{"id":119145,"date":"2026-03-02T08:15:07","date_gmt":"2026-03-02T08:15:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119145\/"},"modified":"2026-03-02T08:15:07","modified_gmt":"2026-03-02T08:15:07","slug":"marko-rundva-burokraatia-toodab-vaikuse-asemel-valglinnastumist-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119145\/","title":{"rendered":"Marko R\u00fcndva: b\u00fcrokraatia toodab vaikuse asemel valglinnastumist | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Terviseameti dokumente lugedes tekib sageli mulje, nagu oleks liiklus- v\u00f5i keskkonnam\u00fcra mingi iseseisev ja abstraktne kurjus, mis r\u00fcndab meid v\u00e4ljastpoolt. Tegelikkuses ei ole liiklusm\u00fcra abstraktne vaenlane, see oleme meie ise. Need on inimesed, kes s\u00f5idavad hommikul t\u00f6\u00f6le ja viivad lapsed kooli. See on \u00fchistransport, mis hoiab linna k\u00e4igus. Need on kullerid, kes toovad toidu poodidesse ja ehitusmaterjalid objektile, ja kiirabiautod, mis tormavad v\u00e4ljakutsele.<\/p>\n<p>K\u00f5ik need tegevused on \u00fcksikult v\u00f5ttes t\u00e4iesti legaalsed ja \u00fchiskonna toimimiseks h\u00e4davajalikud. Me ei saa neid lihtsalt &#8220;\u00e4ra keelata&#8221;, kuid kogumis tekkiv v\u00e4ga k\u00f5rge liiklusm\u00fcra v\u00f5ib m\u00f5juda halvasti inimese tervisele.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.terviseamet.ee\/keskkonnatervis\/ettevotjale-ja-kohalikule-omavalitsusele\/planeeringud-ja-projektid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Terviseameti kodulehel ilutseb ehmatav fakt<\/a>, et Eestis on pikaajalisest k\u00f5rgest keskkonnam\u00fcrast negatiivselt m\u00f5jutatud \u00fcle 300 000 inimese. Tekib fundamentaalne k\u00fcsimus: kes sellise olukorra tekkimise eest vastutab ja kuidas seda lahendada?<\/p>\n<p>Milleks meile \u00fcldse j\u00e4relevalve?<\/p>\n<p>Seadus \u00fctleb, et f\u00fc\u00fcsilise ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse n\u00f5uetele. Suurim m\u00fcraallikas on linnaliiklus, mille korraldaja on kohalik omavalitsus. Terviseametil on p\u00f5him\u00e4\u00e4rusest tulenev kohustus teha riiklikku j\u00e4relevalvet ja n\u00f5uda m\u00fcraallika valdajalt meetmeid olukorra parandamiseks.<\/p>\n<p>\u00d5iguskantsler on oma kirjades asutustele ja omavalitsustele selgelt ja korduvalt r\u00f5hutanud \u00fcht l\u00e4\u00e4neliku \u00f5igusruumi alustala, et igal inimesel peab olema teadmine ja \u00f5igusp\u00e4rane ootus, et tema \u00fcmber olev elukeskkond on n\u00f5uetele vastav ning riik tagab kehtestatud normide t\u00e4itmise.<\/p>\n<p>Kui seda ei suudeta tagada ja j\u00e4relevalve piirdub vaid k\u00e4te laiutamise ning eraomanikele ehituskeeldude jagamisega, siis tekib paratamatu ja p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus, et milleks meile \u00fcldse m\u00fcranormid ja selline riiklik j\u00e4relevalve. Kas normid on loodud selleks, et kaitsta paberil olevat ideaali ja nullida uusi initsiatiive, v\u00f5i selleks, et p\u00e4riselt inimeste elukeskkonda turvalisemaks muuta? Kui t\u00e4nava v\u00f5i trammitee m\u00fcra reostab kinnistut ja vastutav amet m\u00fcraallika valdajat korrale ei kutsu, siis on absurdne karistada kinnistu omanikku, kes soovib reostuse eest varju pakkuvat uut hoonet ehitada.<\/p>\n<p>Praktikas n\u00e4eme risti vastupidist mustrit. Tegelikud m\u00fcratekitajad j\u00e4etakse rahule ning karistatakse hoopis kinnistuomanikku. On tekkinud \u00f5iguslikult t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu olukord, et naaberkinnistu valdaja rikub norme\u2013 n\u00e4iteks paigaldab m\u00fcrarikkama soojuspumba v\u00f5i ventilatsiooniseadme \u2013 v\u00f5i kahtlustab terviseamet, et seda on tehtud, ja see annab talle sisuliselt veto\u00f5iguse sinu arendustegevuse \u00fcle.<\/p>\n<p>Amet peatab nii uute eluruumide planeerimise ja n\u00f5uab, et sa l\u00e4heksid ise olukorraga tutvuma, teeksid naabri seadmele j\u00e4relevalve iseloomuga m\u00f5\u00f5tmisi ja t\u00f5estaksid, et naabri tegevus ei ole p\u00f5hjustanud sinu kinnistule \u00fclenormatiivset m\u00fcraolukorda. Ja ilma selleta ei ole v\u00f5imalik planeeringut koosk\u00f5lastada.<\/p>\n<p>Sama muster kehtib liikluse puhul. Terviseameti ametlikke kirju lugedes tekib tunne, justkui oleks krundiomanik isiklikult selles s\u00fc\u00fcdi, et tema maa k\u00f5rval kulgeval t\u00e4naval v\u00f5i maanteel on liikluskoormus liiga suur v\u00f5i kriibib m\u00f6\u00f6das\u00f5itva trammi maksimaalne helir\u00f5hutase k\u00f5rvu. Arendajale v\u00f5i eraisikule seatakse uute kodude rajamiseks eeltingimuseks n\u00f5ue lahendada avaliku taristu m\u00fcraprobleem. Eraomanik ei saa aga avalikul t\u00e4naval kiiruspiirangut v\u00f5i raskeliikluse keeldu kehtestada, r\u00e4\u00e4kimata trammipargi v\u00e4ljavahetamisest.<\/p>\n<p>&#8220;Mugavuspositsiooni valimine ja eraomanike karistamine ei muuda linna detsibelli v\u00f5rragi vaiksemaks.&#8221;<\/p>\n<p>Terviseamet on \u00fche planeeringuga seotud kirjavahetuses v\u00e4itnud, et neil puudub \u00f5igus teha kohalikule omavalitsusele ettekirjutusi. Mis on siis \u00fcldse terviseameti kui j\u00e4relevalveasutuse tegelik roll? Kas t\u00f5esti on nende eesm\u00e4rk lihtsalt k\u00f5rvalt j\u00e4lgida halvenevat m\u00fcraolukorda ja piirduda uute majade ehitamise keelamisega? Kui asutus leiab, et tal puuduvad seaduslikud hoovad tegelike m\u00fcraallika valdajate korrale kutsumiseks, on nende kohustus p\u00f6\u00f6rduda seadusandja poole. Mugavuspositsiooni valimine ja eraomanike karistamine ei muuda linna detsibelli v\u00f5rragi vaiksemaks.<\/p>\n<p>Kas kujutate ette sarnast praktikat m\u00f5nes teises keskkonnavaldkonnas? Kujutleme, et tehas laseb k\u00f5rvalasuvasse j\u00f5kke pidevalt m\u00fcrgiseid kemikaale, teie aga soovite oma j\u00f5ekaldal asuvale krundile ehitada kodu. Riiklik j\u00e4relevalve teatab: &#8220;Kuna j\u00f5es on m\u00fcrgiste ainete norm \u00fcletatud, keelame teil ehitamise.&#8221; Seejuures j\u00e4etakse tehas t\u00e4iesti rahule ja lastakse tal m\u00fcrgitamist j\u00e4tkata. Just nii jabur on hetkel olukord keskkonnam\u00fcraga. Tegelik saastaja toimetab puutumatult edasi, aga riikliku sunniga karistatakse kannatavat eraomanikku.<\/p>\n<p>Lapsed m\u00fcras, aga uued kodud on keelatud<\/p>\n<p>Eriti eba\u00f5iglaseks muudab olukorra see, mis toimub \u00fchiskonna k\u00f5ige haavatavama grupiga. Tallinna linna strateegilisest m\u00fcrakaardist selgub ehmatav reaalsus, et \u00a0meil asub palju koole ja lasteaedasid piirkondades, kus v\u00e4lis\u00f5hus leviva liiklusm\u00fcra tasemed \u00fcletavad \u00f5ppeasutustele kehtestatud normtasemeid. M\u00f5nel juhul ulatub p\u00e4evane m\u00fcratase laste viibimisaladel koguni 65\u201374 dB-ni.<\/p>\n<p>Kas laste kaitse reaalsete m\u00fcraallikate eest ei peaks olema tervisekaitse j\u00e4relevalveasutuse absoluutne prioriteet? Selle asemel, et koost\u00f6\u00f6s kohaliku omavalitsusega leida m\u00fcra leevendavaid meetmeid lasteaedade ja koolide juures, on energia suunatud uute arenduste peatamisele selleks \u00fcha uusi argumente otsides. See on j\u00e4relevalve tegevusetus tegelike probleemide ees.<\/p>\n<p>Euroopa suurlinnade eeskuju ja valglinnastumise l\u00f5ks<\/p>\n<p>Terviseamet viitab tihti <a href=\"https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/HTML\/?uri=CELEX:32002L0049\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00fcrav\u00e4hendamise poliitikale<\/a>, mis justkui keelaks m\u00fcrarikkasse keskkonda ehitamise. Tegelikkus on Euroopas teistsugune.<\/p>\n<p>Helsingi ehitab linna suubuvaid laiu maanteid nn linnabulvarite raames maju t\u00e4is, sest uued hooned toimivad ise massiivsete m\u00fcrat\u00f5ketena, mille taha tekivad vaiksed sisekvartalid.<\/p>\n<p>Stockholmis ja Viinis on kasutusel &#8220;vaikse poole&#8221; planeerimise printsiip ehk tiheda liiklusega magistraalide \u00e4\u00e4rde ehitatakse elamuid tingimusel, et korteri aknad ja magamistoad avaneksid varjestatud sisehoovi ning v\u00e4lisfassaadid tagavad piisava heliisolatsiooni. Keegi ei oota, et arendaja teeks Viini peamagistraalid vaikseks.<\/p>\n<p>M\u00e4ngime korraks m\u00f5ttega, et ameti valitud suund \u2013 suunata arendused ainult linnast v\u00e4lja vaiksetele aladele \u2013 ongi lahendus. Eestis rajatakse aastas umbes 6000\u20138000 uut eluruumi. Isegi kui me suunaksime kogu ehitustegevuse eranditult olemasolevatele vaiksetele aladele Tallinna ja Tartu l\u00e4hi\u00fcmbruses, kuluks 300 000 m\u00fcrast kannatava inimese \u00fcmberasustamiseks aastak\u00fcmneid.<\/p>\n<p>See on ohtlik illusioon, mis toodab hoopis uut m\u00fcra. Kui me ei luba ehitada kodusid olemasolevasse linnakeskusesse, siis soosime valglinnastumist. Linna t\u00f6\u00f6le, kooli ja huviringi p\u00e4\u00e4semiseks on v\u00e4ltimatult vaja autot. Seda suundumust t\u00f5estavad ilmekalt ka transpordiameti iga-aastased loendusandmed, mis n\u00e4itavad j\u00e4rjepidevat liiklussageduste kasvu just Tallinna ja Tartusse suubuvatel peamistel maanteedel. Inimesed on elama kolinud linnast v\u00e4lja, kuid nende igap\u00e4evane elu on j\u00e4\u00e4nud linna. Rohkem autosid t\u00e4hendab suuremat liiklussagedust, mis omakorda t\u00f5stab m\u00fcrataset kogu piirkonnas, ka seal, kus hetkel on veel vaikne.<\/p>\n<p>Ametkondlik kurtus ja p\u00f6\u00f6rdumine \u00f5iguskantsleri poole<\/p>\n<p>Olen neid teemap\u00fcstitusi, ohukohti ja terviseameti praktika suuri ebak\u00f5lasid t\u00f5statanud j\u00e4rjepidevalt viimaste aastate jooksul. Olen suhelnud nii keskkonnaministeeriumi (n\u00fc\u00fcd kliimaministeerium) kui ka terviseametiga mitmetes formaatides. Paraku on kogu see tegevus jooksnud vastu b\u00fcrokraatlikku seina.<\/p>\n<p>Terviseamet ei ole oma j\u00e4ika, arengut pidurdavat ja fookusest v\u00e4ljas praktikat muutnud. Veelgi enam, kordagi ei ole suudetud veenvalt, teaduslikult v\u00f5i \u00f5iguslikult selgitada senise tegevuse sisulist loogikat ega seda, kuidas lauskeeldude jagamine ja peamiste m\u00fcraallika valdajatele ettekirjutuste mittetegemine lahendab avaliku linnaruumi m\u00fcraprobleemi.<\/p>\n<p>Kuna argumenteeritud arutelu ei ole lahendust toonud, esitasin hiljuti ametliku p\u00e4ringu \u00f5iguskantslerile, paludes anda hinnang, kas terviseameti selline tegevus \u2013 riikliku j\u00e4relevalve delegeerimine eraisikutele ja elukeskkonna kaasajastamise pimesi blokeerimine \u2013 on \u00fcldse \u00f5igusp\u00e4rane.<\/p>\n<p>Linnam\u00fcra v\u00e4hendamises ei ole kiireid imelahendusi. Reaalsed meetmed on administratiivsed ja liikluskorralduslikud: kiiruspiirangud, raskeliikluse \u00fcmbersuunamine ja liikluse sujuvamaks muutmine. Nende strateegiate viljade ootamise ajaks ei tohi aga linnaruumi arengut keelata.<\/p>\n<p>Halduspraktikas tuleb naasta seaduste tegeliku eesm\u00e4rgi ja terve m\u00f5istuse juurde. Terviseamet peab j\u00e4relevalveasutusena asuma tegelema tegelike m\u00fcraallikate ohjamisega, olgu selleks siis maantee, t\u00e4nav, trammitee v\u00f5i naaberkinnistul paiknevad tehnos\u00fcsteemid, mitte ootama, et eraomanikud lahendaksid isikliku rahakoti arvelt riiklikke planeerimisvigu.<\/p>\n<p>Planeeringute fookus tuleb suunata tagasi sinna, kuhu see kuulub: kas kavandatavate arhitektuursete ja ehituslike leevendusmeetmetega on v\u00f5imalik tagada siseruumides ja m\u00fcratundlike hoonete juurde kuuluvatel puhkealadel, \u00f5ppealadel tervislik ja vaikne keskkond, mis laseb inimestel elada kvaliteetselt s\u00f5ltumata t\u00e4navam\u00fcrast?<\/p>\n<p>Pimesi keelamine ja paberist normide ees k\u00e4te laiutamine ei tee Eestit vaiksemaks, vaid j\u00e4tab meid lihtsalt virelema vananevasse elamufondi ja kasvavasse liiklusm\u00fcrasse.<\/p>\n<p>Marko R\u00fcndva on akustikakonsultatsiooni ettev\u00f5tte Kajaja Acoustics O\u00dc omanik ja juhatuse liige ning on akustikakonsultandina t\u00f6\u00f6tanud 2003. aastast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Terviseameti dokumente lugedes tekib sageli mulje, nagu oleks liiklus- v\u00f5i keskkonnam\u00fcra mingi iseseisev ja abstraktne kurjus, mis r\u00fcndab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119146,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,1641,20034,55480,34,36,31,32,21,28,29,55481,14673,2019,55482,8469,19425,19,37324,25,2130,249,4744,23,24,22,20,30],"class_list":["post-119145","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitamine","tag-elamud","tag-elamufond","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklusmura","tag-linn","tag-linnaruum","tag-marko-rundva","tag-mura","tag-murareostus","tag-news","tag-planeerimine","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinn","tag-tartu","tag-terviseamet","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116158589988141369","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119145","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119145"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119145\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119146"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119145"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119145"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119145"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}