T\u00f5si, m\u00e4rtsi alguse seisuga kattis Eestit veel \u00fcsna \u00fchtlane lumikate, mis alates 27. veebruarist on kiiresti kahanenud. 1. m\u00e4rtsi seisuga oli n\u00e4iteks Tallinn\u2011Harkus lumikatte paksus 20 cm, V\u00e4ike\u2011Maarjas 24 cm, J\u00f5geval 15 cm ja J\u00f5hvis 13 cm. \u00dclej\u00e4\u00e4nud ilmajaamades j\u00e4i lumikate alla 10 cm. Need n\u00e4itajad viitavad pigem m\u00f5\u00f5dukale, mitte erakordselt suurele lumeveevarule.<\/p>\n
V\u00e4ide, et \u201eKiire lume sulamine koos vihmadega v\u00f5ib k\u00fcllastada pinnase veega \u2026\u201c, on \u00fcldp\u00f5him\u00f5ttena \u00f5ige. Hetkeolukord Eestis on aga pinnase veega k\u00fcllastumise seisukohast pigem vastupidine. \u00dcle Eesti on pinnavee tase praegu madal. Sellel on kaks peamist p\u00f5hjust. Esiteks, kuigi eelmine suvi oli vihmarohke, on alates septembrist olnud sademeid pigem normist veidi v\u00e4hem (77\u202696% normist). Teiseks hakkas koos detsembri l\u00f5pus saabunud p\u00fcsivate miinuskraadidega j\u00f5gede ja ojade veetase \u00fchtlaselt alanema ning j\u00f5udis mitmel pool veebruari l\u00f5puks v\u00e4ga madalale tasemele. Mitmes h\u00fcdromeetriajaamas on veetase langenud isegi allapoole pikaajalist veebruarikuu miinimumi, mis ilmestab h\u00e4sti \u00fcldist pinnaveevaru seisu. Lisaks. Kiire lumesulamise korral koos vihmadega ei m\u00e4ngi pinnase eelnev veega k\u00fcllastatus enam m\u00e4\u00e4ravat rolli. Sellistes tingimustes hakkavad domineerima h\u00fcdrod\u00fcnaamilised protsessid: vihm niisutab t\u00e4iendavalt maapinda ja moodustab \u00f5hukese veekile, millel j\u00e4rgnevad sula- ja vihmavee kogused liiguvad kiiremini j\u00f5kke, suurendades vee juurdevoolu vooluveekogusse.<\/p>\n
<\/p>\n 25.02.2026 <\/p>\n Eksperdid hoiatavad: saabuv suur sula v\u00f5ib kaasa tuua ootamatuid \u00fcleujutusi ja veekahjusid (18) <\/p>\n <\/a><\/p>\n Ka see v\u00e4ide, et \u201eKui maapind on k\u00fclmunud (v\u00f5i veega juba k\u00fcllastunud), ei pruugi see sulavett enam endasse imada ning vesi leiab tee sinna, kuhu tavap\u00e4raselt ei j\u00f5ua\u201c on \u00fcldiselt korrektne, kuid praeguste andmete p\u00f5hjal ei ole enamikus Eesti piirkondades pinnas ei veega k\u00fcllastunud ega ka s\u00fcgavalt k\u00fclmunud. Detsembri l\u00f5pus langes \u00f5hutemperatuur miinuspoolele ja jaanuari alguses tabas Eestit ulatuslik ja tugev lumesadu, kohati kuni 30 cm. Selle l\u00fchikese ajavahemiku jooksul ei j\u00f5udnud maapind enne lumikatte teket oluliselt k\u00fclmuda, mist\u00f5ttu on pinnas paljudes kohtades j\u00e4\u00e4nud vett l\u00e4bilaskvaks. Seega on pinnas praegu pigem kuiv ning samas valdavalt mitte k\u00fclmunud, mis loob soodsad tingimused lumesulavee imbumiseks pinnasesse.<\/p>\n Esialgsete pikaajaliste prognooside kohaselt on Eestis oodata suhteliselt stabiilset meteoroloogilist olukorda: p\u00e4evasel ajal p\u00fcsivad temperatuurid kuni +5 \u00b0C, \u00f6\u00f6sel langevad kuni \u22126 \u00b0C-ni. Selline temperatuurire\u017eiim aeglustab sulamisprotsessi ning v\u00e4hendab j\u00e4rsu suurvee kujunemise t\u00f5en\u00e4osust. Seet\u00f5ttu pakun, et \u00fcle kallaste t\u00f5usvaid j\u00f5gesid me t\u00e4navuse kevadsuurvee ajal ei n\u00e4e. V\u00f5i kui siiski, on p\u00f5hjuseks lokaalsed j\u00e4\u00e4minekust tekkivad ummistused, mis vee \u00fcles paisutavad. Just j\u00e4\u00e4ummistustest p\u00f5hjustatud j\u00e4rsud ja raskesti prognoositavad veetaseme t\u00f5usud kujutavad k\u00e4esoleval kevadel suurimat h\u00fcdroloogilist riski.<\/p>\n Lisaks v\u00f5ib \u00fcleujutusoht tekkida ka n\u00e4iliselt rahulikumas olukorras, kus sulavesi liigub allavoolu, kuid selle \u00e4ravool on j\u00e4\u00e4 t\u00f5ttu takistatud. Paksu j\u00e4\u00e4kaane all olev Peipsi j\u00e4rv ja Emaj\u00f5gi ei taha ilmselt k\u00f5ike allvoolu liikuvat sulavett liiga h\u00e4sti vastu v\u00f5tta, mist\u00f5ttu v\u00f5ib \u00fcleujutusoht tekkida Tartus ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruses nii \u00fcles- kui allavoolu. Sarnane olukord v\u00f5ib kujuneda V\u00f5ru linnas Tamula j\u00e4rve m\u00f5jul, kui Haanja k\u00f5rgustikult n\u00f6 alla \u201ekaussi\u201c kogunev lumesulavesi ei mahu m\u00f6\u00f6da Vahej\u00f5ge ja V\u00f5handu j\u00f5ge \u00e4ra voolama. Samuti on \u00fcleujutus v\u00f5imalik Sindis, kuna P\u00e4rnu j\u00f5e suudmeala ja meri on veel j\u00e4\u00e4s, ning Narvas \u00fcsna sarnases olukorras. Seega ei tulene v\u00f5imalik \u00fcleujutusoht niiv\u00f5rd pinnase veega k\u00fcllastumisest, vaid eesk\u00e4tt sellest, et j\u00e4\u00e4 piirab vee loomulikku \u00e4ravoolu.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f5si, m\u00e4rtsi alguse seisuga kattis Eestit veel \u00fcsna \u00fchtlane lumikate, mis alates 27. veebruarist on kiiresti kahanenud. 1.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119219,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,55502,28,29,19,1421,726,25,23,24,22,20,30,1298],"class_list":["post-119218","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jana-poldnurk","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-parnu","tag-peipsi","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-voru"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116158979515578406","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119218","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119218"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119218\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119219"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119218"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119218"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119218"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}