Keskkonnaagentuuri andmeil oli ka 2026. aasta veebruar, sarnaselt jaanuarile, viimaste aastate k\u00f5ige k\u00fclmem ning keskmiseks \u00f5hutemperatuuriks kujunes -8 kraadi. Viimati oli veel k\u00fclmem 2012. aasta veebruaris kui keskmiseks \u00f5hutemperatuuriks m\u00f5\u00f5deti -8,7 kraadi.<\/p>\n
Kr\u00f5bedad k\u00fclmakraadid kasvatasid ka elektritarbimist ja elektrihindasid. Nii k\u00f5rget elektrin\u00f5udlust pole varem veebruaris Eesti turul n\u00e4htud. K\u00f5rge tarbimisega k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es ka k\u00f5rged hinnad, eriti kui madala hinnaga kohalikku elektritootmist on puudu. Veebruarikuu keskmiseks elektrihinnaks kujunes 15,5 senti kilovatt-tunni eest, mis on peaaegu sama kui jaanuaris (15,4 s\/kWh) ning mullu veebruaris (15,2 s\/kWh).<\/p>\n
Mis m\u00f5jutas hinda veebruaris? <\/p>\n
Elektritarbimine oli Eestis veebruaris ebatavaliselt k\u00f5rge \u2013 p\u00f5hjuseks k\u00fclmast tingitud suurenenud k\u00fcttevajadus ning majanduse j\u00e4tkuv elektrifitseerimine. V\u00f5rreldes veebruari elektri tarbimismahtu viimase 10 aasta veebruarikuude keskmisega oli t\u00e4navune tarbimine Eestis lausa 14% k\u00f5rgem (745 GWh vs 847 GWh). 2025. aasta veebruarist tarbisime 17% rohkem. <\/p>\n
Olukorras, kus elektrin\u00f5udlus on kasvanud, on Balti riikides j\u00e4tkuvalt puudu kaasaegsest ja konkurentsiv\u00f5imelisa hinnaga elektritootmisest. Praktikas t\u00e4hendab see, et Eesti ja teised Balti riigid on sunnitud toetuma rohkem ebaefektiivsele fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevale tootmisele \u2013 ligi 35% Eesti tarbimisest kaeti kohaliku fossiilse energiatootmisega.<\/p>\n
Samal ajal olid hinnad k\u00f5rged ka mujal Euroopas, mist\u00f5ttu ei viinud ka importelekter meie hinda allapoole. Tavaliselt aitab import hindu alandada siis, kui meie peamistes partnerriikides, Soomes (Estlinki kaudu) ja Rootsis (Leedu kaudu), jagub piisavas mahus soodsama hinnaga elektritoodangut \u2013 eelk\u00f5ige tuule- ja h\u00fcdroenergiat, aga ka taskukohast tuumaenergiat. Veebruaris p\u00fcsis aga tarbimine kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas \u00fchtlaselt k\u00f5rgel, mist\u00f5ttu soodsast elektrist j\u00e4i puudu ka naabritel ning hinnaleevendus praktiliselt Eestisse ei j\u00f5udnudki.<\/p>\n
V\u00f5rreldes eelmise aasta veebruariga oli kogu Baltikumi tuuleenergi<\/a>atoodang t\u00e4navu pea 89% k\u00f5rgem. See on eelk\u00f5ige tingitud tuuleolude normaliseerumisest (eelmise aasta veebruar oli erakordselt tuulevaikne) ja aasta jooksul lisandunud tootmisv\u00f5imsustest. <\/p>\n Tuuleenergia kattis veebruaris viiendiku Baltikumi tarbimisest ning hoidis tuulistel tundidel kallima hinnaga jaamad turult eemal. Ilma tuuleenergiata oleksid veebruari elektrihinnad kujunenud veelgi k\u00f5rgemaks. Samas pole tuuleenergia tootmisv\u00f5imsusi veel regioonis piisavalt, et tuuliste ilmadega k\u00f5rgeid tarbimismahtusid katta.<\/p>\n Mida oodata m\u00e4rtsis?<\/p>\n Enefit<\/a>i energiakaubanduse anal\u00fc\u00fctiku Karl Joosep Randveeri s\u00f5nul hakkavad kevade saabumise m\u00e4rgid peegelduma ka Baltikumi energiaturgudel. \u201eElektriturud on tugevalt sesoonsed ning soojemate ilmade ja pikemate p\u00e4evade saabumine m\u00f5jutab taastuvelektri tootmist nii Eestis kui ka \u00fcmbritsevas piirkonnas,\u201c selgitab ta.<\/p>\n Randveeri s\u00f5nul on tuuleenergia tootmine k\u00fcll aastaringselt muutlik, kuid p\u00e4ikeseenergia muutub alates m\u00e4rtsist m\u00e4rksa prognoositavamaks, kuna p\u00e4evad pikenevad. \u201eSeet\u00f5ttu v\u00f5ib m\u00e4rtsis oodata p\u00e4ikeseenergia tootmise kasvu v\u00f5rreldes jaanuari ja veebruariga,\u201c \u00fctleb anal\u00fc\u00fctik. Tema s\u00f5nul aitab see p\u00e4evaseid elektrihindu allapoole tuua, sest odav p\u00e4ikeseelekter j\u00f5uab v\u00f5rku nii Baltikumis kui ka mujal Euroopas. \u201eKeskp\u00e4evastel tundidel t\u00e4hendab see kogu piirkonna turule soodsa hinnaga tootmist.\u201c<\/p>\n Samuti t\u00e4hendab k\u00fclma taandumine Randveeri s\u00f5nul Euroopa k\u00fcttevajaduse v\u00e4henemist. \u201eSee leevendab survet fossiilsetele tootmis\u00fcksustele ning suurendab taastuvenergia osakaalu tavap\u00e4rase Eesti tarbija energiaportfellis,\u201c m\u00e4rgib ta.<\/p>\n Anal\u00fc\u00fctik t\u00f5i v\u00e4lja ka h\u00fcdroenergia m\u00f5ju. Tema s\u00f5nul p\u00fcsis h\u00fcdroenergia toodang talvel tugeva k\u00fclma t\u00f5ttu madalal, kuid kevade saabudes ja lume sulades algab tavaliselt suurvee periood. \u201eSee kasvatab h\u00fcdroenergia tootmist nii P\u00f5hjamaades kui ka L\u00e4ti h\u00fcdrojaamades ning aitab ka elektrihindu allapoole suruda,\u201c \u00fctleb Randveer. Lisaks m\u00f5jutavad hindu tema s\u00f5nul j\u00e4tkuvalt tuuleolud Balti- ja P\u00f5hjamaades ning see, kui palju soodsamat taastuvelektrit j\u00f5uab piirkonda piiri\u00fcleste elektri\u00fchenduste kaudu.<\/p>\n Oluliseks m\u00f5juriks peab Randveer j\u00e4tkuvalt ka geopoliitikat, eesk\u00e4tt gaasiturgude kaudu. \u201eKui L\u00e4his-Idas, eriti Hormuzi v\u00e4inas, pinged p\u00fcsivad v\u00f5i s\u00fcvenevad, v\u00f5ivad gaasihinnad kiiresti t\u00f5usta,\u201c selgitab ta. Tema s\u00f5nul on m\u00e4rtsi algus hinnat\u00f5usu juba toonud ning pingete p\u00fcsimisel v\u00f5ib see trend j\u00e4tkuda. \u201eGaasi hinnat\u00f5us kandub automaatselt \u00fcle ka Euroopa elektrihindadesse, kuna gaasil t\u00f6\u00f6tav elektritootmine muutub kallimaks.\u201c<\/p>\n Randveer lisab, et gaasi kallinemine m\u00f5jutab ka neid riike, kus gaasi otsene kasutus ei ole suur. Gaasi kallinemine t\u00f5stab piirkondlikke elektrihindasid ning kandub \u00fchenduste kaudu edasi ka Balti turule. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (25)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keskkonnaagentuuri andmeil oli ka 2026. aasta veebruar, sarnaselt jaanuarile, viimaste aastate k\u00f5ige k\u00fclmem ning keskmiseks \u00f5hutemperatuuriks kujunes -8…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120833,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,848,657,7039,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,3082,22,20,30],"class_list":["post-120832","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-elektriarve","tag-enefit","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuuleenergia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116170724821083251","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120832"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120832\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}