{"id":120148,"date":"2026-03-03T12:51:15","date_gmt":"2026-03-03T12:51:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120148\/"},"modified":"2026-03-03T12:51:15","modified_gmt":"2026-03-03T12:51:15","slug":"et-eesti-keel-ei-taanduks-teaduses-korvalkeeleks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120148\/","title":{"rendered":"Et eesti keel ei taanduks teaduses k\u00f5rvalkeeleks"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kui soovime, et eesti keel p\u00fcsiks t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku teadus- ja k\u00f5rghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult s\u00fcsteemseks ja akadeemiliselt v\u00e4\u00e4rtustatud tegevuseks, kirjutab Jakob K\u00fcbarsepp <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609951841\/jakob-kubarsepp-et-eesti-keel-ei-taanduks-teaduses-korvalkeeleks\" id=\"https:\/\/www.err.ee\/1609951841\/jakob-kubarsepp-et-eesti-keel-ei-taanduks-teaduses-korvalkeeleks\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">ERR-i arvamusportaalis<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes tehakse terminit\u00f6\u00f6d selleks, et igal erialasel s\u00f5nal oleks \u00fcheselt m\u00f5istetav ja selgelt piiritletud t\u00e4hendus. M\u00f5istete ja nende t\u00e4histe ehk terminite s\u00fcstemaatilise kogumise, kirjeldamise ja korrastamise tulemused koonduvad terminoloogias\u00f5nastikesse \u2013 valdkondlikesse oskuss\u00f5nastikesse \u2013 ja standarditesse, mis loovad aluse t\u00e4psele erialasele suhtlusele.<\/p>\n<p>See ei saa olla vaid kellegi hobi v\u00f5i kapriis. Selgus terminikasutuses on v\u00e4ltimatu k\u00f5igis eluvaldkondades \u2013 \u00f5iguses, meditsiinis, halduses, tehnikas ja tehnoloogias \u2013, sest ebat\u00e4psus v\u00f5ib kaasa tuua arusaamatusi ja isegi vigu. Eriti oluline on t\u00e4pne ja korrastatud oskuss\u00f5navara seadustes ja ametlikes dokumentides, kus s\u00f5nade t\u00e4hendus m\u00f5jutab otseselt \u00f5igusselgust.<\/p>\n<p>K\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes arendab s\u00fcsteemne terminit\u00f6\u00f6 eestikeelset erialakeelt, toetab k\u00f5rgharidust ja teadust ning aitab tagada, et v\u00f5\u00f5rkeeled ei domineeriks, et eesti keel p\u00fcsiks toimiva ja t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku teadus- ja \u00fchiskonnakeelena.<\/p>\n<p>Entusiasm v\u00f5i s\u00fcsteem?<\/p>\n<p>Praegu s\u00fcnnib oskuskeele loome peamiselt nende \u00f5ppej\u00f5udude, teadlaste ning emeriitprofessorite ja -dotsentide entusiasmist, kes muretsevad eesti keele saatuse p\u00e4rast teadus- ja k\u00f5rghariduskeelena. See t\u00f6\u00f6 on sisulises m\u00f5ttes v\u00e4ltimatu, kuid institutsionaalselt kahjuks alahinnatud. Terminiloomet ja -baaside arendamist ei k\u00e4sitleta v\u00f5rreldava kaaluga teadus- ega \u00f5ppetegevusena.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cNii tekib oht, et eesti keel taandub samm-sammult k\u00f5rgharidus- ja teadusvaldkondades k\u00f5rvalkeeleks.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Tagaj\u00e4rg on ilmne: noortel \u00f5ppej\u00f5ududel ja teadlastel puudub motivatsioon panustada tegevusse, mida akadeemilises karj\u00e4\u00e4ris ei v\u00e4\u00e4rtustata. Seet\u00f5ttu puuduvad mitmetes olulistes erialavaldkondades terminibaasid sootuks v\u00f5i on need h\u00f5redalt sisustatud. Nii tekib oht, et eesti keel taandub samm-sammult k\u00f5rgharidus- ja teadusvaldkondades k\u00f5rvalkeeleks.<\/p>\n<p>V\u00f5iksime aga julgust ja indu saada ajaloost. Eesti esimese tehnikas\u00f5nastiku masinaid ja t\u00f6\u00f6riistu k\u00e4sitlenud osast aastast 1933 on p\u00e4rit arvukalt t\u00e4nap\u00e4evani k\u00e4ibes olevaid keelendeid, n\u00e4iteks keevitama, keere, liigend, pidur, sidur. Aastal 1936 sai ka ehituse alal kirja hulk oskuss\u00f5nu, n\u00e4iteks koormus, korrus, raketis, sarrus, tarind jne.<\/p>\n<p>M\u00f5\u00f5dukas optimism<\/p>\n<p>Kauaaegse terminit\u00f6\u00f6 tegijana on mul hea meel t\u00f5deda, et tehnikakeele arendamisega on Eestis tegeletud juba alates 19. sajandi keskpaigast, mil ilmusid esimesed eestikeelsed tehnikaraamatud. K\u00f5rgharidus- ja teaduskeeleks t\u00f5usis eesti keel peamiselt 1920.\u20131930. aastatel. Oskuskeele arendamine ei katkenud ka n\u00f5ukogude korra tingimustes.<\/p>\n<p>J\u00e4tkame ka n\u00fc\u00fcd ja see j\u00e4rjepidevus n\u00e4itab, et eesti teaduskeel on kujunenud sihikindla t\u00f6\u00f6 tulemusena. N\u00fc\u00fcd peame \u00fchiselt esitama k\u00fcsimuse, kas meil j\u00e4tkub Eestis tarkust ja tahet seda t\u00f6\u00f6d s\u00fcsteemselt j\u00e4tkata.<\/p>\n<p>Eesti oskuskeele arendamine ei tohi j\u00e4\u00e4da v\u00e4heste missioonitundega inimeste \u00f5lgadele. See peab olema riiklikult korraldatud ja tunnustatud tegevus, millel on selge koht akadeemilises hindamiss\u00fcsteemis. Kui k\u00f5rgkoolidelt oodatakse \u00fchiskonna ees seisvate \u00fclesannete lahendamist, kuulub nende hulka ju ka eesti teaduskeele hoidmine ja arendamine.<\/p>\n<p>P\u00f5hjust on \u00f5nneks m\u00f5\u00f5dukaks optimismiks. \u00dcha sagedamini p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu k\u00f5rgkoolide ja nende akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate rollile \u00fchiskonnas. Arusaam, et k\u00f5rgkoolid peavad panustama laiematesse \u00fchiskondlikesse eesm\u00e4rkidesse, on tugevnemas. See loob v\u00f5imaluse k\u00e4sitleda oskuskeele arendamist mitte k\u00f5rvaltegevusena, vaid \u00fchiskondliku vastutusena.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui soovime, et eesti keel p\u00fcsiks t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku teadus- ja k\u00f5rghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult s\u00fcsteemseks ja akadeemiliselt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120149,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-120148","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116165337689808730","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120148"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120148\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120148"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120148"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}