{"id":119850,"date":"2026-03-03T05:08:07","date_gmt":"2026-03-03T05:08:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119850\/"},"modified":"2026-03-03T05:08:07","modified_gmt":"2026-03-03T05:08:07","slug":"vene-meedia-ulevaade-putin-on-iraani-saatuse-parast-mures-aga-nafta-hinna-tous-teeb-koigile-roomu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119850\/","title":{"rendered":"Vene meedia \u00fclevaade: Putin on Iraani saatuse p\u00e4rast mures, aga nafta hinna t\u00f5us teeb k\u00f5igile r\u00f5\u00f5mu"},"content":{"rendered":"<p class=\"western\"><a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/78943230\/vene-meedia\" tag-id=\"78943230\">Vene meedia<\/a> teatel tekitas <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/24129493\/iraan\" tag-id=\"24129493\">Iraani<\/a> k\u00f5rgeima juhi <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/56936524\/ali-khamenei\" tag-id=\"56936524\">Ali Khamenei<\/a> ja Iraani j\u00f5uorganite juhtide tapmine Kremlis pahameelt ja muret. President <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/23342331\/vladimir-putin\" tag-id=\"23342331\">Vladimir Putin<\/a> m\u00f5istis Khamenei tapmise hukka, nimetades seda inimlikkuse ja rahvusvahelise \u00f5iguse k\u00f5igi normide k\u00fc\u00fcniliseks rikkumiseks. Samal ajal kalkuleerib Venemaa konflikti tagaj\u00e4rgi ja otsib v\u00f5imalusi, kuidas Iraani kriisi majanduslikult ja strateegiliselt \u00e4ra kasutada.<\/p>\n<p class=\"western\">Eelk\u00f5ige annab s\u00f5jategevuse eskaleerumine Iraanis ja P\u00e4rsia lahe piirkonnas Venemaale v\u00f5imaluse Hiinasse rohkem naftat tarnida. Nafta ja gaasi maailmaturuhinna t\u00f5us t\u00e4hendab otsest kasu Vene eelarvele, mis on viimastel aastatel nafta- ja gaasitulu v\u00e4henemise t\u00f5ttu keerulises seisus olnud.<\/p>\n<p>\u201eInimlikkuse k\u00f5igi normide rikkumine\u201c<\/p>\n<p class=\"western\">Nagu teatab RIA Novosti, saatis president Putin Iraani presidendile Masoud Pezeshkianile kaastundeavalduse, milles nimetas ajatolla Khamenei tapmist inimlikkuse ja rahvusvahelise \u00f5iguse k\u00f5igi normide k\u00fc\u00fcniliseks rikkumiseks. Enne Iraani liidri surma oli Putin ajakirjanikele \u00f6elnud, et ei soovi Khamenei likvideerimise v\u00f5imalust isegi arutada.<\/p>\n<p class=\"western\">Venemaa v\u00e4lisministeerium avaldas eraldi teadaande, milles m\u00f5isteti hukka \u201epoliitiliste m\u00f5rvade ja suver\u00e4\u00e4nsete riikide juhtide k\u00fcttimise praktika.\u201c<\/p>\n<p class=\"western\">Vene v\u00e4lisminister Sergei Lavrov arutas olukorda kohe Hiina v\u00e4lisministri Wang Yiga ning m\u00e4rkis, et Venemaa ja Hiina on rahvusvahelistes suhetes j\u00f5u kasutamise teemal \u00fchisel seisukohal.<\/p>\n<p>\u201eRevolutsiooni lahing tuleviku nimel\u201c<\/p>\n<p class=\"western\">Rossiiskaja Gazeta nimetab USA ja Iisraeli s\u00f5jalist operatsiooni avalikuks katseks h\u00e4vitada p\u00f5hiseaduslik kord ja ebasoovitava riigi juhtkond. Gazeta.ru tsiteerib ajakirja Venemaa Globaalpoliitikas peatoimetaja Fjodor Lukjanovi avaldust: \u201eIraani jaoks on see s\u00f5da s\u00fcsteemi elluj\u00e4\u00e4mise nimel k\u00e4inud juba viimased 47 aastat. See on revolutsiooni lahing oma tuleviku nimel.\u201c<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/rus_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/><\/p>\n<p>V\u00f5im v\u00f5ib \u00fcle minna suhteliselt organiseeritult vaatamata USA ja Iisraeli v\u00e4lisele survele.<\/p>\n<p class=\"western\">Lukjanovi arvates on Iraani poliitiline s\u00fcsteem arenenud v\u00e4lisele survele nii vastupidavaks, et Khamenei surm ei t\u00e4henda v\u00f5imu kohest kokkuvarisemist. Nagu r\u00f5hutab vene politoloog Gevorg Mirzajan, ei tulnud Iraani k\u00f5rgeima juhi surm ootamatult. \u201eTa oli 86-aastane ja raskelt haige, kogu poliitiline ladvik ootas tema peatset surma juba ette ja otsis j\u00e4reltulijat,\u201c lisas politoloog. Seet\u00f5ttu ei vii praegune kriis Mirzajani hinnangul Iraani kohese kaoseni ja v\u00f5im v\u00f5ib \u00fcle minna suhteliselt organiseeritult vaatamata USA ja Iisraeli v\u00e4lisele survele.<\/p>\n<p class=\"western\">L\u00e4his-Ida ekspert Sergei Balmassov aga prognoosib, et Iraani poliitiline s\u00fcsteem v\u00f5ib olla pikaks ajaks halvatud ja Trumpil on raske piirkonnast lahkuda ilma asja l\u00f5pule viimata.<\/p>\n<p>Tuumahirmutamine<\/p>\n<p class=\"western\">Samal ajal meenutavad Vene telekanalid alles hiljuti taas alanud USA ja Iraani l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, p\u00fc\u00fcdes t\u00f5mmata paralleele Ukraina rahuk\u00f5nelustega. Kanali Rossija 1 saates \u201eVesti nedeli\u201c m\u00e4rkis tuntud propagandist Dmitri Kisseljov: \u201eKa Venemaa peab ju praegu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi USA ja Ukrainaga. Kui oluliseks meie partnerid neid peavad? Ja millised on garantiid, et nad m\u00f5tlevad seda t\u00f5siselt?\u201c<\/p>\n<p>Diplomaatia kui instrument h\u00e4vitati laup\u00e4eval.<\/p>\n<p>Vene propagandist Vladimir Solovjov<\/p>\n<p class=\"western\">\u201eIgasugused l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised pole midagi muud kui s\u00f5jalise operatsiooni osa, mis on m\u00f5eldud vastase uinutamiseks,\u201c leidis oma p\u00fchap\u00e4evases jutusaates teine tuntud Vene propagandist Vladimir Solovjov. \u201eDiplomaatia kui instrument h\u00e4vitati laup\u00e4eval.\u201c<\/p>\n<p class=\"western\">Seda kordab ka Moskovski Komsomoletsi poliitvaatleja Dmitri Popov. \u201eIgas konfliktis on alati s\u00fc\u00fcdi kaks poolt \u2013 USA ja Iisrael,\u201c leidis Popov. \u201eN\u00fc\u00fcd on nad asunud \u00f5gima Iraani, h\u00e4vitama neile ebasoovitavat riiki, meie liitlast. Iraan l\u00f6\u00f6b vastu \u2013 Iisraeli pihta, USA baaside pihta, mida naaberriigid t\u00e4is on topitud. Regioon p\u00f5leb. [- &#8211; -] See tsivilisatsioon, mis on aastak\u00fcmneid kogu maailmale oma \u201ev\u00e4\u00e4rtusi\u201c ja \u201ereeglitel p\u00f5hinevat korda\u201c peale surunud, ei kavatsegi elada mingisuguses \u201emitmepooluselises maailmas\u201c. Ukraina on selle tsivilisatsiooni l\u00f6\u00f6girusikas.\u201c <\/p>\n<p class=\"western\">Washingtoniga peetavaid diplomaatilisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi tuleks mis tahes k\u00fcsimustes pidada m\u00f5ttetuks, arutleb leht. \u201eRusikas peab kindlasti Venemaad tabama,\u201c lisab Popov. \u201eSeet\u00f5ttu teatab v\u00e4lisluure SVR, et Prantsusmaa ja Suurbritannia tahavad anda Ukrainale \u00fcle tuumal\u00f5hkepea.\u201c<\/p>\n<p>Ei tohi kasumit maha magada<\/p>\n<p class=\"western\">Vene \u00e4rileht Kommersant tuletab meelde, et nafta- ja gaasitransiit l\u00e4bi Hormuzi v\u00e4ina on t\u00e4naseks faktiliselt peatatud: v\u00e4hemalt 150 tankerit on P\u00e4rsia lahes ankurdatud, kahte laeva on r\u00fcnnatud. V\u00e4ina pikaajalise blokeerimise korral v\u00f5ib Brenti nafta hind peagi t\u00f5usta \u00fcle 100 dollarini barreli kohta, prognoosib Kommersant. Selle taustal tundub Moskva ja Pekingi poliitiliste kontaktide tihenemine igati loogiline. Just Hiina on Iraani nafta peamine ostja ja umbes 75% kogu Iraani ekspordist l\u00e4heb Hiinasse.<\/p>\n<p class=\"western\">V\u00e4ljaanne m\u00e4rgib, et Iraani naftatarned selgelt v\u00e4henevad konflikti t\u00f5ttu. Samal ajal on Venemaal n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik v\u00f5imalused suurendada naftaeksporti Hiinasse, et asendada Iraani naftat ja saada samal ajal lisatulu maailmaturuhindade t\u00f5usust. \u201eSee on kriitilise t\u00e4htsusega viimastel aastatel kahanenud Venemaa eelarve nafta- ja gaasitulu jaoks,\u201c lisab Kommersant. \u201eSiiski t\u00e4hendab Venemaa naftaekspordi laiendamine Pekingi jaoks riski, et USA-ga suhted halvenevad. Tollis\u00f5ja tulemusel s\u00f5lmitud kaubanduslepingu j\u00e4rgi n\u00f5ustus Hiina selliseid tarneid piirama, kuid eelmise aasta l\u00f5pust on need sellegipoolest kasvanud.\u201c<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120439625\/vene-meedia-ulevaade-putin-on-iraani-saatuse-parast-mures-aga-nafta-hinna-tous-teeb-koigile-roomu\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120439625\/vene-meedia-ulevaade-putin-on-iraani-saatuse-parast-mures-aga-nafta-hinna-tous-teeb-koigile-roomu\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (32)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vene meedia teatel tekitas Iraani k\u00f5rgeima juhi Ali Khamenei ja Iraani j\u00f5uorganite juhtide tapmine Kremlis pahameelt ja muret.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119851,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[37105,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1925,28,29,95,19,25,23,24,22,20,23772,96,30,661,92,93,94],"class_list":["post-119850","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ali-khamenei","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iraan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vene-meedia","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116163516975846519","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119850","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119850"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119850\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119851"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119850"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119850"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119850"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}