{"id":120201,"date":"2026-03-03T14:06:23","date_gmt":"2026-03-03T14:06:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120201\/"},"modified":"2026-03-03T14:06:23","modified_gmt":"2026-03-03T14:06:23","slug":"ulukiliha-turupotentsiaal-soltub-teadlikkusest-ja-koostoost","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120201\/","title":{"rendered":"Ulukiliha turupotentsiaal s\u00f5ltub teadlikkusest ja koost\u00f6\u00f6st"},"content":{"rendered":"<p>            <a href=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/face-teadustoode-semianr.webp.webp\" data-caption=\"Foto: EJS\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2200\" height=\"1238\" class=\"entry-thumb td-modal-image\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/face-teadustoode-semianr.webp.webp\"   alt=\"\" title=\"face teadust\u00f6\u00f6de seminar\"\/><\/a>Foto: EJS<\/p>\n<p>27. veebruaril toimus Euroopa teadusinstanside poolt korraldatud seminar veebis, kus tutvustati ulukiliha puudutavaid teadust\u00f6id ning selle l\u00e4bi v\u00f5imalusi ja puuduseid turul. <\/p>\n<p>Tarbimishoiakud Horvaatias<\/p>\n<p>Zagrebi \u00fclikooli teadur Marina Tomic Maksan tutvustas oma \u00e4sja kaitstud doktorit\u00f6\u00f6d, mis uuris tarbijate k\u00e4itumist sigade Aafrika katku ja ulukiliha hoiakute kontekstis. Tema uurimisobjektiks olid p\u00f5hilised ulukid, keda tarvitatakse s\u00f6\u00f6giks Horvaatias, nt punahirv, kabehirv, metssiga, j\u00e4nes ja lisaks v\u00e4ikeulukid.<\/p>\n<p>Tema uurimist\u00f6\u00f6st selgus, et enamik ulukiliha tarbivad otse jahimehed ja nende l\u00e4hikond. Lisaks on riigis \u00fcha olulisem toiduohutus ja selle tagamine, kuna riigist on leitud seakatku.<\/p>\n<p>Veel tuli tema t\u00f6\u00f6st v\u00e4lja see, et mida rohkem puututakse ulukilihaga kokku, seda parem on suhtumine jahipidamisse. Teadurid leidsid seega, et suhtumist parendaks ka see, kui toidusektor ja jahimehed teeks rohkem koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>P\u00f5draliha s\u00fc\u00fcakse Soomes k\u00fcll, aga hoiakud on erinevad<\/p>\n<p>Helsingi \u00fclikooli teadur Anne Matilainen tutvustas uuringut, kus r\u00e4\u00e4kis p\u00f5draliha tarbimisest ning \u00fcle\u00fcldisest suhtumisest jahindusse ning ulukilihasse.<\/p>\n<p>Teaduri s\u00f5nul on liha tarbimine stigmatiseeritud mitmel p\u00f5hjusel. N\u00e4iteks just looma\u00f5iguslaste lobit\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu, aga ka seda m\u00f5jutab ka CO\u2082 jalaj\u00e4lg, mida j\u00e4etakse peamiselt just seakasvatuste t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Soomes k\u00fctitakse ligikaudu 58\u00a0000-64\u00a0000 p\u00f5tra aastas. S\u00fcsteem p\u00f5tru k\u00fcttida on k\u00fcll keerulisem kui Eestis, aga see on h\u00e4sti juhitud riigi poolt.<\/p>\n<p>\u00dclikoolis uuritigi l\u00e4hemalt p\u00f5draliha \u2013 selle omadusi, kuidas see tarbijale m\u00f5jub, toiduallergiatest, toiduga seotud hobist jms. Uuringu k\u00e4igus leiti, et 68,3% uuringus osalenutest on huvitatud p\u00f5draliha tarbimisest. 50,3% vastas, et kasutaksid seda toidus, kui neil oleks sellele ligip\u00e4\u00e4s. Ainult 33,7% leidis, et neil on p\u00f5dralihale ligip\u00e4\u00e4s olemas.<\/p>\n<p>Uuringu k\u00e4igus joonistus v\u00e4lja kolm gruppi tarbijatest. Esimese grupi moodustasid need, kes olid enamasti jahipidamise suhtes positiivselt meelestatud ja nad olid sellest alast teadlikud v\u00f5i sellega kokku puutunud. Teine grupp oli v\u00e4ga skeptiline ja pigem jahipidamise vastu, k\u00fcll aga olid huvitatud p\u00f5draliha tarbimisest. Kolmas grupp olid k\u00fcll jahipidamise poolt, aga veidi skeptilised jahimeestes suhtes, kuna neil polnud kokkupuudet jahindusega.<\/p>\n<p>Soomlased j\u00f5udsid uuringuga j\u00e4relduseni, et turul on n\u00e4ha kindlasti kohta ulukilihale, eriti just p\u00f5draliha toodetele. Samas leiti, et suhtumine jahipidamisse on komplekssem kui alguses arvati. Seda soovitakse \u00fclikoolis veel edasi uurida.<\/p>\n<p>Itaallased eelistavad farmitooteid<\/p>\n<p>Viimasena tegi metssealiha tarbimise uuringust \u00fclevaate Itaalia Padova \u00fclikooli teadur Daniel Vecchiato.<\/p>\n<p>Itaalias uuriti mitme \u00fclikooli teaduri poolt seda, mida eelistavad tarbijad \u2013 kas k\u00fctitud v\u00f5i farmis kasvatatud metssealiha ning kuidas on selles osas teadmised ja eelistused.<\/p>\n<p>Teadurid t\u00e4heldasid, et kuigi EL-is ei ole vajalik ulukiliha toodetel spetsifikatsiooni, et kas ulukiliha on toodetud farmis v\u00f5i see tuleb jahipidamise k\u00e4igus saagina.<\/p>\n<p>Uuringusse v\u00f5eti kolme liiki ulukiliha tooteid: k\u00fctitud metssealiha, mis oli kohalik v\u00f5i siis lihatoode Itaaliast v\u00f5i Austriast. Hind varieerus 6 eurost t\u00fckk kui 9 euroni. Uuringu k\u00e4igus kaasati 510 inimest \u00fcle Itaalia.<\/p>\n<p>Nende uuringust selgus, et enamik osalejatest eelistas farmist tulnud liha m\u00f5nev\u00f5rra rohkem kui k\u00fctitud liha. Samuti oli eelistatud kohalik toodang ehk liha, mis tuli otse Itaaliast.<\/p>\n<p>Lisaks uurisid teadlased, kui palju ollakse maksma sellise toote eest. Osalejate eelistatud hind k\u00fctitud salaami eest oli 5,60 eurot, samas kui farmitoote eest oldi n\u00f5us v\u00e4lja k\u00e4ima 6,42 eurot.<\/p>\n<p>Teadlased j\u00f5udsid arusaamani, et mida rohkem teatakse jahipidamisest, seda rohkem tarbitakse ka ulukiliha. Veel leidsid teadlased, et tulevikus peaks oleks toodetel m\u00e4rgitud selle p\u00e4ritolu (farmis toodetud vs ulukiliha).<\/p>\n<p>J\u00e4reldused<\/p>\n<p>Seega tuli k\u00f5igi kolme teadust\u00f6\u00f6st v\u00e4lja, et v\u00f5tmet\u00e4htsusega on teema teadvustamine ning jahipidamise l\u00e4bipaistvam tegutsemine ning sellealane harimine \u00fchiskonna osas.<\/p>\n<p>Positiivne oli see, et kui inimestel oleks rohkem ligip\u00e4\u00e4su ulukilihale, tarbiks nad seda rohkem ja sellel\u00e4bi oleks ka jahinduses osas positiivsem kuvand.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: EJS 27. veebruaril toimus Euroopa teadusinstanside poolt korraldatud seminar veebis, kus tutvustati ulukiliha puudutavaid teadust\u00f6id ning selle&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120202,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,7489,109,11550,18798,55855,5777,55856,113,280,55857,21191,294],"class_list":["post-120201","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-horvaatia","tag-itaalia","tag-liha","tag-lihatooted","tag-metssealiha","tag-metssiga","tag-podraliha","tag-soome","tag-teadus","tag-tooted","tag-ulukiliha","tag-uuring"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116165632550210243","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120201"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120201\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120202"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}