{"id":119325,"date":"2026-03-02T12:41:06","date_gmt":"2026-03-02T12:41:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119325\/"},"modified":"2026-03-02T12:41:06","modified_gmt":"2026-03-02T12:41:06","slug":"arstid-veipimine-toob-noortele-kaasa-uued-ja-rasked-kopsuhaigused-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119325\/","title":{"rendered":"Arstid: veipimine toob noortele kaasa uued ja rasked kopsuhaigused | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Mitmed terviseorganisatsioonid ja tarbijad on pikalt v\u00e4itnud, et e-sigaretid on tavasigarettidest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ohutumad. Tartu \u00dclikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Jana Jaali s\u00f5nul tugineb see arvamus aga aegunud eksperthinnangutele. Tema s\u00f5nul viitavad v\u00e4rskemad uuringud rakkude tasandil muule. &#8220;Kindlasti ei ole see 90 protsenti ohutum number adekvaatne. Isegi siis, kui kahjustus on v\u00e4iksem, ei t\u00e4henda see, et riski ei ole. Selline v\u00e4lja\u00fctlemine v\u00f5ib anda ohtlikku valeturvatunnet,&#8221; r\u00f5hutas Jaal.\u00a0<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli kopsukliiniku juhataja professor Alan Altraja lisas, et veipimine ei paku ohutut alternatiivi. Tema s\u00f5nul ei hoia e-sigaret kopse tervena, vaid tekitab kudedes lihtsalt teistsuguseid kahjustusi ja patoloogiaid kui tavasuits.<\/p>\n<p>Erinevad m\u00fcrgid, sama sihtm\u00e4rk<\/p>\n<p>Tavasuitsetamisel tekivad p\u00f5lemisprotsessis tuntud v\u00e4hitekitajad, n\u00e4iteks pol\u00fcts\u00fcklilised aromaatsed s\u00fcsivesinikud ja nitrosamiinid. E-sigareti aurus neid k\u00fcll pole, ent veipijad hingavad sisse teistsugust keemilist kokteili. See koosneb nikotiinist, prop\u00fcleengl\u00fckoolist, gl\u00fctseriinist, lenduvatest karbon\u00fc\u00fclidest ja maitseainetest. Lisaks j\u00f5uavad t\u00e4nap\u00e4evaste suure v\u00f5imsusega seadmete kaudu kopsudesse m\u00fcrgised gaasid, n\u00e4iteks l\u00e4mmastikoksiidid ja vingugaas, ning hulk raskemetalle, sh nikkel, kroom, plii, arseen ja kaadmium.<\/p>\n<p>Alan Altraja s\u00f5nul v\u00f5ib n\u00e4iteks suure v\u00f5imsusega seadmeid kasutades ladestuda kopsusompudesse juba \u00fcheainsa t\u00f5mbega sadu mikrogramme raskemetalle. Need ladestunud metalliosakesed on kopsurakkudele m\u00fcrgised, p\u00f5hjustavad pikaajalist p\u00f5letikku ja soodustavad fibrootiliste muutuste ehk kopsukoe armistumise teket.<\/p>\n<p>M\u00f5lemad harjumused kahjustavad otseselt rakkude DNA-d, kuid teevad seda erisuguste mehhanismide kaudu. Jana Jaal selgitas, et veipijate rakkudes vallandavad oks\u00fcdatiivse stressi seadme kuumus ja aurus leiduvad metallid. E-vedelike magusad lisandid muutuvad seadmes kuumenedes genotoksilisteks \u00fchenditeks ja aldeh\u00fc\u00fcdideks. Samuti p\u00e4rsib e-sigareti aur ens\u00fc\u00fcmide t\u00f6\u00f6d, mis muidu katkist DNA-d parandada aitaksid.<\/p>\n<p>Erilist muret teeb onkoloogidele aga asjaolu, et veipimine p\u00f5hjustab kiiret epigeneetiliste muutuste teket. See t\u00e4hendab, et kemikaalid muudavad seda, kuidas geenid rakkudes avalduvad, programmeerides rakud sisuliselt v\u00e4hieelsesse seisundisse. &#8220;Nii suitsetamine kui ka veipimine p\u00f5hjustavad epigeneetilisi muutusi, mis v\u00f5ivad soodustada v\u00e4hi teket. Seet\u00f5ttu saame onkoloogidena v\u00e4ita vaid seda, et oht on t\u00f5sine,&#8221; t\u00f5des Jaal.<\/p>\n<p>Kuna veipimist on \u00fchiskonnas harrastatud suhteliselt l\u00fchikest aega, ei tea teadlased praegu veel sedagi, kas need s\u00fcgavad geenimuutused on p\u00e4rast harjumusest loobumist \u00fcldse p\u00f6\u00f6rduvad.<\/p>\n<p>Toiduainet\u00f6\u00f6stusest p\u00e4rit kopsul\u00f5hkujad<\/p>\n<p>Kopsude seisukohalt k\u00e4tkevad endas suurt ohtu e-vedelike maitseained. Toiduainet\u00f6\u00f6stuses laialt kasutatavad ained, n\u00e4iteks kaneelaldeh\u00fc\u00fcd ja diatset\u00fc\u00fcl, on allaneelamisel ja maos seedimisel ohutud. Alan Altraja hoiatas aga, et kopsud ei oska nende keemiliste ainetega toime tulla. &#8220;Kuigi hingamiselundid on evolutsiooniliselt arenenud seedeelunditest, ei ole hingamisteed ega kopsud kohastunud vastu v\u00f5tma ega k\u00e4itlema aineid, mis on toiduainet\u00f6\u00f6stuses lubatud. Kopsud on kohastunud vaid \u00f5hu hingamiseks,&#8221; selgitas kopsuarst.<\/p>\n<p>Neid sissehingates m\u00fcrgitavad \u00fchendid kopsurakke isegi siis, kui vedelik nikotiini ei sisalda. Maitseained h\u00e4irivad hingamisteid katva epiteelrakustiku ripsmete funktsiooni, halvates pisikesed nn luuad, mis muidu hingamisteid sissetungivast saastest puhtana hoiavad. Kopsuarstid seostavad diatset\u00fc\u00fcli sissehingamist otseselt oblitereeriva ehk lagundava bronhioliidiga, mida tuntakse nn popkorni kopsu nime all.<\/p>\n<p>Lisaks keemilisele m\u00fcrgitamisele halvab kuum e-sigareti aur kopsude puhastajarakkude ehk alveolaarsete makrofaagide tegevuse. See muudab veipijad tunduvalt vastuv\u00f5tlikumaks viirushaigustele, n\u00e4iteks gripile ja koroonaviirusele. Molekulaarsel tasandil suurendavad e-sigaretid hingamisteedes teatud p\u00f5letikuvalkude, t\u00e4psemalt teist t\u00fc\u00fcpi ts\u00fctokiinide taset, mis soodustab allergilist p\u00f5letikku. Seet\u00f5ttu suurendab veipimine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ja astma riski ligi poolteist korda.<\/p>\n<p>Keerulised diagnoosid<\/p>\n<p>Arstide s\u00f5nul tekitab tavasuitsetamine reeglina \u00e4gedat respiratoorse disstressi s\u00fcndroomi (ARDS), kroonilist bronhiiti, KOK-i ja kopsuv\u00e4hki. Veipimine toob aga kaasa terve rea ebat\u00fc\u00fcpilisi kopsukahjustusi. Nende hulka kuuluvad EVALI (e-sigarettide kasutamisega seotud kopsukahjustus), eosinofiilne pneumoonia, alveolaarne hemorraagia ehk verejooks kopsusompudes, organiseeruv pneumoonia ja bronhektaasia ehk p\u00fcsivad bronhilaiendid.<\/p>\n<p>Alan Altraja s\u00f5nul pole n\u00e4iteks EVALI lihtsalt kerge k\u00f6ha, vaid patsient vajab \u00e4geda kopsukahjustuse korral pahatihti intensiivravi ja mehaanilist ventilatsiooni. Kuigi 2019. aasta kurikuulsat EVALI puhangut seostati peamiselt kanepi\u00fchendi THC ja e-vitamiiniga, tekib professori s\u00f5nul raskeid kopsukahjustusi aeg-ajalt ka tavaliste nikotiinivedelikega.\u00a0<\/p>\n<p>Arstidel on neid uusi haigusi aga v\u00e4ga keeruline diagnoosida, sest nad ei tea, mida t\u00e4pselt otsida. Samuti pole selleks m\u00f5eldud teste. Seet\u00f5ttu pani Altraja arstidele s\u00fcdamele, et ebat\u00fc\u00fcpiliste kopsuhaiguste puhul tuleks e-sigarettidest tingitud kahjustusi kahtlustada pigem varem kui hiljem. Patsiendi vastuv\u00f5tul tuleb selleks kokku panna v\u00e4ga p\u00f5hjalik haiguse eellugu ja uurida \u00fcksikasjalikult, milliste ainetega patsient tegelikult kokku puutus.<\/p>\n<p>Paljud suitsetajad proovivad terviseriske maandada nii, et tarvitavad igap\u00e4evaselt nii tava- kui ka e-sigarette. Professor r\u00f5hutas, et topeltkasutajad ei saavuta mingit tervisev\u00f5itu. &#8220;Nende kopsud on tegelikult suurema l\u00f6\u00f6gi all, kuna puutuvad kokku nii p\u00f5lemisj\u00e4\u00e4kide kui ka e-vedeliku kemikaalidega,&#8221; nentis Altraja. Samuti suurendab topeltkasutus kopsuhaiguste k\u00f5rval oluliselt s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste riski.<\/p>\n<p>Professor juhtis t\u00e4helepanu, et e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks annab sageli hoopis vastupidise tulemuse. Nikotiinis\u00f5ltuvus tugevneb ja kopsutervis halveneb. Biomarkerite uuringud n\u00e4itavad, et topeltkasutajate kehas v\u00e4heneb m\u00fcrkide tase alles siis, kui nad suudavad t\u00f5mmata alla k\u00fcmne tavasigareti p\u00e4evas. Enamik topeltkasutajaid selle piirini aga ei j\u00f5ua ja suitsetavad endiselt hoogsalt.<\/p>\n<p>Isegi siis, kui pikaaegne suitsetaja saab v\u00e4hidiagnoosi, ei soovita arstid asendustootena veipimist. Jana Jaal selgitas, et mittesuitsetajatel on v\u00e4hiravi alati efektiivsem. Kui kopsuv\u00e4higa patsient j\u00e4tkab suitsetamist v\u00f5i e-sigarettide t\u00f5mbamist, tekib ligikaudu k\u00fcmnel protsendil neist kopsu uus pahaloomuline kasvaja.<\/p>\n<p>Viits\u00fctikuga pomm ootab plahvatamist<\/p>\n<p>Jana Jaal selgitas, et kuigi nikotiini ei peeta esmaseks v\u00e4hitekitajaks, soodustab see otseselt juba tekkinud kasvaja kiiret arengut. Nikotiin aitab kasvajarakkudel paljuneda, kasvatab koes uusi veresooni ja toetab siirete ehk metastaaside teket. &#8220;Neil, kellel kasvajad tekivad, ning kes seejuures j\u00e4tkuvalt veipi kasutavad, avastatakse haigus ilmselt oluliselt levinumas staadiumis,&#8221; hoiatas onkoloog.<\/p>\n<p>Kopsude k\u00f5rval ohustab veipimine t\u00f5siselt ka teisi elundeid. Kuna organism v\u00e4ljutab paljusid toksiine uriini kaudu, hoiatasid arstid, et sarnaselt tavasuitsetamisele hakkab veipimine tulevikus ilmselt p\u00f5hjustama ka kusep\u00f5iev\u00e4hki. Jaal t\u00f5i siinkohal paralleeli v\u00e4rvit\u00f6\u00f6stusega. Sarnaselt aniliinv\u00e4rvidest p\u00e4rinevatele aromaatsetele amiinidele, mis tekitasid t\u00f6\u00f6listel kusep\u00f5iev\u00e4hki, koonduvad ka e-sigarettide kahjulikud j\u00e4\u00e4kproduktid enne v\u00e4ljutamist kusep\u00f5ide.<\/p>\n<p>Onkoloogide jaoks tekitabki suurimat muret t\u00f5siste haiguste pikk peiteaeg, mist\u00f5ttu pole kahjude tegelik ulatus veel avaldunud. V\u00e4hitekitajate ja haiguse kliinilise avaldumise vahelise seose kinnitamine v\u00f5tab sageli aega aastak\u00fcmneid. &#8220;Oleme latentsusperioodi alguses,&#8221; nentis Jaal: &#8220;Seos riskiteguri ja v\u00e4hi vahel tuleb tavaliselt ilmsiks siis, kui hakatakse uurima, miks \u00fchte v\u00f5i teist v\u00e4hki on \u00fcht\u00e4kki rohkem. Indiviidi tasandil on selleks aga siis juba liiga hilja&#8221;.<\/p>\n<p>Just eelnevat arvesse v\u00f5ttes peavad m\u00f5lemad tipparstid veipimise laialdast levikut rahvatervisele laastavaks. &#8220;Kopsutervise netokasu on rahvatervise seisukohalt praegu selgesti negatiivne ehk kasu asemel on hoopis kahju,&#8221; t\u00f5des Altraja. Maailmas tervikuna toovad e-sigaretid tema hinnangul kopsuhaiguste riskir\u00fchma miljoneid noori, kes ei oleks tavasuitsetamisega ilmselt kunagi alustanud.<\/p>\n<p>Tervise Arengu Instituudi m\u00f6\u00f6dunud aastal ilmunud <a href=\"https:\/\/www.tai.ee\/et\/valjaanded\/Eesti-koolinoorte-uimastitarvitamise-uuring-2024\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuring<\/a> maalib Eesti noorte e-sigarettide tarvitamisest \u00fcsna selge pildi. Noorte veipimine on kiires kasvutrendis ning proovimisiga on langenud varasemast allapoole, valdavalt 12\u201314 eluaastale. Seejuures oli 2024. aastaks viimase kuu jooksul e-sigarette tarvitanud t\u00fcdrukute hulk v\u00f5rreldes 2019. aastaga enam kui kahekordistunud, kasvades 28 protsendini. Poiste hulgas oli neid 21 protsenti. Tavasuitsu oli proovinud viimase kuu jooksul iga k\u00fcmnes noor.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5tlikult t\u00e4hendab see, et kui 2019. aastal t\u00f5mbas igap\u00e4evaselt tava- v\u00f5i e-sigaretti 13 protsenti poistest ja 10 protsenti t\u00fcdrukutest, siis 2024. aastal 13 protsenti poistest ja 16 protsenti t\u00fcdrukutest.<\/p>\n<p>Professor r\u00f5hutas, et lisaks v\u00e4hiriskile ohustab veipimine otseselt laste ja noorte kopsude anatoomilist arengut, p\u00f5hjustades p\u00fcsivat kopsufunktsiooni langust juba varases eas. Varajane algus pikendab \u00fchtlasi oluliselt kantserogeenide toimeaega kehas.<\/p>\n<p>Jana Jaal hoiatas, et see m\u00f5ju ei eksisteeri vaakumis \u2013 e-sigarettide kahjud lisanduvad teistele vanadele riskiteguritele, nagu alkohol ja \u00fclekaal, ning uutele ohtudele, nagu \u00f5husaaste ja magustatud joogid. Kokteil kokku kergitab tulevikus \u00fchiskonna \u00fcldist v\u00e4hikoormust.<\/p>\n<p>Alan Altraja v\u00f5ttis arstide seisukoha kokku sama karmilt: &#8220;Veipimise propageerimine on v\u00e4ga halb ja rahvavaenulik m\u00f5te. Ainus tervises\u00f5bralik meede on nii sigaretisuitsetamisest kui ka veipimisest t\u00e4ielik loobumine.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mitmed terviseorganisatsioonid ja tarbijad on pikalt v\u00e4itnud, et e-sigaretid on tavasigarettidest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ohutumad. Tartu \u00dclikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119326,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,8855,17101,37,33,35,34,36,55550,31,32,21,16989,55549,55547,28,29,19,12115,25,4747,26175,11150,2424,308,23,24,55548,22,20,4194,17105,50525,30],"class_list":["post-119325","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-e-sigaretid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-evali","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliinikum","tag-kok","tag-kopsud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-onkoloogia","tag-populaarseimad-lood","tag-suda","tag-suits","tag-suitsetamine","tag-tartu-ulikool","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-toss","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vahk","tag-veip","tag-veipimine","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116159636079786269","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119325"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119325\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119325"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119325"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}