Veebruari l\u00f5pus edastas justiits- ja digiministeerium valitsusele heakskiitmiseks kohtumenetluse kiirendamise eeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on muu hulgas kiirendada kohtupidamist ja muuta kohtute juhtimine paindlikumaks. Need sihid on paika pandud ka valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2025-2027.<\/p>\n
Eeln\u00f5u seletuskirja kohaselt on kohtupidamine sellel k\u00fcmnendil Eestis aeglustunud k\u00f5igis kohtuastmetes ja menetlusliikides. N\u00e4iteks tsiviilasjade puhul, mis moodustavad k\u00f5igist kohtuasjadest 66 protsenti, oli keskmine menetlusaeg esimeses kohtuastmes mullu 34 protsenti pikem kui 2020. aastal ja nende hulk oli kasvanud 12 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
S\u00fc\u00fcteoasjade puhul pikenes keskmine menetlusaeg samal perioodil kahe protsendi v\u00f5rra ja haldusasjades 13 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
“Nii massiivne aeglustumine on hirmutav,” sedastab eeln\u00f5u ja toob v\u00e4lja, et kui kohtuasjade arutamine tunduvalt pikeneb, v\u00e4heneb s\u00f5lmitud lepingute v\u00e4\u00e4rtus, sest neid on vaidluse korral raskem maksma panna, v\u00e4heneb ka karistuspoliitika m\u00f5ju ning usk, et \u00f5iguste rikkumise vastu saab kohtust kaitset.<\/p>\n
“Kohtupidamise aeglustumise hind on \u00fchiskonnale k\u00f5rge. See halvendab usaldust, \u00f5iguskuulekust, \u00e4rikliimat,” tuuakse eeln\u00f5u seletuskirjas v\u00e4lja.<\/p>\n
Et olukorda parandada, tuleb eeln\u00f5u kohaselt parandada kohtumenetlusseadustikke ja infotehnoloogilisi t\u00f6\u00f6riistu, aga \u00fchtlasi viia kohtust v\u00e4lja toiminguid, mida haldusasutused saaksid t\u00f5husamalt teha. Ka tuleb t\u00f5hustada kohtu sisemist juhtimist ja t\u00f6\u00f6korraldust, anda kohtus\u00fcsteemile \u00fcle oma tegevuse korraldamine, s\u00fcvendada \u00f5igusem\u00f5istmise spetsialiseerumist ja muuta kohtul\u00f5ive.<\/p>\n
Kohtunikud peavad rohkem spetsialiseeruma<\/p>\n
Kohtukorralduse osas on p\u00f5hieesm\u00e4rk kiirendada kohtumenetlust t\u00f5husama kohtuhalduse, t\u00f6\u00f6korralduse ja spetsialiseerimise kaudu.<\/p>\n
Eeln\u00f5u n\u00e4eb ette, et esimese ja teise astme kohtud, mida praegu haldab justiitsministeerium, muutuvad iseseisvaks p\u00f5hiseaduslikuks institutsiooniks. Nii saab kohtus\u00fcsteem vabad k\u00e4ed oma sisemise t\u00f6\u00f6 korraldamiseks koos vastutusega.<\/p>\n
Kohtuhaldust hakkab juhtima kohtute n\u00f5ukogu ning kohtute \u00fchiseks tugikeskuseks luuakse kohtuhaldusteenistus. Justiits- ja digiminister j\u00e4\u00e4b esimese ja teise astme kohtutele valdkonna eest vastutavaks ministriks.<\/p>\n
Kui praegu on spetsialiseerumissuundi kaks \u2013 alaealised ja maksej\u00f5uetusasjad \u2013 siis seaduseeln\u00f5u j\u00e4rgi tekib neid suundi \u00fcheksa.<\/p>\n
Eeln\u00f5u seletuskirja kohaselt n\u00e4itab maakohtute t\u00f6\u00f6jaotusplaanide anal\u00fc\u00fcs, et esimese astmete kohtudes on spetsialiseerumise valdkonnad v\u00e4ga erinevad, ulatudes suisa \u00fcksikk\u00fcsimustele orienteeritud valdkondadest kuni spetsialiseerumise t\u00e4ieliku puudumiseni. Teiste riikide kohtupraktika kohaselt parandab aga spetsialiseerumine kohtuotsuste etten\u00e4htavust ja kohtunike kompetentsust.<\/p>\n
“Kohtunike spetsialiseerumine tuginebki arusaamale, et ebarealistlik oleks eeldada, et sama kohtunik j\u00f5uab v\u00f5rdselt h\u00e4sti olla kursis erinevate valdkondade erip\u00e4raga, eriti juhul, kui see eeldab m\u00f5ne muu eluvaldkonna s\u00fcvendatud tundmist,” m\u00e4rgitakse seletuskirjas.<\/p>\n
Eeln\u00f5u kohaselt on Eesti \u00fcks v\u00e4heseid riike Euroopas, kus kohtunikud ei saa s\u00fcsteemisisest tagasisidet. Eeln\u00f5uga luuakse niisugune \u00fcldistava tagasiside andmise korraldus, et toetada kohtunike ja nende abide erialast arengut.<\/p>\n
Rahvakohtunikud kaovad<\/p>\n
Kehtiva seaduse j\u00e4rgi on maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasjades kohtukoosseisus ka rahvakohtunik, kellel on kohtunikuga \u00f5igusm\u00f5istmisel v\u00f5rdsed \u00f5igused. Selle m\u00f5te on olnud kaasata tavainimesed \u00f5igusem\u00f5istmisse.<\/p>\n
Paraku on kohtuasjad l\u00e4inud keerulisemaks ja mitteprofessionaali osalus on seet\u00f5ttu \u00fcha formaalsem, puudub kontroll rahvakohtunike poliitilise erapooletuse \u00fcle ega uurita nende tausta, risk, et rahvakohtunik menetluse kestel v\u00e4lja langeb v\u00f5ib viia selle uuesti algusesse ja p\u00f5hjustada s\u00fc\u00fcteo aegumise ning lisaks tasustatakse neid ebapiisavalt.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu n\u00e4eb eeln\u00f5u ette rahvakohtunike institutsiooni kaotamise ning maakohtus m\u00f5istab \u00f5igust ainuisikuliselt maakohtunik. Muudatus peaks tagama \u00f5igusem\u00f5istmisele professionaalsema l\u00e4henemise.<\/p>\n
Selleks, et kohtunikuamet muutuks atraktiivsemaks, t\u00e4psustatakse kohtuniku ameti\u00f5igust kohtuv\u00e4lise t\u00f6\u00f6, osalise t\u00f6\u00f6tamise ja teenistusvanuse pikendamise osas.<\/p>\n
Tsiviilkohtumenetluse \u00f5iguse alal on eeln\u00f5u siht kiirendada kohtupidamist kohtute t\u00f6\u00f6koormuse optimeerimise teel.<\/p>\n
“Kasvava t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5ttu jagavad kohtud oma t\u00f6\u00f6aega keerukamate ja lihtsamate vahel, sealhulgas perspektiivitute ning esimeses astmes selgelt \u00f5igusp\u00e4raselt lahendatud asjade menetlemisel,” t\u00f5detakse eeln\u00f5u seletuskirjas.<\/p>\n
Eeln\u00f5u peaks aga j\u00e4tma kohtunikele rohkem aega tegeleda keerukamate \u00f5igusvaidlustega.<\/p>\n
Lihtmenetluse piirm\u00e4\u00e4rad kasvavad<\/p>\n
Soodustamaks lihtsustatud menetlusi, t\u00f5stetakse lihtmenetluse piirm\u00e4\u00e4rasid, mille praegune p\u00f5hin\u00f5ue on kuni 3500 ja koos k\u00f5rvaln\u00f5uetega kuni 7000 eurot, eeln\u00f5u t\u00f5stab need aga vastavalt 5000 ja 10 000 euroni.<\/p>\n
“Muudatuse eesm\u00e4rk on muuta kohtusse p\u00f6\u00f6rdujate k\u00e4itumisharjumusi ning suunata neid vaidlusi lahendama v\u00f5i kompromisslepinguid s\u00f5lmima eelk\u00f5ige kohtuv\u00e4liselt,” p\u00f5hjendatakse seletuskirjas.<\/p>\n
Lihtmenetluse n\u00f5uetele antakse suurem selgus ning tarbijakrediidi n\u00f5uetele luuakse uus elektrooniline menetluskord.<\/p>\n
“Tulenevalt EL-i ja Eesti kohtupraktika arengust on vajalik t\u00e4psustada tarbijakrediidi ja maksek\u00e4sumenetluse reegleid \u2013 et paremini kaitsta inimeste \u00f5igusi tarbijakrediidi asjades, v\u00e4ltida tarbijakrediidiasjade kuhjumist maksek\u00e4su kiirmenetluses ja ka hagimenetluses,” toob eeln\u00f5u v\u00e4lja.<\/p>\n
Seletuskiri m\u00e4rgib, et kohtunike t\u00e4helepanekute kohaselt on maksek\u00e4su kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevad n\u00f5uded paljudel juhtudel erinenud n\u00f5uetest, mis j\u00f5uavad kohtu ette hagimenetluses.<\/p>\n
Muu hulgas on maksek\u00e4su kiirmenetluses s\u00fcstemaatiliselt esitatud suuremaid n\u00f5udeid, intressim\u00e4\u00e4rad on tihti juhuslikud, mitte lepinguj\u00e4rgsed v\u00f5i viivisem\u00e4\u00e4r esitatakse kolmekordse m\u00e4\u00e4rana, mitte suuruses, milles lepingus kokku lepiti.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga tahetakse tagada, et tarbijatelt ei n\u00f5utaks maksek\u00e4su kiirmenetluses \u00fclem\u00e4\u00e4raseid summasid ning et laenuandjad j\u00e4rgiksid enne lepingu s\u00f5lmimist vastutustundliku laenamise p\u00f5him\u00f5tet.<\/p>\n
Kui praegu arutab ringkonnakohtus lihtsates menetlustes kohtuasja kolmene kohtukoosseis, siis eeln\u00f5u kohaselt arutab sellist kohtuasja reeglina \u00fcksainus kohtunik.<\/p>\n
Senine kord n\u00e4eb ette, et kui pooled ei ole avaldanud, eeldatakse, et nad ei ole n\u00f5us kirjaliku menetlusega. Eeln\u00f5u muudab seda nii, et eeldatakse nende n\u00f5usolekut nii suulise kui ka kirjaliku menetlusega.<\/p>\n
Tsiviilkohtupidamise puhul v\u00f5tavad vaidlused menetluskulude \u00fcle sageli palju aega. Eeln\u00f5u t\u00f5stab kulum\u00e4\u00e4ruse vaidlustamise lubatavuse piirm\u00e4\u00e4ra 280 eurolt 500 euroni, suunab esitama menetluskulude nimekirju v\u00e4hem ehk \u00fches kohtuastmes \u00fcks kord, n\u00e4eb ette, et viivist arvestatakse menetluskuludelt alles p\u00e4rast menetluse l\u00f5ppemist ning t\u00e4psustab, kes \u00fcldse v\u00f5ivad menetlusabi m\u00e4\u00e4rusi vaidlustada.<\/p>\n
Tehisaru hakkab istungeid protokollima<\/p>\n
Kohus saab eeln\u00f5uga \u00f5iguse kasutada istungi j\u00e4\u00e4dvustamiseks tehisaru loodud protokolli ja kui seda on vaja parandada, tuginetakse vastuv\u00e4idete asemel salvestisele.<\/p>\n
T\u00e4psustatakse ka menetlusreegeleid, et v\u00e4ltida venitamist. N\u00e4iteks v\u00f5ib ringkonnakohus j\u00e4tta hagi menetlusse v\u00f5tmata, kui apellatsioonikaebuse v\u00e4ited on ilmselgelt edulootuseta.<\/p>\n
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamise t\u00e4htaeg algab lahendist teadasaamisega. Nii kaob senine v\u00f5imalus menetlust sellega venitada, et on v\u00f5imalus valida, kas t\u00e4htaeg algab lahendist v\u00f5i t\u00e4itmisest teadasaamisega.<\/p>\n
Halduskohtu t\u00f6\u00f6d peaks kiirendama see, et loamenetlused viiakse sealt v\u00e4lja. Kui n\u00e4iteks kutsealune ei tule ajateenistusse v\u00f5i reservist \u00f5ppekogunemisele, ei pea enam p\u00f6\u00f6rduma halduskohtusse, et peatada tema mootors\u00f5iduki juhtim\u00f5is\u00f5igus, relvaluba v\u00f5i jahipidamis\u00f5igus.<\/p>\n
Eeln\u00f5u suurendab sotsiaalkindlustusameti p\u00e4devust tunnistajate \u00fctluste alusel pensionistaa\u017ei tuvastada, et v\u00e4hendada kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist. Lisaks annab eeln\u00f5u v\u00f5imaluse teha juba eelmenetluses kaebuse ja vastuste p\u00f5hjal otsus, kui haldusakt on ilmselgelt \u00f5igusvastane.<\/p>\n
Soodustatakse kompromisside s\u00f5lmimist, lihtsustatakse menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise s\u00e4tteid.<\/p>\n
Muutmisele l\u00e4hevad ka kohtul\u00f5ivud. Eesm\u00e4rk on, et need kataksid v\u00e4hemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning v\u00e4listaksid \u00fchtlasi pahatahtlikud v\u00f5i selgelt perspektiivitud kohtusse p\u00f6\u00f6rdumised.<\/p>\n
Riigil\u00f5ivu m\u00e4\u00e4rad suurenevad 50 protsendi v\u00f5rra. N\u00e4iteks kui tsiviilasja hind on 350 eurot, oli seni selle riigil\u00f5ivu t\u00e4ism\u00e4\u00e4r 100 eurot, eeln\u00f5uga t\u00f5useb see aga 150 euroni, 2500-eurose hinnaga tsiviilasja riigil\u00f5iv t\u00f5useb aga 350 eurolt 525 euroni.<\/p>\n
Muudatused puudutavad seejuures vaid tsiviil- ja halduskohtumenetluse l\u00f5ive, registriasjade l\u00f5ivud on v\u00e4lja j\u00e4etud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veebruari l\u00f5pus edastas justiits- ja digiministeerium valitsusele heakskiitmiseks kohtumenetluse kiirendamise eeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on muu hulgas kiirendada kohtupidamist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120036,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,2707,33,35,34,36,31,32,21,10023,39829,55795,13949,19795,55796,13950,1752,28,29,19,1750,25,55794,23,24,55265,22,20,30],"class_list":["post-120035","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelnou","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-justiitsministeerium","tag-kiirlaenud","tag-kiirmenetlus","tag-kohtud","tag-kohtukorraldus","tag-kohtuopidamine","tag-kohtureform","tag-kohus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oigus","tag-populaarseimad-lood","tag-tarbijakrediit","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsiviilkohtumenetlus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116164688931526594","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120035","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120035"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120035\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}