Tuulikute rajamine ja nende v\u00f5imalik m\u00f5ju on tekitanud \u00fchiskonnas palju vastakaid emotsioone. Kahjuks kipub sisuline arutelu sageli asenduma poliitilise vastandumisega, kus eesm\u00e4rk pole mitte t\u00f5e otsimine, vaid sellele sobiva kuju andmine vastavalt majanduslikele v\u00f5i ideoloogilistele huvidele. Seda s\u00fcvendab v\u00e4hene valmisolek tunnistada ebakindlust, aktsepteerida teaduslikke piiranguid ning pidada argumenteeritud dialoogi ka nendega, kes m\u00f5tlevad teisiti.<\/p>\n
Selline hoiak ja teadusliku konsensuse haamri kasutamine ei peegelda niiv\u00f5rd teadusp\u00f5hisust kui \u00fchiskondlikku ebak\u00fcpsust. Selle artikli eesm\u00e4rk on osundada avatud ja konstruktiivse arutelu puudumisele ning \u00fchiskonna ebak\u00fcpsusele vastuokslike teemade k\u00e4sitlemisel.<\/p>\n
Teaduslik konsensus ja faktikontroll \u2013 haamer igaks t\u00f6\u00f6ks<\/p>\n
\u00dcha sagedamini kasutatakse avalikus debatis v\u00e4ljendeid nagu “teaduslik konsensus” v\u00f5i “usaldan teadust” retoorilise relvana. Neid m\u00f5isteid pruugitakse sageli viisil, mis viib teaduse dogmatiseerimiseni. Ometi ei p\u00f5hine teadus usul ega l\u00f5plikel t\u00f5dedel, vaid pideval kahtlemisel, kriitikal ja uute t\u00f5endite lisandumisel. Nii r\u00f5hutavad ka teadusfilosoofia klassikalised k\u00e4sitlused, et konsensus v\u00f5ib tekkida praktilise kokkuleppena, kuid ei t\u00e4henda absoluutset ega igavest t\u00f5de.<\/p>\n
Teaduses on loomulikud erineva usaldusv\u00e4\u00e4rsusega seisukohad, mist\u00f5ttu teadusliku debati sulgemine pelgalt konsensusele viidates meenutab pigem religiooni kui teadust. “Teadusliku konsensuse” haamer on p\u00f5hjendatud pikaajaliselt ja p\u00f5hjalikult uuritud valdkondades, aga mitte seal, kus teadmised on l\u00fcnklikud, tulemused s\u00f5ltuvad metoodikast ning n\u00e4htused on tugevalt kontekstip\u00f5hised.<\/p>\n
Selles valguses vajab t\u00e4psustamist ka sotsiaalminister Karmen Jolleri avaldus m\u00f6\u00f6dunud aastal, mille kohaselt “teaduslik konsensus” ei pea tuulikute tekitatud infraheli inimesele kahjulikuks1.<\/p>\n
See v\u00e4ide on parimal juhul poolik. T\u00f5si, senised uuringud ei ole n\u00e4idanud infraheli universaalset ja otsest kahjulikku m\u00f5ju k\u00f5igile inimestele kuni teatud helir\u00f5huni. Kuid sellest ei j\u00e4reldu, et m\u00f5ju puuduks t\u00e4ielikult v\u00f5i oleks k\u00f5igi jaoks \u00fchesugune. Meditsiinis on h\u00e4sti teada, et inimeste reaktsioonid nii keskkonnam\u00f5judele kui ka ravimitele erinevad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ning s\u00f5ltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas geneetilistest erip\u00e4radest, terviseprobleemidest, vanusest ja sensoorse tundlikkuse tasemest. Sarnaselt on inimeste kuulmisaistingud erinevatel sagedustel ja helir\u00f5hkudel erinevad.<\/p>\n
Kuulmisaistingu erip\u00e4rad<\/p>\n
Ka m\u00fcra ja heli, sh madalsagedusliku ja infraheli tajumine on selgelt individuaalne2. Inimesed erinevad nii kuulmistaju, une s\u00fcgavuse kui ka sensoorse tundlikkuse poolest. On inimesi, keda \u00e4ratab kerge kr\u00f5ps, ja teisi, keda ei h\u00e4iri ka tugev taustam\u00fcra. Sarnaselt v\u00f5ib erineva sagedusega m\u00fcra olla inimestele erineval moel h\u00e4iriv3.<\/p>\n
Postimehe faktikontrollis4 esitatud v\u00e4ide, justkui m\u00e4\u00e4raks m\u00fcra h\u00e4irivuse peamiselt helir\u00f5hk, on lihtsustatud ega k\u00e4sitle sageduse muutuste rolli adekvaatselt, eriti madalsagedusliku m\u00fcra ja infraheli spetsiifilisi tajumehhanisme arvestades5.<\/p>\n
Nii sagedus kui ka selle muutused m\u00f5jutavad tajumist ja bioloogilisi (nt erutusseisundit ja emotsionaalseid) reaktsioone6. Lihtsustatult, infraheli ei suru \u00f5hku rohkem, vaid liigutab seda m\u00e4rksa suurema ulatusega ja aeglasemalt ning just see liikumine v\u00f5ib m\u00f5jutada inimorganismi, kuulmis- ja tasakaaluaparaati ning \u00fcmbritsevat keskkonda isegi siis, kui me heli ei kuule.<\/p>\n
Kuulmisaisting ei piirdu ainult “kuulmisega” klassikalises m\u00f5ttes. Madalsageduslikud stiimulid aktiveerivad korraga nii kuulmiss\u00fcsteemi kui ka kehatunnetuse (somatosensoorset) 7 ning tasakaalu-liikumistaju (vestibulaarset) s\u00fcsteemi8;9.<\/p>\n
Meditsiinilistes uuringutes on leidnud kinnitust, et kuulmet\u00f5rve ehk keskk\u00f5rva r\u00f5hu regulaatori10 funktsioon varieerub nii indiviidide vahel kui ka sama inimese puhul ajas. Sarnaselt on leidnud kinnitust, et teatud patoloogiad ja f\u00fcsioloogilised seisundid (sh kaasas\u00fcndinud anatoomilised ja n\u00e4rvis\u00fcsteemi erip\u00e4rad) v\u00f5ivad muuta inimese tundlikumaks madalsagedusliku heli ja infraheli suhtes11;12.<\/p>\n
“Kuigi vaimsed ja sotsiaalsed tegurid m\u00e4ngivad rolli, ei saa need \u00fcksi selgitada n\u00e4htusi, mille f\u00fcsioloogilised mehhanismid pole veel selged ega piisavalt uuritud.”<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei saa v\u00e4listada, et m\u00f5nedele inimestele v\u00f5ivad madalsageduslikud helid v\u00f5i infraheli teatud olukordades olla tajutavad ja h\u00e4irivad. Sellest tulenevalt on keeruline taandada tuuleparkide l\u00e4heduses elavate inimeste kaebused automaatselt \u00fcksnes ps\u00fchhosomaatilisteks, st f\u00fc\u00fcsiliste s\u00fcmptomite ilmnemiseks, mis on tingitud peamiselt vaimsetest v\u00f5i emotsionaalsetest teguritest. Kuigi vaimsed ja sotsiaalsed tegurid m\u00e4ngivad rolli, ei saa need \u00fcksi selgitada n\u00e4htusi, mille f\u00fcsioloogilised mehhanismid pole veel selged ega piisavalt uuritud.<\/p>\n
Insenertehniline vaade<\/p>\n
Inseneri vaatenurgast on fakt, et tuulepargid tekitavad nii kuuldavat m\u00fcra kui ka infraheli. Infraheli j\u00e4\u00e4b enamasti alla kuulmisl\u00e4ve, kuid v\u00f5ib teatud tingimustel p\u00f5hjustada v\u00f5i esile kutsuda ka kuuldavaid h\u00e4iringuid. N\u00e4iteks v\u00f5ivad r\u00f5huv\u00f5nkumised panna hoonete konstruktsioonielemendid \u2013 uksed, ventilatsiooniklapid, kerged vaheseinad \u2013 tekitama kuuldavat m\u00fcra13.<\/p>\n
Selline m\u00fcra (nt ventilatsiooniklappide kolksumine) on vaieldamatult kergemini tajutav \u00f6isel ajal, kui \u00fcldine taustam\u00fcra on madal. Inimk\u00f5rvale kuuldav m\u00fcra ja n\u00e4htused v\u00f5ivad h\u00e4irida osade inimeste und ka siis, kui kehtivaid normv\u00e4\u00e4rtusi hoone sees ega v\u00e4ljas otseselt ei \u00fcletata. M\u00fcra kahjulik m\u00f5ju une kvaliteedile, vaimsele tervisele ja s\u00fcdame-veresoonkonnale on teaduskirjanduses h\u00e4sti dokumenteeritud ning h\u00f5lmab nii l\u00fchi- kui ka pikaajalisi m\u00f5jusid 14;15;16.<\/p>\n
Eelkirjeldatut ei l\u00fckka \u00fcmber ka Tartu \u00dclikooli teadlaste poolt eelretsenseeritud teaduskirjandusele tuginevalt koostatud uuring17 tuulikute tervisem\u00f5judest. Uuring keskendub tervisem\u00f5judele kitsas, meditsiinilises t\u00e4henduses ning j\u00e4tab tahaplaanile vahepealsed m\u00f5jud \u2013 kroonilise h\u00e4irituse, stressi ja une kvaliteedi languse \u2013, mis ei kajastu haigusdiagnoosides, kuid m\u00f5jutavad otseselt elukvaliteeti.<\/p>\n
H\u00e4iritust k\u00e4sitletakse pigem k\u00f5rvaln\u00e4htusena, kuigi pikaajaliselt v\u00f5ib see olla uneh\u00e4irete ja stressiga seotud probleemide eelaste. Mitmed j\u00e4reldused p\u00f5hinevad l\u00fchiajalistel laborikatsetel ja m\u00fcramudelite keskmistel v\u00e4\u00e4rtustel, mis ei kirjelda piisavalt pikaajalist elamist tuuleparkide l\u00e4heduses ega olukordi, kus heli muutub tugevama tuule ja kindlate tuulesuundade korral ajas ja sageduses oluliselt.<\/p>\n
Haavatavaid r\u00fchmi \u2013 helitundlikke inimesi v\u00f5i teatud terviseprobleemidega elanikke \u2013 k\u00e4sitletakse piiratud ulatuses. Seet\u00f5ttu ei saa uuringut t\u00f5lgendada l\u00f5pliku kinnituse v\u00f5i “teadusliku konsensusena”, et tuulikute m\u00f5ju inimeste tervisele oleks igas olukorras t\u00fchine. On \u00f5ige k\u00fcsida, kas praeguste teadmiste juures v\u00f5ime kindlalt v\u00e4ita, et infraheli allikate lisandumine \u00fcmbritsevasse keskkonda omab t\u00fchist m\u00f5ju tervisekassa eelarvele tulevikus.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5tmiste erip\u00e4rad ja ebavajalikud v\u00f5rdlused<\/p>\n
Suurtes tuuleparkides v\u00f5ivad esineda ka f\u00fc\u00fcsikalised n\u00e4htused nagu heli l\u00fchiajaline j\u00e4rsk tugevnemine teatud sagedusel (konstruktiivne interferents, resonants) ja kaasuvad helid (harmoonilised).<\/p>\n
“V\u00f5imendumine s\u00f5ltub tuulikute paigutusest, tuule suunast ja \u00fcmbritsevast keskkonnast.”<\/p>\n
Nagu mainitud, v\u00f5ivad j\u00e4rsud r\u00f5hu muutused inimest h\u00e4irida eri patoloogiate korral otseselt v\u00f5i kaudselt. Nii v\u00f5ib muutuda m\u00fcra spekter sh v\u00e4ljenduda inimesele kuuldavas spektrialas. Selline v\u00f5imendumine s\u00f5ltub tuulikute paigutusest, tuule suunast ja \u00fcmbritsevast keskkonnast.<\/p>\n
Sopi-Tootsi tuulepargi m\u00fcrauuringu18 puhul on oluline esile tuua metoodilised piirangud. J\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks m\u00f5\u00f5tmisi ei viidud l\u00e4bi tuuliku emissioonide standardi kohaselt. 1\/3-oktaavi m\u00f5\u00f5tmine annab pigem \u00fcldpildi ja silub kiired helimuutused \u00e4ra. 1\/36-oktaavi anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab heli palju t\u00e4psemalt ja aitab paremini tuvastada kindlaid helitoone ning j\u00e4rske helir\u00f5hu v\u00f5imendumisi ja omavahelist koosm\u00f5ju, nagu resonantse, konstruktiivset interferentsi ja harmoonilisi.<\/p>\n
V\u00f5rdluseks, see on nagu m\u00f5\u00f5ta auto kiirust 12 sekundi v\u00f5i 1 sekundi keskmisena \u2013 m\u00f6\u00f6das\u00f5itu tehes ei saa arugi kui kiirust \u00fcletasid. Teine v\u00f5rdlus: kuidas teile meeldiks kui s\u00fcdame t\u00f6\u00f6d hinnatakse ainult keskmise pulsisageduse j\u00e4rgi, kus kliiniliselt ar\u00fctmiad ja l\u00fchiajalised k\u00f5rvalekalded s\u00fcdame r\u00fctmis j\u00e4\u00e4vad m\u00e4rkamatuks?<\/p>\n
Lisaks viidi m\u00f5\u00f5tmised l\u00e4bi peamiselt tuulekiirustel, mille korral kaebusi esineb harvem, samas kui mitmed allikad19;20;21 viitavad sellele, et h\u00e4iringud ilmnevad pigem tugevama tuule ja kindlate tuulesuundade korral.<\/p>\n
Ei ole korrektne v\u00f5rrelda tuulikute infraheli otseselt s\u00f5idukite tekitatuga, nagu seda aeg-ajalt kiputakse tegema. Tuulikute puhul j\u00e4\u00e4b domineeriv sagedusvahemik enamasti 0,5\u20138 hertsi, s\u00f5idukite salongis aga ligikaudu 6\u201318 hertsi ning v\u00e4liskeskkonnas 1\u20136 hertsi22. Oluline on lisada, et lisaks sagedusele on t\u00e4htis ka m\u00fcraspektri kuju, kestus, amplituut ja amplituudi varieeruvus, mis k\u00f5ik m\u00f5jutavad taju.<\/p>\n
Kuidas edasi?<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks, ei ole aus asju ilusamaks r\u00e4\u00e4kida, sh tuleks l\u00f5petada viitamine “teaduslikule konsensusele” olukordades, kus meie teadmised on tegelikult puudulikud. Eesti riigiametites on vaja t\u00f5sta uuringute kvaliteeti ning tagada suurem poliitiline s\u00f5ltumatus otsuste tegemisel nii energeetika kui ka meditsiini k\u00fcsimustes, sest need m\u00f5jutavad otseselt rahva tervist ja majanduslikku heaolu.<\/p>\n
Uuringute kvaliteeti ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust aitab t\u00f5sta k\u00fcll teadlaste kaasamine, kuid suure m\u00f5juga uuringute puhul peaks saama heaks tavaks tellitud teadust\u00f6\u00f6de eelretsenseerimine. Uuringuid ja m\u00f5\u00f5tmisi (sh m\u00fcrauuringuid) tuleb teha ikka uuemast teadmisest l\u00e4htuvalt, kasutades akrediteeritud m\u00f5\u00f5temetoodikaid ja selliseid m\u00f5\u00f5tmisviise, mis v\u00f5imaldavad akustilisi ja muid n\u00e4htusi t\u00e4psemalt tuvastada.<\/p>\n
Mitmetes v\u00e4lisriikides v\u00f5i nende liidumaades\/piirkondades on tuulikute distants seostatud selgelt tuuliku k\u00f5rgusega23, mis v\u00f5tab paremini arvesse kohalike elanike akustilist, visuaalset, ja vaimset heaolu ning ei v\u00e4henda kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust. K\u00fcsimus ei piirdu \u00fcksnes v\u00f5imalike tervisem\u00f5judega, vaid puudutab elukeskkonna kvaliteeti tervikuna.<\/p>\n
Kogukondade kaasamine selliste arenduste kavandamisse on demokraatliku otsustusprotsessi loomulik osa ning ei t\u00e4henda teaduse eiramist, vaid vajadust teha otsuseid piisava, ausa ja l\u00e4bipaistva teabe p\u00f5hjal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tuulikute rajamine ja nende v\u00f5imalik m\u00f5ju on tekitanud \u00fchiskonnas palju vastakaid emotsioone. Kahjuks kipub sisuline arutelu sageli asenduma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120782,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[56068,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7643,56070,56069,4061,20995,28,29,8469,56071,19,25,56067,23,24,1453,3269,22,20,4075,30],"class_list":["post-120781","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-argo-rosin","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-infraheli","tag-infraheli-moju-tervisele","tag-infraheli-mootmised","tag-inseneeria","tag-kaasamine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mura","tag-murauuringud","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teaduslik-konsensus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuulepargid","tag-tuulikud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uuringud","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116170331552937267","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120781"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120781\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120782"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}