Kiired muutused \u00fchiskonnas j\u00e4tavad otsese j\u00e4lje ka noorte ainevahetusele. Tartu \u00dclikooli teadlased uurisid kahe muidu sarnase p\u00f5lvkonna tervist ja avastasid ootamatult, et noorema p\u00f5lvkonna saledamatel noortel kujunes k\u00f5rgem veresuhkru tase.<\/p>\n
N\u00f5ukogude aja l\u00f5pp ja Eesti iseseisvumine muutsid oluliselt inimeste elukogemust. Sotsiaalsed muutused m\u00f5jutasid ka noorte f\u00fcsioloogiat. “Inimese p\u00f5hilised tervise- ja f\u00fcsioloogilised n\u00e4itajad s\u00f5ltuvad paljuski sellest, mida inimene ise teeb v\u00f5i kuidas ta k\u00e4itub,” selgitas uurimuse kaasautor ja Tartu \u00dclikooli on ps\u00fchhof\u00fcsioloogia professor Jaanus Harro.<\/p>\n
“Inimese tegemised ja k\u00e4itumine v\u00f5ivad omakorda s\u00f5ltuda sellest, mis toimub \u00fcmberringi \u00fchiskonna tasandil, ja kui \u00fchiskond muutub, v\u00f5ib tihtipeale muutuda ka inimese k\u00e4itumine,” lisas Harro. P\u00fc\u00fcd selle m\u00f5ju ulatust m\u00e4\u00e4rata viis uue teadust\u00f6\u00f6ni. Teadlased kasutasid selleks 1998. aastal alanud Eesti laste uuringu andmeid ning v\u00f5rdlesid 1980. aastate alguses ja l\u00f5pus s\u00fcndinud noori. R\u00fchmade vanusevahe oli keskeltl\u00e4bi vaid kuus aastat.<\/p>\n
Uuringu valim oli Harro s\u00f5nul erakordselt esinduslik. Juhuslikustamise algoritmi alusel valiti v\u00e4lja 25 kooli Tartu linnas ja maakonnas ning uuringusse kutsuti k\u00f5ik \u00fcheksandate ja kolmandate klasside \u00f5pilased. Kutsututest osales umbes 80 protsenti. Toitumise t\u00e4pseks hindamiseks t\u00e4itsid k\u00f5ik osalejad toitumisp\u00e4evikut ja l\u00e4bisid t\u00e4psustava intervjuu. “See, et valim on peaaegu t\u00e4ielik ja v\u00e4ga v\u00e4hesed j\u00e4id k\u00f5rvale, annab unikaalse v\u00f5imaluse s\u00fcnnikohorte v\u00f5rrelda,” r\u00f5hutas Harro.<\/p>\n
Andmeid asusid anal\u00fc\u00fcsima doktorant Urmeli Katus ja toitumisspetsialist Inga Villa. Algselt vaatasid nad geenivariantide m\u00f5ju kehakoostisele. Peagi avastasid nad aga ootamatu ainevahetusliku erinevuse. Erinevused ilmnesid kohas, kust teadlased neid otsida ei plaaninud: kehakoostises ja gl\u00fckoosi ainevahetuses.<\/p>\n
Noorem r\u00fchm tarbis vanemaga v\u00f5rreldes v\u00e4hem s\u00fcsivesikuid. Samuti oli neil v\u00e4iksem keha rasvasisaldus. Ometi k\u00e4itus nende ainevahetus teistmoodi. “Noorukiea l\u00f5pupoole, 18-aastaselt, oli gl\u00fckoositase oluliselt k\u00f5rgem nooremal kohordil, kes \u00f5igupoolest tarbib s\u00fcsivesikuid v\u00e4hem,” kirjeldas Harro.<\/p>\n
Ainevahetuslik pilt muutus inimeste vananedes. “Vahe kadus 25. eluaastaks \u00e4ra, kuid siis ilmnes hoopis see, et nooremal kohordil oli insuliinitase k\u00f5rgem, mis v\u00f5iks muidugi gl\u00fckoositaset v\u00e4hendada,” r\u00e4\u00e4kis teadlane. Arstid v\u00f5tsid vereproovid hommikul t\u00fchja k\u00f5huga. Seega n\u00e4itasid tulemused organismi \u00fcldist valmisolekut, mitte vahetut reaktsiooni toidule. “Nii et muutunud pole mitte ainult see, mida inimesed s\u00f6\u00f6vad, vaid selle vastusena on m\u00f5nev\u00f5rra muutunud ka ainevahetus,” j\u00e4reldas Harro.<\/p>\n
Leitud muutused peegeldavad organismi keerulisi kohanemisprotsess. Inimkeha p\u00fc\u00fcab alati s\u00e4ilitada sisemist tasakaalu. Harro selgitas: “Organism on meil evolutsioonis kujunenud selliseks fantastiliseks hom\u00f6ostaatiliseks s\u00fcsteemiks, mis reageerib v\u00e4liskeskkonna muutustele, et sisekeskkonda mingis m\u00f5ttes stabiilsena hoida”. Tervise m\u00e4\u00e4rab seega geenide ja keskkonna tihe koosm\u00f5ju. Samad geenivariandid v\u00f5ivad erinevates elutingimustes anda hoopis vastupidiseid tulemusi.<\/p>\n
Stressiga toimetulekul m\u00e4ngib kriitilist rolli aga just ainevahetus. Loomkatsed n\u00e4itavad selget seost ainevahetuse ja stressi vahel. “See, kuidas olendid reageerivad stressile, n\u00e4ib s\u00f5ltuvat sellest, missugune on nende s\u00fcsivesikute ainevahetus,” kinnitas Harro.<\/p>\n
T\u00e4psete p\u00f5hjuslike seosteni j\u00f5udmine v\u00f5tab aga veel aega. Praegune statistika kipub k\u00e4sitlema k\u00f5iki inimesi \u00fchesugustena. “Kausaalsuste v\u00e4ljajoonistamisega ei ole me minu arvates \u00fcldse v\u00e4ga kaugele j\u00f5udnud kasv\u00f5i sel p\u00f5hjusel, et me k\u00e4itume oma statistiliste andmeanal\u00fc\u00fcsidega nii, nagu oleksid k\u00f5ik inimesed \u00fchesugused,” tunnistas Harro. Praktikas on aga inimestel on erinevad metaboolsed t\u00fc\u00fcbid ja kohanemisrajad.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Nutrition, Metabolism and Cardiovascular Diseases.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kiired muutused \u00fchiskonnas j\u00e4tavad otsese j\u00e4lje ka noorte ainevahetusele. Tartu \u00dclikooli teadlased uurisid kahe muidu sarnase p\u00f5lvkonna tervist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119182,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[14005,26,27,37,33,35,34,36,31,32,32133,21,55496,55495,28,29,19,38063,25,55497,28036,23,24,22,20,20394,30],"class_list":["post-119181","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ainevahetus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-glukoos","tag-headlines","tag-insuliinitase","tag-jaanus-harro","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noorte-tervis","tag-populaarseimad-lood","tag-stress-ja-ainevahetus","tag-susivesikud","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-veresuhkur","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116158806325550458","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119181","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119181"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119181\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119182"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119181"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119181"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119181"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}