{"id":120549,"date":"2026-03-04T01:01:26","date_gmt":"2026-03-04T01:01:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120549\/"},"modified":"2026-03-04T01:01:26","modified_gmt":"2026-03-04T01:01:26","slug":"aratage-tiigri-taltsutaja-opetajate-leht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120549\/","title":{"rendered":"\u00c4ratage tiigri taltsutaja! &#8211; \u00d5petajate Leht"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>SAIS3 eba\u00f5nnestumine on hariduskorralduslik katastroof.<\/li>\n<li>Koolid peavad kogu vastuv\u00f5tukorralduse m\u00f5ne n\u00e4dalaga \u00fcmber tegema, aga me saame sellega hakkama.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Oleme harjunud Eestit n\u00e4gema uuendusmeelse ja kaasaegsete tehniliste lahenduste eestvedajana. L\u00e4hiaastatel oleme aga kogenud mitmeid eba\u00f5nnestumisi IT-lahenduste kasutuselev\u00f5tul: tervise infos\u00fcsteemide v\u00f5i riigiportaali eesti.ee uuendustega kaasnenud segadus, arvutip\u00f5hise eksami eba\u00f5nnestumine, probleemid ID-kaardi kiipidega v\u00f5i THI arvutamisel, ja n\u00fc\u00fcd ka kooli sisseastumisportaali SAIS3-ga. Korduv p\u00f5rumine \u00fctleb meile, et Eestil on digiriigi arendamisega probleeme, tiiger magab. Pole uudis, et viimasel ajal kadestame s\u00f5jas oleva Ukraina uuenduslikke digilahendusi.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKutsekoolid on \u00fclima pingutuse tulemusel suutelised 30.\u00a0m\u00e4rtsil vastuv\u00f5tu avama.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Eba\u00f5nnestumised ei tulene tehnoloogilise v\u00f5imekuse puudumisest. Probleemide kiire lahendamine n\u00e4itab, et tehnilist p\u00e4devust jagub. Raskused on seotud pigem muutuste juhtimise kvaliteediga\u00a0\u2013 sellega, kuidas siduda digiarendus s\u00fcsteemi loogika, kasutajate vajaduste ja j\u00e4rkj\u00e4rgulise rakendamise p\u00f5him\u00f5tetega. Sageli k\u00e4ivitatakse lahendused poliitilise surve tingimustes, enne kui neid on katsetatud tegelikes oludes ja tehtud vajalikud koormustestid.\u00a0<\/p>\n<p>Hariduses muudetakse liiga palju korraga, muutuste juhid ei saa k\u00f5igega enam hakkama. Reforme ja algatusi on nii palju, et koolidel ja \u00f5petajatel pole aega neid l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ega kinnistada. Inimarengu aruanne \u00fctleb \u00fcheselt: muutused peavad olema t\u00f5endusp\u00f5hised. Hariduses tehakse sageli reforme nende pikaajalist m\u00f5ju piisavalt hindamata. Muudatusi tuleb katsetada ja hinnata, m\u00f5ju peab m\u00f5\u00f5tma s\u00fcsteemselt, poliitikamuutused ei tohi olla ainult poliitilise ts\u00fckli tulemus. Muutuste keskmes peab olema t\u00f6\u00f6 tegelik sisu. Tormates head tulemust ei saavuta.<\/p>\n<p>SAIS3 eba\u00f5nnestumine ehk uue \u00fcleriigilise sisseastumiss\u00fcsteemi valmimata j\u00e4\u00e4mine planeeritud ajaks pole tehniline t\u00f5rge, vaid hariduskorralduslik katastroof, millel on tagaj\u00e4rjed p\u00f5hikoolil\u00f5petajatele, koolidele ja kogu \u00fcleminekuprotsessile p\u00f5hikoolist j\u00e4rgmisele haridustasemele.<\/p>\n<p>P\u00f5hikooli l\u00f5petamise mured<\/p>\n<p>P\u00f5hikoolil\u00f5petajal tuleb sel kevadel l\u00e4bida mitmed katsumused: l\u00f5pueksamid on varasemal ajal, alates eelmise aasta l\u00f5pust kehtivad uued kooli l\u00f5petamise tingimused, sisseastumiseks tuleb surfata koolide kodulehtedel, keskset teavet edasi\u00f5ppimise kohta pole. Kutsekoolid loodavad, et SAIS2 ikka t\u00f6\u00f6tab, kuigi loogika \u00fctleb, et SAIS3 arendades SAIS2 enam ei arendatud. Loodame, et koolid saavad \u00f5ige pea selles selgust. Kui SAIS2 t\u00f6\u00f6tab, saab kutsekoolidesse astuda \u00fche ukse kaudu\u00a0\u2013 k\u00f5ik koolid on s\u00fcsteemis olemas ja avaldust esitada lihtne. Kui ei, siis korraldab iga kool vastuv\u00f5tu ise. Koolid peavad kogu vastuv\u00f5tukorralduse m\u00f5ne n\u00e4dalaga \u00fcmber tegema, aga me saame sellega hakkama. Kutsekoolid on \u00fclima pingutuse tulemusel suutelised 30. m\u00e4rtsil vastuv\u00f5tu avama.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKutse\u00f5ppes on probleem sageli selles, et tehniline muudatus tehakse kiiresti, kuid sisuline v\u00f5tab aastaid.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Mida teevad g\u00fcmnaasiumid? Nende olukord on keerulisem. Loodetavasti on erak\u00e4tes sisseastumine.ee valmis neile oma teenust pakkuma. P\u00f5hikoolil\u00f5petajad peavad saama selge vastuse, kuidas nende eelistatavasse kooli p\u00e4\u00e4seb, kooli kodulehelt.<\/p>\n<p>Muutused kutse\u00f5ppes<\/p>\n<p>Kutsekool l\u00e4heb \u00fcle nelja-aastastele \u00f5ppekavadele. 13.veebruaril kehtestati uued riiklikud \u00f5ppekavad, koolid teevad praegu oma \u00f5ppekavasid. Uuendus toetab \u00f5ppijate \u00fcldp\u00e4devuste arengut, loob senisest paindlikumad \u00f5piteed ja paremad j\u00e4tku\u00f5ppe v\u00f5imalused. Muutuse m\u00f5ju s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral koolide v\u00f5imekusest kujundada \u00fcmber \u00f5ppet\u00f6\u00f6 sisu ja koost\u00f6\u00f6mudeleid. Loodame, et see pole pelgalt \u00f5ppeaja pikendamine, vaid kvalitatiivne muutus. Eesti inimarengu aruanne r\u00f5hutab riski, et reform lisab olemasolevale koormusele ilma s\u00fcsteemse \u00fcmberkujundamiseta lihtsalt \u00fche aasta juurde. Nii v\u00f5ib uuendus kujuneda formaalseks, mitte sisuliseks kvaliteedimuutuseks.\u00a0<\/p>\n<p>Muutuste juhtimise m\u00f5ttes on tegemist suure reformiga, sest koolid peavad tegema muudatusi mitmel tasandil. L\u00e4bi tuleb m\u00f5elda \u00f5ppekava maht ja \u00fclesehitus, selle rakendamine koolis, \u00f5ppe loogika \u00fcmberm\u00f5testamine, kutse- ja \u00fcldainete parem l\u00f5imimine, \u00f5petajate t\u00f6\u00f6korraldus, koolide ressursikasutus, koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tjatega, \u00f5ppijate ja \u00f5pilaste ootused jpm. K\u00f5ige keerulisem on leida uus tasakaal praktika ja teooria vahel. Paraku praktilise \u00f5ppe maht kutsekoolis v\u00e4heneb\u00a0\u2013 eriala\u00f5petajaid j\u00e4\u00e4b \u00fcle. \u00dcldainete lisandumine toob kooli uusi \u00f5petajaid. Kui neid on kusagilt saada!<\/p>\n<p>Siin kerkivad esile inimarengu aruandes r\u00f5hutatud riskid: kui muutus lisandub olemasolevale koormusele midagi \u00fcmber tegemata, koormatakse s\u00fcsteem \u00fcle. Kutse\u00f5ppes on probleem sageli selles, et tehniline muudatus tehakse kiiresti, kuid sisuline v\u00f5tab aastaid.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cSisseastumiseks tuleb surfata koolide kodulehtedel, keskset teavet edasi\u00f5ppimise kohta pole.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>M\u00f5nes koolis j\u00e4\u00e4vad alles ka erialad, millel keskharidust ei omandata. Nende \u00f5ppeaeg on l\u00fchem. Need sobivad noortele, kes tahavad kiirelt t\u00f6\u00f6j\u00f5uturule suunduda. Seda infot tuleb aga iga kooli kodulehelt otsida.<\/p>\n<p>Kutsekoolid on \u00f5petanud noortele, kes veel ei tea, mida maailmalt loota, kutsevalikuaasta raames p\u00f5hiteadmisi, tutvustanud erialasid, kasvatanud enesekindlust. Selle asemel tuleb sellest s\u00fcgisest ettevalmistav \u00f5pe.<\/p>\n<p>Ettevalmistava \u00f5ppe riiklik \u00f5ppekava pole valmis<\/p>\n<p>\u00d5pilasele, kellel on p\u00f5hikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel vaja edasi \u00f5ppimiseks \u00f5pil\u00fcnki t\u00e4ita, sobib ennek\u00f5ike \u00f5ppida oma p\u00f5hikooli juures veel aasta. Selleks tuleb tal oma p\u00f5hikoolis soovi avaldada.\u00a0<\/p>\n<p>\u00d5pilane, kes kutsekeskhariduse \u00f5ppekavale sisse ei saanud, saab astuda kutsekooli ettevalmistavasse \u00f5ppesse. See on m\u00f5eldud p\u00f5hihariduse omandanud \u00f5ppimiskohustuse eas noortele, ka neile, kes ei oska \u00f5pingute j\u00e4tkamiseks piisavalt eesti keelt, ning kuni 26-aastastele noortele, kes ei t\u00f6\u00f6ta, \u00f5pi ega ole muul viisil \u00fchiskonnaelus aktiivsed (NEET-noored). Ettevalmistavasse \u00f5ppesse suunavad \u00f5pilasi ka kohalikud omavalitsused. Vastuv\u00f5tt algab hiljemalt 15. juulil. Paraku pole koolidel veel selle \u00f5ppe riiklikku \u00f5ppekava, aga vastuv\u00f5tu ajaks on see loodetavasti olemas. Millised koolid saavad ministrilt \u00f5iguse valikuaasta \u00f5pet korraldada, koolid veel ei tea, ootame ministri k\u00e4skkirja.<\/p>\n<p>Vastuv\u00f5tt peab olema korraldatud selgelt ja arusaadavalt<\/p>\n<p>P\u00f5hikoolil\u00f5petajad peavad sel aastal hakkama saama mitmete uuendustega. Neid tuleb selles igati toetada. P\u00f5hikoolijuhid, \u00f5petajad, peavad saama kiiremas korras infot, kuidas edasi\u00f5ppimine sel kevadel korraldatud on. Ei piisa vaid kuup\u00e4evadest, vaja on selget korraldust. Koolid loovad oma vastuv\u00f5tukorda ja on kindel, et need on v\u00e4ga erinevad. Seega, head l\u00f5petajad ja \u00f5petajad, head koolide kodulehtedel surfamist ja oma unistuste tuleviku loomist!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"SAIS3 eba\u00f5nnestumine on hariduskorralduslik katastroof. Koolid peavad kogu vastuv\u00f5tukorralduse m\u00f5ne n\u00e4dalaga \u00fcmber tegema, aga me saame sellega hakkama.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120550,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,42760,23,24,22,20,30],"class_list":["post-120549","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sais3","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116168208128190493","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120549","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120549"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120549\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120550"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120549"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120549"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}