Venemaa oleks soovinud samasugust \u00f5huoperatsiooni teha 2022. aastal Ukraina vastu, mille Ameerika \u00dchendriigid koos Iisraeliga \u00e4sja Iraanis korraldasid, kuid Moskval pole selliseid v\u00f5imeid, t\u00f5des Eesti \u00f5huv\u00e4e endine \u00fclem, brigaadikindral erus Jaak Tarien.<\/p>\n
“Ma usun, et Vene s\u00f5jav\u00e4eline pool praegu vaatab seda kampaaniat ja m\u00f5tleb, et seda tahtsid nemad teha 2022. aastal Ukrainale, aga ei tulnud v\u00e4lja \u2013 neil ei olnud seda v\u00f5imekust, et v\u00f5tta kiiresti maha vastase \u00f5hukaitse ja juhtkond,” r\u00e4\u00e4kis Tarien, kes praegu on partnersuhete juht ettev\u00f5ttes Farsight Vision O\u00dc. “See oli see, mis kaardi pealt tundus, et Venemaa \u00fcritas, aga ei suutnud. Ja n\u00fc\u00fcd nad kindlasti n\u00e4evad, et Ameerika s\u00f5jav\u00e4gi on hoopis teisest klassist, et see tehti v\u00e4ga kiiresti \u00e4ra,” lisas ta.<\/p>\n
Tarieni s\u00f5nul on Iraanis korraldatud kampaania t\u00e4pselt selline, mida USA ja ka NATO doktriin ette n\u00e4eb: “Niimoodi algaksidki t\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5jad, et k\u00f5igepealt haaratakse kontroll \u00f5huruumi \u00fcle. Esimeste lainetega on maha surutud Iraani \u00f5hukaitse, n\u00fc\u00fcd on Iisraeli ja USA lennukitel praktiliselt t\u00e4ielik tegutsemisvabadus ja n\u00fc\u00fcd nad r\u00fcndavad neid sihtm\u00e4rke, mida nad ise prioriteetseks peavad oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks.”<\/p>\n
Tema hinnangul on USA saavutanud esimestel p\u00e4evadel oma \u00f5hukampaaniaga suurt edu: “Iraani juhtkond, mitmed v\u00f5tmeisikud, on h\u00e4vitatud. \u00d5hukaitse on maha surutud, ei ole kuulda olnud, kas Iraani lennukid \u00fcldse \u00f5hku t\u00f5usid, t\u00f5en\u00e4oliselt mitte. Praegu saavad USA ja Iisraeli r\u00fcndelennukid lennata nende sihtm\u00e4rkideni, mis on seatud h\u00e4vitamiseks.”<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas selliste \u00f5hur\u00fcnnakutega on v\u00f5imalik h\u00e4vitada Iraani ballistiliste rakettide v\u00f5imekus ja tuumap\u00fc\u00fcdlused nagu USA president Donald Trump laup\u00e4eval kuulutas, vastas Tarien jaatavalt.<\/p>\n
“Jah, suur osa sellest v\u00f5i valdav enamus sellest saab h\u00e4vitatud. Ma usun, et luurel on piisavalt hea teave, kus need rajatised asuvad ja kui n\u00fc\u00fcd \u00f5huruum on vaba ja neid saab pommitada, siis selle saab ikkagi mitmeid aastaid tagasi l\u00fc\u00fca, mis n\u00fc\u00fcd tehakse tuuma- ja raketiv\u00f5imekusega,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Ehkki Iraan on territooriumilt v\u00e4ga suur riik ning tema \u00f5hur\u00fcndevahendid on kindlasti h\u00e4sti peidetud ning kindlustatud, usub Tarien, et USA ja Iisrael suudavad need ikkagi h\u00e4vitada.<\/p>\n
“Eks Iraan ole aastak\u00fcmneid elanud teadmises, et neid v\u00f5idakse r\u00fcnnata ja on oma kriitilisi vahendeid hajutanud ja kindlustanud. Aga ma ei alahindaks siin Iisraeli ja USA luuret nende asukohtade t\u00e4psel teadmisel. Ja r\u00fcndamine ei ole t\u00e4nap\u00e4eval enam USA-le tehniliseks probleemiks, h\u00e4vitada ka kindlustatud sihtm\u00e4rke,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kommenteerides Iraani re\u017eiimi poolt naaberriikides asuvate USA baaside ja Iisraeli vastu teele saadetud rakette ja droone, m\u00e4rkis Tarien, et seda oli vaja teha, et v\u00e4ltida nende h\u00e4vitamist juba maapinnal, enne v\u00e4ljalaskmist.<\/p>\n
“Kindlasti Iraani esimene vastus oli, et hakata tulistama enne, kui nende raketid maa peale h\u00e4vitatakse. Sel ajal, kui USA ja Iisrael h\u00e4vitasid juhtkonda ja surusid maha \u00f5hukaitset, oli Iraanil esimene v\u00f5imalus rakette tulistada. Kindlasti selle tulistamise peale h\u00e4vitati mitmed nendest raketilaskeseadelditest. Nii et kui rakette v\u00f5ib neil veel kuskil maa all ladudes olla, siis laskeseadeldised, need \u00fcldiselt ma arvan, praeguse kampaania k\u00e4igus rohkem kui \u00fchte lasku ei tee \u2013 need h\u00e4vitatakse v\u00e4ga kiiresti. Ma arvan, et Iraanil saab just selles probleem olema,” m\u00e4rkis Tarien.<\/p>\n
Samas m\u00e4rkis Tarien, et kui Iraani re\u017eiimi ei h\u00e4vitata, suudab ta varem v\u00f5i hiljem oma ohtlikkuse l\u00e4\u00e4ne jaoks taastada. “Kui see re\u017eiim j\u00e4\u00e4b seal p\u00fcsima, siis nad ehitavad ennast varem v\u00f5i hiljem j\u00e4lle \u00fclesse. Ma t\u00f5mbaks siin paralleeli Venemaaga, et isegi kui me \u00fctleme, et s\u00f5jamasin on kulunud ja kahjustada saanud, kui see re\u017eiim j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima, siis varem v\u00f5i hiljem muutub ta j\u00e4lle ohuks.”<\/p>\n
K\u00fcsimusele maav\u00e4gede saatmise v\u00f5imaluse kohta \u00fctles Tarien, et peab seda v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oliseks. “See l\u00e4heks kalliks ja kulukaks ja see l\u00e4heks k\u00f5ige vastu, mida president Trump on \u00f6elnud. Ma v\u00e4ga kahtlen, et ta tahaks sellist kallist s\u00f5da, mis kahtlemata veniks pikale ja kus ameeriklased kaotaksid oma elusid. Ma ei usu, et ta selleni l\u00e4heb.”<\/p>\n
Samas praeguse \u00f5hus\u00f5ja kestvuse kohta m\u00e4rkis Tarien, et see oleneb nii olukorra arenemisest Iraanis, kuid ka USA sisepoliitikast.<\/p>\n
“Mingil m\u00e4\u00e4ral ilmselt s\u00f5ltub see ka sellest, kas Iraanis tekib rahvaliikumine v\u00f5i revolutsioon v\u00f5imu \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramiseks. Kindlasti j\u00e4\u00e4dakse neid siis \u00f5hul\u00f6\u00f6kidega toetama,” r\u00e4\u00e4kis ta. “V\u00f5ib-olla on seal ka mingid Ameerika sisepoliitilised tegurid, et millal on vaja seda pikendada v\u00f5i j\u00e4rgi j\u00e4tta, millal deklareerida edu. Kui l\u00f5pp-eesm\u00e4rk on selliselt h\u00e4gusalt seotud poliitiliselt, et oodatakse Iraani rahva \u00fclest\u00f5usu, siis s\u00f5jalise kampaania pikkust on suhteliselt v\u00f5imatu ette ennustada,” t\u00f5des Tarien.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa oleks soovinud samasugust \u00f5huoperatsiooni teha 2022. aastal Ukraina vastu, mille Ameerika \u00dchendriigid koos Iisraeliga \u00e4sja Iraanis korraldasid,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119516,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,40362,55609,28,29,19,25,23,24,22,20,1933,1929,30],"class_list":{"0":"post-119515","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-iraani-rundamine","19":"tag-jaak-tarien","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-vene-oht","29":"tag-vene-ukraina-soda","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116160603242903936","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119515","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119515"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119515\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119516"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119515"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119515"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119515"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}