Eestis teadlased otsivad v\u00f5imalusi, kuidas toetada eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varast avastamist viisil, mis oleks nii patsientide kui ka tervishoius\u00fcsteemi jaoks m\u00f5istlik ja t\u00f5hus. Uus riskip\u00f5hine l\u00e4henemine v\u00f5ib n\u00e4iteks aidata v\u00e4ltida tarbetuid eesn\u00e4\u00e4rmebiopsiaid.<\/p>\n
Eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk on meestel k\u00f5ige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, kuid varasel avastamisel enamasti h\u00e4sti ravitav. Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas koos teiste Eesti terviseasutustega eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi riskip\u00f5hise s\u00f5eluuringu v\u00f5imalikkuse hindamist.<\/p>\n
Riskip\u00f5hine l\u00e4henemine arvestab meeste individuaalset haigestumisriski ning selle eesm\u00e4rk on parandada varajase avastamise t\u00f5husust, v\u00e4ltides samal ajal \u00fclediagnoosimist, tarbetuid raviprotseduure ja nendega kaasnevaid v\u00f5imalikke terviseriske.<\/p>\n
TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteadur Mari-Liis V\u00e4li r\u00e4\u00e4kis, kuidas patsiendi vaatest on t\u00e4htis, et s\u00f5eluuring poleks keeruline ja hirmutav teekond. “Riskip\u00f5hine l\u00e4henemine algab mehe jaoks lihtsa vereanal\u00fc\u00fcsiga. Edasised diagnostilised protseduurid tehakse vastavalt mehe individuaalsele riskile,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Teostatavusuuring Eesti meeste seas<\/p>\n
Aastatel 2024\u20132025 viisid teadlased l\u00e4bi uuringu, kus hindasid, kas Eestis on v\u00f5imalik viia ellu s\u00f5eluuringut, milles v\u00f5etakse arvesse meeste individuaalset riski haigestuda eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hki.<\/p>\n
Uuringusse kutsuti juhuvalimi alusel 12000 Tallinna ja Tartu meest vanuses 50\u201369 aastat. Uuringu t\u00f6\u00f6r\u00fchmas osalenud Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja uroloog Martin Kivi s\u00f5nul oli eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varase avastamise teostatavusuuring m\u00f5eldud eelk\u00f5ige tervetele, ilma kaebusteta meestele, et avastada v\u00e4hk varases arenguj\u00e4rgus.<\/p>\n
“Varases haigusj\u00e4rgus v\u00f5ivad s\u00fcmptomid puududa, mist\u00f5ttu riskip\u00f5hine hindamine koos t\u00e4iendavate kliiniliste uuringutega v\u00f5imaldab tuvastada need patsiendid, kes vajavad edasist k\u00e4sitlust,” s\u00f5nas Kivi.<\/p>\n
Uuring koosnes mitmest etapist, kus igas s\u00f5eluti vastavalt riskip\u00f5hisele hinnangule v\u00e4lja mehed, kellel oli suurenenud risk eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi tekkeks ning need, kes vajasid t\u00e4iendavaid uuringuid.<\/p>\n
Riskip\u00f5hine l\u00e4henemine ja MRT-uuring aitasid madala riskiga meestel v\u00e4hendada\u00a0 tarbetuid eesn\u00e4\u00e4rmebiopsiaid. Biopsiale suunati vaid need mehed, kellel oli suurem eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi risk.<\/p>\n
Mida tulemused n\u00e4itasid?<\/p>\n
Uuringu esimeses etapis osales 28 protsenti kutsutud meestest. Osalus oli suurem nooremate meeste seas: 50\u201359-aastastest osales 32 protsenti, 60\u201369-aastastest 23 protsenti.<\/p>\n
\u00dcks olulisemaid t\u00f6\u00f6riistu eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varaseks avastamiseks on PSA-test. PSA (prostataspetsiifiline antigeen) on aine, mida toodab ainult eesn\u00e4\u00e4rme kude. Selle peamine \u00fclesanne on luua seemnevedelikus spermatosoididele sobiv keskkond. V\u00e4ike osa PSAst satub ka verre, kus selle taset on v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta lihtsa vereanal\u00fc\u00fcsiga. PSA tase \u00fcletas l\u00e4vendi seitsmel protsendil vereproovi andnutest.<\/p>\n
T\u00e4iendava riskihindamise j\u00e4rel, milleks oli uroloogi vastuv\u00f5tu k\u00e4igus tehtud k\u00fcsitlus ja l\u00e4bivaatus, suunati neist ligikaudu 60 protsenti MRT-uuringule. Biopsiale suunati l\u00f5puks vaid veerand nendest meestest, kelle PSA tase oli k\u00f5rgenenud.<\/p>\n
V\u00e4hk diagnoositi rohkem kui pooltel biopsiale suunatud meestel, kus \u00fcle poole leitud kasvajatest olid v\u00e4heagressiivsed ega vajanud kohest ravi ning j\u00e4id j\u00e4lgimisele.<\/p>\n
Mari-Liis V\u00e4li s\u00f5nul teeb selline l\u00e4henemine meestel s\u00f5eluuringus osalemise lihtsamaks ja v\u00e4hem hirmutavaks. “Mitmeastmeline riskihindamine aitab suunata invasiivsed uuringud vaid nendele meestele, kelle puhul on see antud hetkel p\u00f5hjendatud ning v\u00e4ltida olukorda, kus suurem hulk mehi l\u00e4biks neid ilma tegeliku vajaduseta. Teadmine, et diagnostilised protseduurid tehakse \u00fcksnes suurenenud riski korral, v\u00f5ib mehe jaoks uuringus osalemist kergendada,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Martin Kivi s\u00f5nul n\u00e4itab Eesti kogemus, et riskip\u00f5hine l\u00e4henemine on meestele vastuv\u00f5etav ning loob aluse eesn\u00e4\u00e4rme s\u00f5eluuringuteks tulevikus ning olulisteks j\u00e4rgmisteks sammudeks. “J\u00e4rgmise etapina on p\u00f5hjendatud riskip\u00f5hise l\u00e4henemise teostatavuse hindamine erinevates Eesti maakondades,”\u00a0s\u00f5nas Kivi.<\/p>\n
Uuringus osalesid aktiivsemalt nooremad mehed, mist\u00f5ttu saab edasise hindamise suunamist kaaluda eesk\u00e4tt 50-aastastele meestele, et hinnata riskip\u00f5hist algoritmi eri maakondades v\u00e4iksema ressursimahuga.<\/p>\n
Teostatavusuuringute eesm\u00e4rk on anda teadusp\u00f5hine alus uute riiklike s\u00f5eluuringute kavandamiseks, et need oleksid t\u00f5husad ning aitaksid v\u00e4hendada v\u00e4hisuremust. Tervise Arengu Instituudi juhitud uuring toimus rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s Euroopa projektidega EUCanScreen ja PRAISE-U. Uuringu viis l\u00e4bi Tervise Arengu Instituut koost\u00f6\u00f6s Tervisekassa, Eesti Uroloogide Seltsi, Tartu \u00dclikooli Kliinikumi, P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja SYNLAB Eesti O\u00dc-ga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis teadlased otsivad v\u00f5imalusi, kuidas toetada eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varast avastamist viisil, mis oleks nii patsientide kui ka tervishoius\u00fcsteemi jaoks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119623,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,8397,33,35,34,36,31,32,21,28,29,55658,28729,19,25,563,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-119622","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesnaarmevahk","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-mari-liis-vali","22":"tag-martin-kivi","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tervise-arengu-instituut","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116161220852899120","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119622","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119622"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119622\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119622"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119622"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119622"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}