“Mind ei \u00fcllata, et Karl valis muusikutee, kuna Karli taust nii minu kui ka ema Ingi poolt on muusikaline. \u00dcllatab vast see, et ta on nii noorelt j\u00f5udnud nii kaugele,” t\u00f5des isa Jaan Killing.<\/p>\n
“Mul on nii suur armastus muusika vastu, et tahan terve elu sellele p\u00fchenduda. Kui ma muusikat ei teeks, siis l\u00e4heksin kokakooli, sest s\u00f6\u00f6gitegemispisik on mul suur,” t\u00f5i Karl Killing v\u00e4lja.<\/p>\n
Karli ema Ingi on lasteaias muusika\u00f5petaja, noorena tuuritas ta taustalauljana ringi, ta on terve elu muusikaga seotud olnud ja teinud mingil hetkel kaasa ka ansambli Laine koosseisus.<\/p>\n
Jaan Killing on ka terve elu muusik olnud. “Mind pandi muusika eriklassi, p\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4ge l\u00f5petasin Otsa kooli ja siiamaani olen muusik.”<\/p>\n
Karli viis aastat vanem \u00f5de Grettel tegutseb samuti muusika\u00e4ris. “Grettel on tohutult sihikindel ja h\u00e4sti laia muusikalise silmaringiga. Tegeleb praegu palju ka taustalauljana,” s\u00f5nas Jaan.<\/p>\n
Jaan on maapoiss. “Minu vanemad olid h\u00e4sti rahulikud inimesed ja on minusse ka tasakaalukuse s\u00fcstinud. Ema oli elup\u00f5line \u00f5petaja ja v\u00e4ga suur kohalik kultuurihoidja, juhatas mitut rahvatantsutruppi, isa oli tehnikainimene. Mina pole enda isa vihasena kunagi n\u00e4inud,” s\u00f5nas Jaan.<\/p>\n
Lapsena h\u00fc\u00fcti Killeriks ja n\u00fc\u00fcd Killiks<\/p>\n
Karl meenutas, et tema perekonnanimega hakati koolis nalja tegema ja isegi kooli direktor kutsus teda Killeriks. “N\u00fc\u00fcd on mulle tekkinud millegip\u00e4rast h\u00fc\u00fcdnimi Killi. 15-aastaselt esimest korda Los Angelesse minnes k\u00fcsiti juba Rootsi lennujaamas, et kas see on mu p\u00e4ris perekonnanimi. See nimi on v\u00e4ga hea j\u00e4\u00e4sulataja, kui l\u00e4hed v\u00e4lismaal kuskile uute inimestega r\u00e4\u00e4kima, siis tihti \u00f6eldakse, et sul on nii \u00e4ge nimi, aga mis su perekonnanimi on, ” muheles Karl.<\/p>\n
B\u00e4ndi hakkas Jaan tegema nii vara, et esimene raha eest m\u00e4ng oli siis, kui ta l\u00f5petas 5. klassi. “K\u00f5ige vanem b\u00e4ndiliige oli 8. klassis ja me m\u00e4ngisime pulmas. Olin siis 12-aastane. Me olime neljakesi, mina m\u00e4ngisin tol hetkel klahvpille, m\u00e4ngisime terve \u00f5htu. Iga\u00fcks sai k\u00fcmme rubla. J\u00e4rgmine p\u00e4ev l\u00e4ks pidu edasi, siis m\u00e4ngisime peigmehe kodus garaa\u017ei katusel. Sellest hakkas k\u00f5ik pihta ja kestab siiamaani,” selgitas Jaan.<\/p>\n
Koolipoisina oli b\u00e4ndiga Ventilaator m\u00e4nge nii palju, et vahel pidi Jaani s\u00f5nul tema ema hoopis temalt raha laenama.<\/p>\n
Gretteli ja Karli ema Ingiga tutvus Jaan Otsa koolis.<\/p>\n
Ei tahtnud s\u00f5prade huligaansustega kaasa minna<\/p>\n
V\u00e4ikese poisina m\u00e4ngis Karl korvpalli. Lasteaias Karl ei k\u00e4inud, sest ta enda s\u00f5nul kartis inimesi. “Lasteaias k\u00e4isime kolmel p\u00e4eval n\u00e4dalas paar tunnikest. Ma pidin seal kogu aeg olema Karliga pidevas silmsidemes, hetkekski ei tohtinud kuskile eemalduda. Selle kolme p\u00e4eva sisse sattus ka \u00fcks muusikatund, mille jooksul istus Karl ainult minu s\u00fcles, seljaga muusika\u00f5petaja poole ja kordagi isegi ei vaadanud \u00f5petaja poole,” meenutas Jaan. “Lasteaiast tagasi s\u00f5ites k\u00fcsisin, et kuidas selle lasteaiaga siis on ja Karl vastas “l\u00f5petame selle jutu.” See oli kogu tema lasteaiakarj\u00e4\u00e4r,” nentis Jaan.<\/p>\n
Karl meenutas, et ka esimeses-teises klassis ta inimestega veel v\u00e4ga l\u00e4bi ei saanud, aga kolmandas-neljandas klassis k\u00e4is mingi nips \u00e4ra ja siis ta hakkas v\u00e4ga palju suhtlema. “Ma olen p\u00e4ris introvertne inimene, aga ekstravertsus hakkas sel ajal siis minust v\u00e4lja tulema.”<\/p>\n
“Lapsena olin t\u00e4ielik argp\u00fcks. Kui s\u00f5brad mu \u00fcmber olid huligaanid, siis mina ei l\u00e4inud \u00fcldse asjadega kaasa. Terve oma elu olen olnud kobak\u00e4pp, ma ei oska v\u00e4ga h\u00e4sti turnida ega ronida, pigem j\u00e4\u00e4n kuhugi kinni, ma ei saanudki nende sigadustega kaasa minna, sest ma ei julgenud. Mulle pigem meeldis ukakat ja kossu m\u00e4ngida. S\u00f5brad tahtsid kogu aeg ulakusi teha, aga ma ei l\u00e4inud kaasa ja sellep\u00e4rast oli nendega kogu aeg ka konflikte,” meenutas Karl.<\/p>\n
Klaveritunnid tekitasid mentaalselt raske olukorra<\/p>\n
Karli s\u00f5nul pani tagasihoidlikkus ja \u00f5ige suhtumine ta aga Vanalinna Hariduskolleegiumi \u00f5ppima minnes \u00f5igesse seltskonda. “Ma v\u00e4ga samastusin nende inimestega.”<\/p>\n
Karl meenutas \u00fcht lauluv\u00f5istlust, kus ta sai eripreemia ja oma ema eufooriat selle \u00fcle. “Ma arvan, et see oli emale mingi kinnitus selle kohta, et ma saan mingite asjadega reaalselt hakkama, kuna lasteaia aeg oli ikkagi p\u00e4ris raske. Mulle v\u00e4ga meeldis kooris k\u00e4ia, olin seal lauldes nii mugavas olukorras.”<\/p>\n
Suurimad pisarad, mida Karl kooli ajal valas, olid klaveri taga. “\u00d5ppisin seitse aastat klassikalist klaverit. Oi, kuidas mulle vahepeal ei meeldinud, aga samas kui j\u00e4lle v\u00e4lja tuli, siis mulle j\u00e4lle nii v\u00e4ga meeldis. Mul oli sellega ikka v\u00e4ga tugev v\u00f5itlus, see arendas mind inimesena ka, et k\u00f5ige suuremad t\u00f5uked ongi siis, kui sa oled madalas punktis. Seda tundsin ka klaveriga, et mul viskas nii \u00fcle, aga kui suutsin sellest ennast natuke v\u00e4lja suruda, siis mul l\u00e4ks ka konkursil h\u00e4sti. Sellega tekkis suur mentaalne koormus,” meenutas Karl.<\/p>\n
Korvpalliga oli j\u00e4lle t\u00e4iesti vastupidi, trennis oli \u00fclil\u00f5bus ka siis, kui treener oli range. “Klaveris l\u00e4ks mulle \u00fclipalju rohkem hinge, kui mul midagi v\u00e4lja ei tulnud. Kui mul muusikat ei oleks, oleksin ma korvpalliga v\u00e4ga seotud ja m\u00e4ngiksin seda professionaalselt. Ma juba v\u00e4iksena proovisin imiteerida NBA legende. Ma j\u00e4lgin v\u00e4ga palju korvpalli, mul on s\u00f5pru, kellega ma v\u00e4iksena koos m\u00e4ngisin ja kes n\u00fc\u00fcd on koondises v\u00f5i m\u00e4ngivad v\u00e4lismaal,” t\u00f5des Karl.<\/p>\n
Vanematepoolset survet pole kunagi tundnud<\/p>\n
Karli s\u00f5nul on ta oma vanematele v\u00e4ga t\u00e4nulik, et nad ei ole talle ette kirjutanud, millega oma elus tegeleda ja kuidas seda teha. “Ma ise otsustan, mida ma teha tahan. Loomulikult nad on andnud oma soovitusi, aga mingit survet pole mul nende poolt mitte kunagi olnud. Ma tunnen, et selle p\u00e4rast ma olen kasvanud ka \u00fcles kindla mentaliteediga, mis mul praegu on, et ma olen olnud alati nii priviligeeritud selles osas, et ma olen saanud alati ise otsustada.”<\/p>\n
“Ma tunnen, et ma teen k\u00f5ike siiski kunsti p\u00e4rast ja ma ei taha seda muuta mitte kunagi. Vahepeal tekib kiusatus mingite trendidega kaasa minna, aga ma ei ole otseselt seda kunagi teinud. Sellest on mul tekkinud selle aastaga mingisugune enesekindlus, et ma julgen rohkem enda saundi ja enda m\u00f5tteviisi peale suruda. Tunnen, et ma alles hakkan j\u00f5udma artistlikkuseni endas. Produtseerides teistele saan peegeldada seda osa, artistinduses saan j\u00e4\u00e4dagi selleks, kelleks ma tahan alati j\u00e4\u00e4da,” t\u00f5i Karl v\u00e4lja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Mind ei \u00fcllata, et Karl valis muusikutee, kuna Karli taust nii minu kui ka ema Ingi poolt on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119641,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,55664,2063,12198,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-119640","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaan-killing","19":"tag-kabi-ei-kuku","20":"tag-karl-killing","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116161311156224974","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119640","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119640"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119640\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119641"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119640"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119640"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119640"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}