Mulle tundub, et meie tuju on n\u00fc\u00fcd veidi parem ja optimistlikum kui aasta tagasi, kui r\u00e4\u00e4kisime majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2025”, et suurt mitte midagi ette n\u00e4ha ei ole, planeerida ei saa, maksupalagan k\u00e4ib ja et julgeolekuga ei ole ka h\u00e4sti.<\/p>\n
Praegu tunneme me ennast L\u00e4\u00e4nemere regioonis turvalisemalt, aga Iraani s\u00f5ja t\u00f5ttu on geopoliitiline ebakindlus ja turbulentsus suurenenud.<\/p>\n
Vaadates tagasi eelmisse aastasse, siis m\u00f6\u00f6dunud aasta algas murettekitavalt. Poliitiline otsustamatus ja rapsiv kommunikatsioon k\u00e4ivitasid maksupalagani. Majandus langes, inflatsioon kasvas ning v\u00e4lisinvesteeringud otsisid v\u00f5imalust riigist lahkuda. Ja kui veel riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi ja avaliku sektori rahapuudusega hirmutati, siis kukkus tarbijakindlus ja investeerimisjulgus aegade \u00fchele madalamale tasemele.<\/p>\n
Positiivne p\u00f6\u00f6re toimus aasta teisel poolel. Valitsuses hakkas prevaleerima kaine m\u00f5istus. T\u00e4nu valitsuse juurde b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamiseks loodud majanduskasvu n\u00f5ukojale k\u00e4ivitus hea dialoog valitsuse ja t\u00f6\u00f6andjate vahel. Maksupalagan l\u00f5petati ning v\u00e4lja kuulutatud maksurahu m\u00f5jus majandusele koheselt: kolmandas ja neljandas kvartalis n\u00e4gime taas \u00fcle pika aja majanduskasvu.<\/p>\n
Mis sellest j\u00e4reldada? Seda, et majanduse arengule meeldib rahu ja vaikus. Mida tasakaalukamalt k\u00e4itub riik, seda paremini tunneb end ettev\u00f5tja ja kindlamalt tarbija. Kui saabub vaikus, st maksurahu, siis hakkab majandus ka kasvama.<\/p>\n
Aga riigi poolt vaadates v\u00f5iks ju ikkagi k\u00fcsida, kas uusi makse ja segadust oli \u00fcldse vaja, kui stabiilsus t\u00f5i majanduskasvu ja riigieelarve t\u00e4itus olemasoleva maksukoormuse toel. Eelmisel aastal oli maksulaekumine 1,5 miljardit eurot suurem kui aasta varem.<\/p>\n
Majandus p\u00f6\u00f6rdus k\u00fcll kasvu, aga \u00e4rme lase end sellest \u00e4ra petta. Meie struktuursed probleemid on endiselt alles, need on:<\/p>\n
Mida oleks vaja teha? Millised v\u00f5iks olla esimesed sammud? Kuidas juhtida Eesti majandus k\u00f5rgliigasse? Pakun v\u00e4lja kolm suunda.<\/p>\n
Esiteks riigireform ja riigisektori rolli v\u00e4hendamine<\/p>\n
Eesti edu rajaneb Eesti inimeste ettev\u00f5tlikkusel, 1990. aastatel tehtud erastamisel, eraomandi v\u00e4\u00e4rtustamisel, majandus- ja konkurentsivabadusel, mitte toetuste k\u00fcsimisel. Mida aasta edasi, seda rohkem soovitakse \u00e4ri teha aga riigieelarve arvelt, mitte turup\u00f5hiselt. See ei ole j\u00e4tkusuutlik arengumudel ja tekitab ettev\u00f5tluses turumoonutusi.<\/p>\n
Kui majandust veab pigem riigieelarve ja v\u00e4hem eksport ning investeeringud, siis ei saa see mudel pikemas perspektiivis toimida, kuna majanduskasvust kiirem riigieelarve paisumine ei kesta l\u00f5putult. Avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajate arvu tuleb v\u00e4hendada ja riigi toimimine muuta t\u00f5husamaks. Ka kohalike omavalitsuste arv v\u00f5iks v\u00e4iksem olla.<\/p>\n
1990. aastate alguses m\u00fc\u00fcs riik paari aastaga 300 ettev\u00f5tet. Viimaste k\u00fcmnenditega on riik paisunud ja riigile kuuluvaid ettev\u00f5tteid on lisandunud v\u00f5i on nende roll muutunud. Praegu on riigi ja KOV-ide omandis \u00fcle 200 ettev\u00f5tte. Mitte m\u00f5ned \u00fcksikud, vaid neist enamuse v\u00f5iks erastada v\u00f5i b\u00f6rsile viia.<\/p>\n
“Riigiettev\u00f5tete kiire privatiseerimine annaks majandusele uut hingamist.”<\/p>\n
Erastamisagentuuri pole vast taas m\u00f5tet k\u00e4ima panna, ettevalmistuse ja m\u00fc\u00fcgiga saavad ministeeriumid ja investeerimispangad hakkama, aga riigile kuuluvate ettev\u00f5tete erastamise teise laine v\u00f5iks paisu tagant v\u00e4lja lasta k\u00fcll. Selle all ma m\u00f5tlen majandus- ,sotsiaal-, tervishoiu ja haridusettev\u00f5tteid v\u00f5i organisatsioone. Sisuliselt k\u00f5iki valdkondi. Riigiettev\u00f5tete kiire privatiseerimine annaks majandusele uut hingamist.<\/p>\n
Riigi osakaal majanduses peab v\u00e4henema, mitte kasvama. Kahjuks n\u00e4eme vastupidist: Enefit Green riigistati, j\u00e4\u00e4tmemajanduses p\u00fc\u00fctakse munitsipaalomandiga turgu \u00fcle v\u00f5tta. Me peame sellele selgelt vastu seisma.<\/p>\n
Teiseks tugev kapitaliturg ja v\u00e4lisinvesteeringud<\/p>\n
Arenenud riigi tunnus on toimiv kapitaliturg. Praegu kuulub Tallinna b\u00f6rs frontier-turgude hulka ning b\u00f6rsi kapitalisatsioon on vaid umbes 12 protsenti SKP-st. Arenenud riikides on see v\u00e4hemalt 50 protsenti. Kujutage ette, kui Wise ja Bolt tuleksid Tallinna b\u00f6rsile, ainu\u00fcksi see kasvataks kapitalisatsiooni ligi 20 miljardi euroni.<\/p>\n
Riigi omandis olevad ettev\u00f5tted tuleb erastada kas otse v\u00f5i b\u00f6rsi kaudu. See tooks Eestisse kapitali, v\u00e4lisinvesteeringuid ja uut kasvu. V\u00f5ib-olla siis hakkavad ka Eesti pensionifondid investeerima Tallinna b\u00f6rsile ja Eesti majandusse.<\/p>\n
Kolmandaks turup\u00f5hine majanduspoliitika ja majandust toetav rohep\u00f6\u00f6re<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal tulevad veebruari elektriarved. Mitte ainult eraisikutele, vaid ka ettev\u00f5tetele. Mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. S\u00f5ltub riigist, aga see, mis arvud on seal viimase rea peal kirjas, v\u00f5ib erineda isegi kordades. Paraku Eesti kahjuks.<\/p>\n
Energia pole ainult majanduse konkurentsiv\u00f5ime teema, see on riigi konkurentsiv\u00f5ime, riigi julgeoleku ja iseseisvuse k\u00fcsimus. Oleme viimase 15 aastaga ise oma otsustega pisendanud Eesti energiat eksportivast riigist energiat importivaks riigiks. Oleme muutnud end energiavaeseks. Energian\u00e4lga on kiirendanud nn rohemaksud, eesk\u00e4tt ETS1 ja ETS2, mis ei ole sisuliselt midagi muud kui b\u00f6rsil kujunev maks.<\/p>\n
Kuu aega tagasi vaatasin, et 90 protsenti kvoodikaubandusest on pankade k\u00e4es. See t\u00e4hendab finantsspekulandid kontrollivad kvoodi hindade liikumist \u00fcles ja alla. See muudab ettev\u00f5tjate kulubaasi ettearvamatuks ja v\u00e4hendab investeerimisvalmidust.<\/p>\n
Minu seisukoht on lihtne: energiasektor peab toimima turu p\u00f5him\u00f5tetel, tagades samal ajal varustuskindluse ja konkurentsiv\u00f5imelise hinna.<\/p>\n
“Kui oskame siduda teaduse ja p\u00f5llumajanduse, tehnoloogia ja toidu, oleme v\u00f5itjad.”<\/p>\n
J\u00e4rgmine katsumus Eesti konkurentsiv\u00f5imele on juba teel, see on Euroopa Liidu looduse taastamise projekt. Praktikas t\u00e4hendab see maaparanduskraavide kinni ajamist, maade uputamist ja loomade v\u00e4ljaajamist lautadest, k\u00f5rgtehnoloogiliste suurfarmide kaotamist. Kui energiapoliitika on viinud meid selleni, et me ise end valges ja soojas ei suuda enam hoida, siis pole v\u00e4listatud, et m\u00f5ne aja p\u00e4rast juhtub see ka toiduga, kui me enam ise end \u00e4ra toita ei suuda. Toidujulgeolek on p\u00e4ris julgeoleku \u00fcks t\u00e4htsamaid osasid.<\/p>\n
Eesti olulisemad loodusvarad on toit, puit ja maavarad, nendele toetub meie t\u00e4nane ja homne majandus. Me ei pea k\u00f5ike importima. Meil on oma looduslikud eeldused ja need tuleb t\u00f6\u00f6le panna. Kui oskame siduda teaduse ja p\u00f5llumajanduse, tehnoloogia ja toidu, oleme v\u00f5itjad.<\/p>\n
V\u00e4ljastpoolt vaadates oleme liikumas arenenud riigi staatusest \u00e4\u00e4remaastumise suunas, kuigi meie ambitsioon peaks olema vastupidine, kuuluda maailma arenenud ja konkurentsiv\u00f5imeliste majanduste hulka. Seep\u00e4rast \u00fctlen selgelt, et Eesti majanduspoliitika peab olema sama julge, radikaalne ning pragmaatiline nagu 1990. aastatel. Peenh\u00e4\u00e4lestamine meid edasi ei vii.<\/p>\n
Olen veendunud, et riigi rolli ja riigikapitalismi v\u00e4hendamine, ettev\u00f5tete erastamine t\u00e4ielikult v\u00f5i b\u00f6rsi kaudu, kohaliku kapitalituru tugevdamine ja turup\u00f5hisus energia- ja t\u00f6\u00f6stuse-, p\u00f5llumajanduse-, laiemalt majanduspoliitikates, annab eeldused Eesti majanduse uueks kasvuks.<\/p>\n
Alustame peagi taas t\u00f6\u00f6andjate manifesti koostamist, milles s\u00f5nastame poliitilistele erakondadele need konkreetsed ettepanekud, mida peaks Eesti konkurentsi kasvatamiseks ellu viima.<\/p>\n
Poolteist aastat tagasi ostsime Poolas tegutseva ettev\u00f5tte. Mulle avaldas s\u00fcgavat muljet, kui uhked olid Poola ettev\u00f5tjad oma riigi \u00fcle. Mina olen samuti uhke Eesti \u00fcle ja tahan, et meil oleks p\u00f5hjust olla seda ka tulevikus.<\/p>\n