Haridus- ja teadusministeerium (HTM) plaanib 2035. aastast minna algklassides \u00fcle \u00fchtsele s\u00f5nalisele hindamisele. Ministeeriumi eesm\u00e4rgiks on viiepallis\u00fcsteem asendada mitmekesisema skaalaga.<\/p>\n
Eestis on koolidel hindamismeetodi valimisel suur autonoomia. Kui n\u00e4iteks Tartu koolides on 1.-3. klassis juba ligi k\u00fcmme aastat kasutatud s\u00f5nalist hindamist, siis HTM-i andmetel on Eestis ka koole, kus s\u00f5nalist hindamist \u00fcldse ei kasutata.<\/p>\n
\u00dcle Eesti on koolides hindamiseks kasutusel nii numbrid, t\u00e4hed kui ka protsendid. Need tuleb aga koolidel p\u00f5hikooli l\u00f5puks siiski viiepallis\u00fcsteemile teisendada.<\/p>\n
Ministeerium plaanib praegust hindamismudelit muuta nii, et esimesest kuni kolmanda klassini oleks kasutusel vaid s\u00f5naline tagasiside.<\/p>\n
“Teadusuuringud on n\u00e4idanud, et kui s\u00f5nalisele tagasisidele lisada hinne v\u00f5i s\u00fcmbol, kasv\u00f5i naerun\u00e4gu, siis \u00f5pilane keskendub eelk\u00f5ige selle numbrile. Siis see edasiviiv tagasiside j\u00e4\u00e4b tahaplaanile. Hindamine peab olema eelk\u00f5ige hindamist toetav vahend, mitte ainult sooritust m\u00f5\u00f5tev,” \u00fctles HTMI-i \u00f5ppekava valdkonna n\u00f5unik Helen K\u00f6hler.<\/p>\n
Tartu \u00fclikooli \u00fcldpedagoogika \u00f5petaja Maria J\u00fcrim\u00e4e s\u00f5nul on ministeeriumi suund algklassides hinded kaotada tervitatav, kuna kehvemaid hindeid saades v\u00f5ib \u00f5pilase motivatsioon \u00f5ppimiseks kaduda.<\/p>\n
Samas n\u00e4eb J\u00fcrim\u00e4e riski, et \u00f5petajad, kes on pigem hinnete usku, ei pruugi olla motiveeritud p\u00f5hjalikku s\u00f5nalist tagasisidet andma.<\/p>\n
“Kunagi kujundava hindamise koolituse l\u00f5pus \u00fcks \u00f5petaja t\u00f5usis \u00fcles ja \u00fctles: kui ma kirjutan sinna p\u00e4evikusse, et ta on tumba, kuidas see parem on kui kaks? Sedalaadi tagasiside ongi veel hullem kui kaks, nii et see eeldab \u00f5petajate p\u00e4devust,” \u00fctles J\u00fcrim\u00e4e.<\/p>\n
Ministeerium plaanib kuni p\u00f5hikooli l\u00f5puni v\u00f5tta lisaks vastu veel s\u00fcsteemi, kus loovusainetes, nagu n\u00e4iteks kunst v\u00f5i muusika, on hindamiss\u00fcsteem eristamata ehk arvestatud v\u00f5i mittearvestatud.<\/p>\n
Lisaks kaob koolidel p\u00f5hikooli l\u00f5pus kohustus teisendada erinevad numbrid, t\u00e4hed ja protsendid viiepallis\u00fcsteemi.<\/p>\n
Laiem eesm\u00e4rk on ministeeriumil aga viiepallis\u00fcsteemi kaotamine, sest see on K\u00f6hleri s\u00f5nul oma aja \u00e4ra elanud.<\/p>\n
“Tegelikult on [viiepallis\u00fcsteemis] kolm positiivset hinnet, seda skaalat kindlasti tuleb laiendada. Kuidas see t\u00e4pselt olema saab, sellest on t\u00e4na vara r\u00e4\u00e4kida aga see skaala peab olema laiem. Kas ta on siis k\u00fcmnepunktiskaala v\u00f5i on t\u00e4hed nagu \u00fclikoolis v\u00f5i on protsendid. V\u00f5imalusi on mitmeid,” \u00fctles K\u00f6hler.<\/p>\n
Miina H\u00e4rma g\u00fcmnaasiumis on juba praegu kuni neljanda klassini s\u00f5naline hindamine. Viiendast kuni \u00fcheksanda klassini antakse hindeid seitsme punkti skaalal.<\/p>\n
\u00dcleminek mitmekesisemale s\u00fcsteemile on kooli direktori Ene Tannbergi s\u00f5nul suurendanud ka \u00f5petajate koormust.<\/p>\n
“Juba see p\u00f5hikooli rakendamine v\u00f5ttis p\u00e4ris palju aega ja see t\u00e4hendab oma \u00f5ppeprotsessi \u00fcmberm\u00f5testamist,” \u00fctles Tannberg<\/p>\n
Ministeeriumis r\u00f5hutati, et otsused pole veel l\u00f5plikult tehtud ja hindamise tulevikku arutatakse koos huvigruppidega s\u00fcgisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeerium (HTM) plaanib 2035. aastast minna algklassides \u00fcle \u00fchtsele s\u00f5nalisele hindamisele. Ministeeriumi eesm\u00e4rgiks on viiepallis\u00fcsteem asendada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111955,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,55951,34,36,31,32,3932,21,55950,26325,28,29,2534,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-120457","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eristamata-hindamine","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-helen-kohler","tag-koolireform","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-miina-harma-gumnaasium","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116167256487487563","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120457"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120457\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111955"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}