Veebruarikuus oli Tallinnas asuvas Metropol galeriis avatud Sandra J\u00f5geva n\u00e4itus “Rahva teener”, mille aluseks on tema meilivahetus Eesti Kunstnike Liidu juhtkonnaga eesm\u00e4rgiga muuta kandideerimisprotsess kunstnike liidu poolt hallatavates galeriides kunstnike jaoks demokraatlikumaks, l\u00e4bipaistvamaks ja kiiremaks.<\/p>\n
Viimastel aastatel peamiselt filme teinud J\u00f5geva r\u00e4\u00e4kis “Vikerhommikus”, et tundis eelmisel aastal soovi taas kunstnikuna \u00fcles astuda. Selleks esitas ta mai keskel Eesti Kunstnike Liidule avalduse liidu galeriides n\u00e4ituseaja saamiseks.<\/p>\n
“Ma m\u00e4letan, et projekti t\u00e4htaeg oli 12. mai 2025. T\u00e4pselt samal p\u00e4eval oli “Eesti lugude” esimese vooru t\u00e4htaeg. “Eesti lugudel”, kus on tegelikult rohkem institutsioone, kes seda toetavad ja ma eeldan, et ka \u017e\u00fcrii on suurem, tuli vastus k\u00fcmne p\u00e4evaga. Kunstnike liit ei vastanud pea kaks kuud. Kunstnikud kasutavad v\u00e4ga tihti selliseid siseinfo kanaleid ja kui \u00fcle kuu aja oli m\u00f6\u00f6das sellest, viis n\u00e4dalat, siis v\u00f5tsin \u00fchendust tuttavaga, kes on kunstnike liidu n\u00f5ukogus ja siis ma sain tegeliku vastuse, et ma ei saanud n\u00e4ituseaega juba sama p\u00e4eva \u00f5htul teada. Ma ei olnud seal programmis. Ja siis ma hakkasin ootama, millal ametlikult vastatakse. L\u00e4ks veel paar n\u00e4dalat,” meenutas ta.<\/p>\n
Lisaks ei olnud J\u00f5geva rahul, et kunstnike liidu president ja asepresident ei avaldanud talle, kes konkursi \u017e\u00fcriisse kuulusid. “Mis on minu meeles natukene absurd, et kuidas ma sellist asja ei tea,” leiab ta. “Olles harjunud m\u00f5nda aega l\u00e4bi oma produtsendi Kristiina Davidjantsi ja filmikompanii Maagiline Masin natukene teiste reeglite v\u00f5i teise suhtumisega autoritesse, hakkas mulle hakkas tunduma, et see kunstnike liidu suhtumine oma n\u00e4ituseaegade taotlejatesse, kellest suur osa on liidu liikmed, pole p\u00e4ris korrektne, pole p\u00e4ris aus ja l\u00e4bipaistev.”<\/p>\n
Liidu juhtidega kirjavahetust pidades tekkis J\u00f5geval soov sellest kontseptuaalne\u00a0n\u00e4itus teha.<\/p>\n
J\u00f5geva s\u00f5nutsi on ta ligikaudu k\u00fcmme aastat kunstimaailma eba\u00f5igluse ja korruptsiooniga seotud teavitust\u00f6\u00f6ga tegelenud.<\/p>\n
“Ma olen avaldanud v\u00e4ga palju artikleid sellel teemal, r\u00e4\u00e4kinud intervjuudes erinevates meediumites. Mulle tundus, et see on mingisugune lootusetu v\u00f5itlus, millel ei olnud absoluutselt mitte mingisugust tulemust, v\u00e4lja arvatud see, et v\u00f5ib-olla kunstiametnikud ei suhtu minusse enam v\u00e4ga h\u00e4sti. Kunstnikud suhtuvad v\u00e4ga toetavalt, aga nad ei julge seda avalikult v\u00e4ljendada, sest k\u00f5ik \u00fctlevad, et nad kardavad, et nad j\u00e4\u00e4vad sellest v\u00e4hesestki ilma, sest kunstnikel on selles s\u00fcsteemis ette n\u00e4htud k\u00f5ige v\u00e4hem ressursse. Ega erilist austust ka ei ole ma kardan,” leiab ta.<\/p>\n
“See on p\u00e4ris naljakas, et kui ma kritiseerin kedagi, kes on kindlal positsioonil, kellel on kindel palk ja mitte mingisugust riski oma tegevusega, siis Eesti kunstiametlik lubab endale isiklikult solvunud olla ja siis ka v\u00e4ljendada oma negatiivset suhtumist, p\u00f6\u00f6rata selg, jalutada ruumist v\u00e4lja, kui mind n\u00e4eb \u2013 selliseid asju on p\u00e4ris palju juhtunud. Ma arvan, et kui sa oled mingil riiklikult rahastatud positsioonil, siis retooriline sina ei tohi endale sellist k\u00e4itumist lubada, aga nemad ei arva nii.”<\/p>\n
J\u00f5geva leiab, et kunstivaldkonnas on n\u00e4ituseaegade saamisel v\u00e4ga suureks eeliseks noorus ja tundmatus. “Sa ei pea olema isegi bioloogiliselt vanuselt noor, on v\u00e4ga edukalt ka muult alalt tulnud inimesi, kes ei ole v\u00f5ib-olla k\u00f5ige nooremad, kes tegutsevad.”<\/p>\n
Selles, kas ta \u00fchegi konkursiga enam kunagi n\u00e4ituseaga saab, J\u00f5geva kindel ei ole.<\/p>\n
“Ma olen ise ka m\u00f5elnud, et mul on \u00f5nnestunud teha sellist uskumatut tagasik\u00e4iku: ma olen kureerinud suure rahvusvahelise n\u00e4ituse Tallinna Kunstihoones 2009. aastal, olen varem palju nooremana neid aegu taotlenud ja siis ei tekkinud v\u00e4ga suurt k\u00fcsimust, kas ma saan, aga n\u00fc\u00fcd ma saan aru, et ma ei pruugi enam \u00fcldse kunagi \u00fchtegi ametlikku aega saada. Ma ei saa aru, kust see tulnud on, sest ma ei arva, et ma olen nii taandarenenud kunstnikuna, pigem see teatav paus ja vahepeal filmidele p\u00fchendumine on toonud mingeid teisi dimensioone, teisi koost\u00f6\u00f6partnereid, kes on v\u00f5ib-olla filmiala profid.”<\/p>\n
Ka raha jagamise s\u00fcsteem kunstivaldkonnas tuleks tema hinnangul \u00fcle vaadata. Tema s\u00f5nul jagatakse toetusi ebam\u00e4\u00e4raselt p\u00f5hjendusi andmata.<\/p>\n
“Kui kirjanduses ja filmis \u2013 ma toon n\u00e4iteid aladest, millega ma olen tegelenud \u2013 on mingisugused kategooriad \u2013 l\u00fchifilm saab nii palju, m\u00e4ngufilm saab nii palju, dokumentaalfilm saab nii palju, novellikogu nii palju, romaan nii palju \u2013, siis kunstis on need piirid v\u00e4ga h\u00e4gused ja \u00fcks n\u00e4itus, n\u00e4iteks kuraatorin\u00e4itus v\u00f5i isikun\u00e4itus v\u00f5ib saada teisest kuni mituk\u00fcmmend korda rohkem. Seda absoluutselt ei p\u00f5hjendata, vaid iga\u00fcks kuidagi intuitiivselt saab aru, et on need, kellele antakse, ja on need, kellele mitte,” lausus ta.<\/p>\n
“Kulka on p\u00f5him\u00f5tteliselt ainus koht, kust k\u00fcsida, aga sa ei saa mitte mingit tagasisidet. Null. Sa saad kas eituse v\u00f5i jaatuse. Loomulikult tekib inimestel v\u00e4ga palju, ma ei taha \u00f6elda vanden\u00f5uteeoriaid, aga midagi sinnapoole, et paljud \u00fctlevad, et mina nagunii ei saa, ma ei k\u00fcsigi, v\u00f5i ma ei k\u00fcsi kunstnikupalka, sest ma tean, et ma ei kuulu sellesse seltskonda, kellele seda antakse,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n
Era- ja munitsipaalteatritele jagatakse kultuuriministeeriumis raha punktis\u00fcsteemi j\u00e4rgi. J\u00f5geva leiab, et sellist s\u00fcsteemi v\u00f5iks ka kunstivaldkonnas toetuste jagamisel kasutada.<\/p>\n
“Mina arvan, et see b\u00fcrokraatia hulk, mis kaasneb praegu kulka taotlusega, on muutunud kosmiliseks. Mind v\u00e4ga segab, et ma tean, et teistes sihtkapitalides sellist juuksekarva l\u00f5hki ajamist ei ole. Kulka taotluse tegemine on muutunud tegevuseks, milleks inimesed valmistuvad n\u00e4dalaid, kui mitte kuu aega. Vajalikud on sellised asjad nagu visuaalsed kavandid ja kui keegi kureerib n\u00e4itust, kus on n\u00e4iteks kunstiklassikud, siis ta peab tegema \u2013 tihti kasutatakse AI-d, mis on p\u00e4ris suure \u00f6koloogilise jalaj\u00e4ljega \u2013 kavandeid, kuidas n\u00e4iteks mingi klassiku teosed seintel on,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n
“On absurdne, et sa ei saa esitada taotlust, kui sul ei ole v\u00e4ga palju manuseid. Iga pisikese asja peale hinnapakkumine, kui on transport, siis kilometraa\u017e, bensiinikulu, t\u00e4psed marsruudid. Teistes sihtkapitalides, ma paraku tean, ei ole sellist asja, aga kunstis on see l\u00e4inud ikka v\u00e4ga hulluks. Ma olengi m\u00f5elnud, et huvitav, et kunstis, mis peaks olema k\u00f5ige vabam ja ilma konkreetsete reegliteta ala, on k\u00f5ige rohkem b\u00fcrokraatiat. See on sellele taotlejale, kes on tihti vabakutseline \u00fcksik kunstnik v\u00f5i kuraator, tegelikult p\u00e4ris alandav: miks ma pean t\u00f5estama, et ma ei ole \u00fchtegi kilomeetrit s\u00f5itnud vales suunas v\u00f5i kuidagi valesti,” leiab ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veebruarikuus oli Tallinnas asuvas Metropol galeriis avatud Sandra J\u00f5geva n\u00e4itus “Rahva teener”, mille aluseks on tema meilivahetus Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120326,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,14390],"class_list":["post-120325","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-sandra-jogeva"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116166273547668328","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120325"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120325\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120325"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120325"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}