{"id":120856,"date":"2026-03-04T12:16:31","date_gmt":"2026-03-04T12:16:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120856\/"},"modified":"2026-03-04T12:16:31","modified_gmt":"2026-03-04T12:16:31","slug":"uuring-selgitas-miks-korvpalliketsid-kriuksuvad-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/120856\/","title":{"rendered":"Uuring selgitas, miks korvpalliketsid kriuksuvad | Tehnika"},"content":{"rendered":"

Korvpallim\u00e4ngu ajal kostub \u00fcle saali pidevalt k\u00f5va kriuksumist ja vilinat. H\u00e4\u00e4lte taga on korvpalliketside tallamustri ise\u00e4rasused, leidis<\/a> rahvusvaheline teadlasr\u00fchm. \u00dchtlasi on ketside kriuksumisel f\u00fc\u00fcsikalises m\u00f5ttes m\u00f5ndagi \u00fchist maav\u00e4rinate tekkega.<\/p>\n

Kes on kunagi korvpallim\u00e4ngul k\u00e4inud v\u00f5i seda tele\u00fclekande vahendusel j\u00e4lginud, on kindlasti kuulnud valju kriuksuvat heli. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis r\u00fchm teadlasi luubi alla selle taga oleva f\u00fc\u00fcsika. Ilmnes, et erinevate kriiksude ja kr\u00e4\u00e4ksude taga on m\u00e4ngijate jalan\u00f5ude tallamustrid, vahendab Scienific American<\/a>.<\/p>\n

Tallas\u00fcmfoonia<\/p>\n

Uuringu kaasautori ja Harvardi \u00dclikooli teadlase Adel Djellouli s\u00f5nul ei uskunud ta, et suudab leida kolleegidega ketsitallast midagi f\u00fc\u00fcsikalises m\u00f5ttes huvitavat. Varem on kriuksumist uurinud teadlased oletanud<\/a>, et tegu on lihtsa n\u00e4itega n-\u00f6 h\u00f5\u00f5rduvast libisemisest.<\/p>\n

H\u00f5\u00f5rduvlibisemist on kerge ise j\u00e4rele proovida. Selleks tarvitseb vaid m\u00f5ni raske raamat lauale t\u00f5sta ja \u00fcritada teost \u00f5rnalt m\u00f6\u00f6da lauda libistada. Sileda libisemise asemel liigub raamat enamasti m\u00f6\u00f6da laua pinda veidi hakkivalt v\u00f5i j\u00f5nksutades.<\/p>\n

Uue uuringu autorid oletasid, et korvpallile omase kriuksumise taga on sama n\u00e4htus. Nad pakkusid, et kui m\u00e4ngija j\u00e4rsult seisma j\u00e4\u00e4b, liigub tema ketsi kummitald \u00f5ige pisut edasi. T\u00e4psemalt libiseb see mitu korda sekundis katkendlikult, tekitadeski seel\u00e4bi kriuksuheli. Samal p\u00f5him\u00f5ttel tekib ka viiuliheli v\u00f5i \u00f5litamata uksehingede k\u00e4\u00e4ksatus, kui ust aeglaselt avada.<\/p>\n

Djellouli ja kolleegid uurisid korvpalliketse aga kiirkaamerate ja akustilise anal\u00fc\u00fcsiga. Nad libistasid selleks ketsi mitu korda \u00fcle sileda klaasplaadi. Samal ajal salvestasid nad kriukse ja filmisid talla all toimuva \u00fcles. Sel moel ilmnes, et v\u00f5rreldes viiuli ja k\u00e4\u00e4ksuva uksega kriuksuvad korvpallijalan\u00f5ud siiski isemoodi.\u00a0<\/p>\n

Ketsidel on k\u00f5iges s\u00fc\u00fcdi tallamuster. M\u00e4ngusaali panevad kajama just pikad ja peenikesed k\u00f5rgemad mustriribad. Iga lugeja v\u00f5ib selles ise veenduda, kui lohistab kingatalda aeglaselt m\u00f6\u00f6da puitp\u00f5randat.<\/p>\n

Talla esileulatuvad mustriribad ei kerki p\u00f5randalt ega nakku selle k\u00fclge aga \u00fche hoobiga. Pigem kerkib \u00fcles korraga v\u00e4ike osa igast ribast. Niimoodi tekib tallariba ja p\u00f5randa vahele v\u00e4ike \u00f5hutasku, mis libiseb sujuvalt talla tagaosani. Sel hetkel saab ketsi \u00fcmbritsev \u00f5hk v\u00e4ikese lisat\u00f5uke.\u00a0<\/p>\n

Need \u00f5huvoolu eraldumisest tekkinud lained veerevad piki servi alla tuhandeid kordi sekundis, andes \u00f5hule r\u00fctmilisi t\u00f5ukeid. Pahvakud vallanduvad t\u00e4pselt kriuksatuse sagedusel: mida kiiremini \u00f5hk vallandub, seda k\u00f5rgem on heli.\u00a0<\/p>\n

Heli sagedus s\u00f5ltub iga tallariba kujust, mis juhib laineid edasi kindlal kiirusel. Idee, et selline pind v\u00f5ib toimida h\u00f5\u00f5rdumisel lainejuhina, oli uuringu kaasautori ja Nottinghami \u00dclikooli struktuuriinseneri Gabriele Albertini s\u00f5nul teaduses seni tundmatu.<\/p>\n

Nagu maav\u00e4rin<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm soovis oma leidu ka katse korras n\u00e4idata. Selleks valmistaid nad eraldi ristk\u00fclikukujulised kunsttalla t\u00fckid, mis k\u00f5ik tekitasid eri helisagedusel kriukse. T\u00fckke vastu klaasi h\u00f5\u00f5rudes \u00f5nnestus neil m\u00e4ngida isegi “T\u00e4hes\u00f5dade” filmist tuttavat Darth Vaderi tunnusmeloodiat.\u00a0<\/p>\n

Ketsiuuring kuulub f\u00fc\u00fcsikateaduse m\u00f5ttes laiemasse uurimisvaldkonda, mis tegeleb kahe erineva materjali h\u00f5\u00f5rdumisega. Tegu on aga v\u00e4ga laia katusm\u00f5istega. N\u00e4iteks on maav\u00e4rinat p\u00f5hjustav kahe maakoore murrangu omavaheline libisemine oma olemuselt v\u00e4ga sarnane sellele, kuidas kummist tossutald h\u00f5\u00f5rdub vastu puitp\u00f5randat.\u00a0<\/p>\n

Selle asemel, et kogu murrangujoon korraga peatuks ja siis j\u00e4lle liikuma hakkaks, levivad piki seda lained nagu spordijalatsite puhul. Uurimisr\u00fchm usubki n\u00fc\u00fcd, et nende kummist katseseadeldis v\u00f5iks pakkuda laboritingimustes uue ja lihtsa viisi maav\u00e4rinate f\u00fc\u00fcsika uurimiseks. Uuringu autorid loodavad, et nende ketsin\u00e4ite toel on tulevikus lihtsam tudengitele maav\u00e4rinate teket selgitada.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Korvpallim\u00e4ngu ajal kostub \u00fcle saali pidevalt k\u00f5va kriuksumist ja vilinat. H\u00e4\u00e4lte taga on korvpalliketside tallamustri ise\u00e4rasused, leidis rahvusvaheline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120857,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,2947,21,56114,56113,4862,56116,56111,1513,56115,28,29,19,25,23,24,56112,22,20,30],"class_list":["post-120856","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fuusika","tag-headlines","tag-hoordumine","tag-jalanou","tag-jalanoud","tag-kaaks","tag-ketsid","tag-korvpall","tag-kriuks","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tossud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116170862481336442","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120856","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120856"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120856\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120857"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120856"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120856"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120856"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}