{"id":119949,"date":"2026-03-03T07:52:07","date_gmt":"2026-03-03T07:52:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119949\/"},"modified":"2026-03-03T07:52:07","modified_gmt":"2026-03-03T07:52:07","slug":"jahmatav-%e2%9f%a9-kinnisvara-hinnad-on-15-aastaga-kasvanud-ule-200-protsendi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/119949\/","title":{"rendered":"JAHMATAV \u27e9 Kinnisvara hinnad on 15 aastaga kasvanud \u00fcle 200 protsendi"},"content":{"rendered":"<p>Natuke \u00fcle poole Euroopa Liidu elanikkonnast elab majas<\/p>\n<p>Euroopa Liidu riikides elatakse v\u00e4ga erinevat t\u00fc\u00fcpi eluasemetes, kusjuures eelistused majade ja korterite vahel varieeruvad riigiti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n<p>2024. aastal elas Euroopa Liidus 51% elanikkonnast majas, samas kui 48% elas korteris (ning 1% muus eluruumis, n\u00e4iteks paatmajas v\u00f5i matkaautos). Majad on k\u00f5ige levinum eluasemet\u00fc\u00fcp ligikaudu kahes kolmandikus ELi riikidest. Suurim majades elavate inimeste osakaal registreeriti Iirimaal (90%), millele j\u00e4rgnesid Madalmaad ja Belgia (m\u00f5lemad 77%) ning Horvaatia (76%).<\/p>\n<p>Suurim korterites elavate inimeste osakaal oli Hispaanias (65%), L\u00e4tis (64%) ja Maltal (63%). Ka Eestis elab suurem osa inimestest (61%) korterites ning 39% majades. Selle n\u00e4itajaga sarnaneb Eesti Saksamaa, Leedu, Kreeka ja Itaaliaga.<\/p>\n<p>Euroopas \u00fche inimese kohta 1,7 tuba<\/p>\n<p>Inimeste elamistingimuste anal\u00fc\u00fcsist selgus ka, et 2024. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 1,7 tuba inimese kohta, mis viitab m\u00f5\u00f5dukale eluruumi k\u00e4ttesaadavusele. Samal ajal oli keskmine majapidamise suurus 2,3 inimest, peegeldades nii v\u00e4iksemate leibkondade kasvu kui ka muutusi peremustrites \u00fcle Euroopa.<\/p>\n<p>Eesti paigutub antud kategoorias 1,6 toaga elaniku kohta selgelt Euroopa keskmike hulka. \u00bbSamas on majapidamised Eestis keskmiselt v\u00e4iksemad, umbes 2,1 inimest majapidamise kohta, mis viitab suuremale \u00fcksi v\u00f5i kahekesi elavate inimeste osakaalule ning m\u00f5jutab omakorda eluasemeturgu ja elamispindade n\u00f5udlust v\u00e4iksemate elamispindade j\u00e4rele,\u00bb m\u00e4rgib Vatsel.<\/p>\n<p>Eesti paistab silma kinnisvara hinnat\u00f5usuga<\/p>\n<p>Aastatel 2010\u20132024 t\u00f5usid eluasemehinnad Euroopa Liidus kokku 53%. Kiireim hinnat\u00f5us toimus aastatel 2021 ja 2022, m\u00f5lemal juhul ligi 8%. 2023. aastal hinnad langesid veidi (0,3%), kuid 2024. aastal kasvasid taas 3%. K\u00f5ige suuremad hinnat\u00f5usud registreeriti Ungaris (+231%), Eestis (+228%) ja Leedus (+179%), samas kui Itaalias ja K\u00fcprosel hinnad ei kasvanud.<\/p>\n<p>Vatseli hinnangul j\u00e4ttis 2021. ja 2022. aasta kinnisvarahindade t\u00f5us j\u00e4lje ka Eesti kinnisvaraturule. \u00abViimaste aastate kiire hinnat\u00f5us m\u00f5jutas selgelt kinnisvaraturu aktiivsust, kuid 2026. aasta pakub varasemast suuremat kindlustunnet. Stabiilne intressikeskkond, suhteliselt tugev t\u00f6\u00f6j\u00f5uturg, hinnat\u00f5usu taltumine ning maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine loovad alanud aastal koduostu planeerimiseks paremad tingimused,\u00bb anal\u00fc\u00fcsib Vatsel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Natuke \u00fcle poole Euroopa Liidu elanikkonnast elab majas Euroopa Liidu riikides elatakse v\u00e4ga erinevat t\u00fc\u00fcpi eluasemetes, kusjuures eelistused&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":119950,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,55760,34,36,590,55758,55759,6687,55761],"class_list":["post-119949","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eluaseme-omamine","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-eurostati-uuring","tag-koduomamine","tag-uurimine","tag-uuripind"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116164161873330750","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119949"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119949\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/119950"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}