![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3235745he8fdt24.jpg\"\/)
Talvise eluviisiga erisk\u00e4pp-k\u00e4rblane (Crumomyia pedestris) Taevaskoja lumel. Autor\/allikas: Urmas Tartes<\/p>\nPikalt p\u00fcsinud k\u00fclmalaine sai \u00e4kilise l\u00f5pu ning kevade esimesed plusskraadid panid liikuma nii vahtramahla kui ka putukad. Novaator uuris, kas kevad on t\u00f5esti taime- ja putukariiki p\u00e4rale j\u00f5udnud.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Manderi s\u00f5nul on olnud t\u00e4navune talv kummaline: “Alles vana-aasta \u00f5htul langes temperatuur -15 \u00b0C ja -20 \u00b0C kraadi vahele ning n\u00fc\u00fcd, m\u00e4rtsi saabudes, t\u00f5usis see j\u00e4rsult plussi.” Taimed talvitusid tema s\u00f5nul kenasti, sest piisavalt paks lumekiht kattis suure osa madalamatest liikidest. “Lisaks reguleerivad sellised k\u00fclmad talved ka paljude haiguste ja kahjurite levikut,” lisas Mander.<\/p>\n
Nii m\u00f5negi liigi jaoks v\u00f5ib saada aga kevadilmas saatuslikuks hoopiski soe p\u00e4ike. “Kui maapind k\u00fclmub v\u00e4ga s\u00fcgavalt, ei saa igihaljad taimed sealt vett k\u00e4tte. J\u00e4rjest heledamate p\u00e4ikesepaisteliste ilmadega aurustub paratamatult lehtedest vett. Kui nad k\u00fclmunud maast lisa ei saa, kuivab taim lihtsalt \u00e4ra. See on \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline n\u00e4htus n\u00e4iteks rododendronitel v\u00f5i v\u00f5\u00f5rliikidest okaspuudel ning kaasneb just k\u00fclmade ja p\u00e4ikesepaisteliste m\u00e4rtsikuu ilmadega,” selgitas Mander.<\/p>\n
Kui aga ilm j\u00e4\u00e4bki soojaks, on see taimedele soodne, sest arenguperiood algab varem ja nad saavad ka j\u00e4rgmiseks talveks paremini ette valmistuda. “N\u00e4iteks vahtratel v\u00f5ib p\u00e4ikeseliste ilmadega juba mahl joosta,” s\u00f5nas Mander. Tema hinnangul tasub mahlas\u00f5pradel r\u00f5\u00f5mustada eelk\u00f5ige \u00f6\u00f6p\u00e4evase temperatuurik\u00f5ikumise \u00fcle, mis paneb need paremini voolama.\u00a0<\/p>\n
N\u00f5uandeid mahlas\u00f5pradele<\/p>\n
Maa\u00fclikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul paneb lugejatele s\u00fcdamele, et mahla kogumiseks ei tasu puurida puu sisse auku. “Eriti kui tegu on koduaiapuuga. Me oleme lapsep\u00f5lves n\u00e4inud, et t\u00fcvesse tehti auk ja p\u00e4rast pandi punn ette, kuid ma ei soovita seda teha kase aga eriti veel vahtra puhul,” selgitas Sibul.<\/p>\n
Sibula s\u00f5nul on vahtrad koorevigastuste suhtes v\u00e4ga tundlikud ning m\u00e4danik l\u00e4heb kiiresti puitu. “Olen n\u00e4inud pilti, kus aastate jooksul on m\u00e4danik liikunud mahlav\u00f5tmise august meeter \u00fcles ja meeter alla. Punniga ei tasu t\u00fcvehaava sulgeda, sest see on v\u00f5\u00f5rkeha, mis ei lase haaval kinni kasvada ning sinna j\u00e4\u00e4b niiskust ja seeneeoseid, mis hakkavad seal nagu inkubaatoris kasvama,” s\u00f5nas Sibul.<\/p>\n
Kust siis vahtramahla v\u00f5tta? Kui v\u00f5ra ulatub maapinna l\u00e4hedale, soovitaks Sibul valida \u00fche umbes s\u00f5rmej\u00e4meduse oksa, see viltuselt \u00e4ra l\u00f5igata ja panna otsa n\u00f6\u00f6riga pudel. “Kindlasti valige l\u00f5unapoolne k\u00fclg, kus p\u00e4ike v\u00f5ra soojendab. Minu kogemus n\u00e4itab, et \u00fchest oksast v\u00f5ib tulla v\u00e4hemalt pool liitrit mahla p\u00e4evas, ” lisas ta.<\/p>\n
Kui aga siiski t\u00fcvesse auk puurida, peaks see olema v\u00f5imalikult v\u00e4ike ja v\u00f5imalikult k\u00f5rgel. “Mida k\u00f5rgemal on auk, seda suhkrurikkam on mahl. Ka kasemahl on kahe meetri k\u00f5rguselt v\u00f5ttes magusam kui p\u00f5lvek\u00f5rguselt, sest teekonnal juurtest \u00fclespoole rikastub vesi suhkrutega oluliselt rohkem,” selgitas Sibul.<\/p>\n
“Ka kasemahl on kahe meetri k\u00f5rguselt v\u00f5ttes magusam kui p\u00f5lvek\u00f5rguselt, sest teekonnal juurtest \u00fclespoole rikastub vesi suhkrutega oluliselt rohkem.” – Ivar Sibul<\/p>\n
Sibul kinnitas, et vahtral hakkab mahl jooksma siis, kui juured on veel k\u00fclmunud maapinnas, aga p\u00e4ike soojendab v\u00f5ra. Kasemahl jookseb aga \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt juurtes ja v\u00f5ras oleva r\u00f5hu ehk osmoosi m\u00f5jul. “Sageli k\u00fcsitakse, miks vaher \u00f6\u00f6sel ei jookse, aga kask jookseb. \u00dcks p\u00f5hjus ongi osmoos, teine aga see, et \u00f6iste miinuskraadidega vahtra vedelik lihtsalt ei saa liikuda,” lisas ta.<\/p>\n
Sagimine putukariigis<\/p>\n
Bioloogi ja loodusfotograafi Urmas Tartese s\u00f5nul talvitub enamus putukaid maapinnas v\u00f5i puukoore pragudes ning neid ei h\u00e4irinud ka talve k\u00e4redam pakane. Eraldi r\u00fchma moodustavad liigid, kes on oma valmikuelu seadnud just talvekuudele. “Sel talvel on mul olnud v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5imalusi neid vaadata, sest suure k\u00fclmaga nad lume peale ei tule ja peavad oma toimetused lume all \u00e4ra tegema,” selgitas Tartes.<\/p>\n
Tartese s\u00f5nul on kevadsoojusel kaks olulist t\u00e4hist: nelja kraadi juures hakkab toimuma taimede kasv ja fotos\u00fcntees ning k\u00fcmne kraadi juures saab hoo sisse putukate laiem lennuaktiivsus. Kuigi sel kevadel ei ole temperatuurid veel nii k\u00f5rgele t\u00f5usnud, soovitab fotograaf siiski silmad metsa all lahti hoida. “V\u00f5ib veel kohata klassikalisi talviseid putukaid, nagu talikoonlasi v\u00f5i lumekirpe. Kevadekuulutaja on aga tumepruun ja karvane kevadkaruslase r\u00f6\u00f6vik, kes tuleb lume peale s\u00f5na otseses m\u00f5ttes p\u00e4evitama,” lisas Tartes.<\/p>\n
Tal endal \u00f5nnestus hiljuti Taevaskojas pildile p\u00fc\u00fcda erisk\u00e4pp-k\u00e4rblane (Crumomyia pedestris). “Nende vastsed arenevad lagunevas orgaanilises aines, ka suuremate loomade v\u00e4ljaheidetes. \u00dcks v\u00f5imalik h\u00fcpotees tema ja ka paljude teiste k\u00e4rbeste talvise aktiivsuse kohta on see, et talve jooksul koguneb lumele omajagu suuremate loomade v\u00e4ljaheiteid ning\u00a0 see v\u00f5imaldab neisse esimesena munema p\u00e4\u00e4seda,” selgitas Tartes.<\/p>\n
Talvise eluviisiga erisk\u00e4pp-k\u00e4rblane (Crumomyia pedestris) Taevaskoja lumel. Autor\/allikas: Urmas Tartes<\/p>\n
K\u00f5ige kriitilisema k\u00fcsimuse ehk algava suve s\u00e4\u00e4skede arvukuse osas on Tartese s\u00f5nul veel vara vastuseid otsida. “S\u00e4\u00e4skede arvukus s\u00f5ltub sellest, kas edaspidi tuleb vihma v\u00f5i mitte ning kas s\u00e4\u00e4selombid peavad maini vastu. \u00dcldiselt on meil harva s\u00e4\u00e4seikaldus. Selleks peaks olema kevad v\u00e4ga pikk ja p\u00f5uane,” rahustas Tartes k\u00f5iki s\u00e4\u00e4ses\u00f5pru.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pikalt p\u00fcsinud k\u00fclmalaine sai \u00e4kilise l\u00f5pu ning kevade esimesed plusskraadid panid liikuma nii vahtramahla kui ka putukad. Novaator…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119933,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,39738,41027,28,29,19,25,7572,55753,23,24,22,37501,20,55752,30],"class_list":["post-119932","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ivar-sibul","tag-kasemahl","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sten-mander","tag-talvine-putukas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-tartes","tag-uudised","tag-vahtramahl","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116164083364688563","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119932","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119932"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119932\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119933"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119932"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119932"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119932"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}