisandv\u00e4\u00e4rtus 0,4%.<\/p>\n<p>Tegevusaladest olid 2025. aastal suurima positiivse m\u00f5juga t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus ning info ja side. \u201eKui j\u00e4tta k\u00f5rvale erandlik 2024. aasta, siis on info ja side tegevusala Eesti majanduse mootorite seas p\u00fcsinud ka viimastel rasketel aastatel. T\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus panustas positiivselt viimati 2021. aastal,\u201c s\u00f5nas M\u00fc\u00fcrsepp.<\/p>\n<p>Suurematest tegevusaladest toetas majandust m\u00e4rgatavalt ka kinnisvaraalane tegevus. Majanduse suurimaks aeglustajaks oli l\u00f5ppenud aastal kaubandus, samuti veondus ja laondus ning ehitus. <\/p>\n<p>Eratarbimine on viimased kaks aastat p\u00fcsinud 2023. aasta tasemel. L\u00f5ppenud aastal suurenesid eelk\u00f5ige kodumajapidamiste kulutused finants- ja kindlustusteenustele. Samuti kasvasid m\u00e4rgatavalt v\u00e4ljaminekud kodusisustusele, vabale ajale, infole ja sidele ning haridusele. Enim v\u00e4henesid kulutused transpordile, alkoholile ja tubakale ning toitlustusele ja majutusele.<\/p>\n<p>Netotootemaksud suurenesid aasta peale kokku 2,9%, investeeringud 3,2%. Investeeringute kasvu vedas valitsemissektor, mille investeeringud suurenesid 11,1%. Peamiselt suurenesid investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse p\u00f5hivarasse (73,2%).<\/p>\n<p>Nii eksport kui ka import kasvasid 2025. aastal 5%. Netoeksport moodustas aasta l\u00f5puks 401,6 miljonit eurot, mis on Eestis suurim v\u00e4liskaubanduse \u00fclej\u00e4\u00e4k p\u00e4rast 2019. aastat.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120439521\/statistikaamet-2025-oli-eesti-majanduses-viimase-kolme-aasta-parim\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120439521\/statistikaamet-2025-oli-eesti-majanduses-viimase-kolme-aasta-parim\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (11)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jooksevhindades moodustas SKP eelmise aasta viimases kvartalis 11 miljardit eurot ja 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot. Statistikaameti&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119115,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[28301,30201,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2198,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-119114","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-28301","tag-2025-aasta","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduskasv","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116158330476636115","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119114"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119114\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}