Oleme lootusetult hiljaks j\u00e4\u00e4nud uute ja CO2 kulukomponendist s\u00f5ltumatute elektritootmisv\u00f5imsuste rajamisega. ETS on vajalik abin\u00f5u, kuid ilma muid takistusi \u00fcletamata sellest \u00fcksi ei piisa, et uusi elektrijaamu turule tuua, kirjutab Silver Sillak.<\/p>\n
Seoses eesootava reformiga on \u00fcleeuroopaline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem ETS sattunud kriitika alla nii Eestis kui ka Euroopas. Heidetakse ette, et CO2 hinna kujunemine on meelevaldne ja see teeb meie energia kalliks v\u00f5i et s\u00fcsteem on lihtsalt ebat\u00f5hus v\u00f5i ebavajalik.<\/p>\n
Tegelikult on CO2 hinna kujunemine otseselt seotud kasvava vajadusega teha investeeringuid CO2-heite v\u00e4hendamiseks ning turup\u00f5hine s\u00fcsteem peaks Eestile kui turuusku riigile sobima paremini kui poliitiliselt fikseeritud s\u00fcsinikumaks. K\u00f5rgete energiahindade p\u00f5hjuseks on poliitiline vastut\u00f6\u00f6tamine, mis on vajalikke investeerimisotsuseid Eestis aastaid edasi l\u00fckanud.<\/p>\n
Milleks meile CO2-ga kauplemise turg?<\/p>\n
Kui ettev\u00f5te reostab vett, tekitab j\u00e4\u00e4tmeid v\u00f5i paiskab \u00f5hku kahjulikke aineid, peab ta nende m\u00f5jude eest maksma. CO\u2082 on nagu k\u00f5ik teised saasteained, mille negatiivset kulu ei saa ainult \u00fchiskonna kanda j\u00e4tta. CO2-heite \u00f5iglase hinnastamise kaudu luuakse v\u00f5imalus ja motivatsioon ettev\u00f5tjatele teha pikaajalisi ja keskkonda s\u00e4\u00e4stvaid investeeringuid.<\/p>\n
Kriitikud on teinud ettepaneku CO2-\u00fchikute “b\u00f6rsi” asendamiseks kindlaksm\u00e4\u00e4ratud CO2-tasuga sarnaselt teiste saasteainete tasudele. CO2-\u00fchiku hinna kujunemine kauplemiss\u00fcsteemis on nende s\u00f5nul liialt spekulatiivne ja juhuslik. Siin tuleb meelde tuletada p\u00f5hjuseid, miks s\u00fcsteemi loomisel aastal 2005 eelistati seda \u00fchetaolisele CO2-maksule.<\/p>\n
Esiteks tagab kauplemiss\u00fcsteem erinevalt s\u00fcsinikumaksust suurema kindlusega soovitud keskkonnatulemuse. Nimelt CO2-maksu puhul oleks v\u00e4ga keeruline otsustada, kui suurt tasu kehtestada ning kas ja kui palju see praktikas m\u00f5jutaks heitkoguste v\u00e4henemist.<\/p>\n
Kauplemiss\u00fcsteemi loogika on vastupidine. Euroopa Liit s\u00e4testab vaid vajaliku heitkoguste v\u00e4henemise m\u00e4\u00e4ra, mis p\u00f5hineb teadlaste soovitusel selle kohta, kui kiiresti ja kui palju tuleks piirata inimestele ohtlikku \u00f5husaastet ja kliima soojenemist. CO2 hinda Euroopa Liit ise ei m\u00e4\u00e4ra, vaid see kujuneb vastavalt sellele, kas ja kuidas ettev\u00f5tjad tegelikult oma heidet v\u00e4hendavad.<\/p>\n
Niisiis kujuneb heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemis CO\u2082 hind turuloogika alusel n\u00f5udluse ja pakkumise koosm\u00f5jus. ETS kui turup\u00f5hine lahendus loob majandusliku stiimuli v\u00e4hendada CO\u2082 saastet seal, kus see on k\u00f5ige kulut\u00f5husam, ning laseb ettev\u00f5tjatel ise otsustada, kuidas ja millal seda teha.<\/p>\n
Turuusku riigina peaks selline paindlik mehhanism meile sobima enam kui j\u00e4ik ja poliitiliselt fikseeritud s\u00fcsinikumaks. Kauplemiss\u00fcsteem on seega tegelikult v\u00e4hem meelevaldne, rohkem turu- ja teadusp\u00f5hine ning ka tulemuslikum kui v\u00f5imalik alternatiiv.<\/p>\n
ETS on harva esinev n\u00e4ide t\u00f5husast keskkonnapoliitikast<\/p>\n
Kui poliitika on j\u00e4rjepidev ja eesm\u00e4rk \u2013 CO\u2082 heite v\u00e4hendamine \u2013 selgelt s\u00f5nastatud, reageerib sellele ka kapital. Taastuvenergiasse tehtud investeeringud on maailmas kasvanud igal aastal ning ulatusid 2025. aastal \u00fcle kahe triljoni dollari. Euroopa Liidu kindel kliimapoliitiline kurss t\u00f5i l\u00f5ppenud aastal kaasa 455 miljardit dollarit investeeringuid ehk 18 protsendi v\u00f5rra kasvu \u00fche aastaga. See n\u00e4itab, et stabiilne ja etteaimatav poliitika loob investeerimiskindluse.<\/p>\n
Alates ETS-i kasutuselev\u00f5tust 2005. aastal on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused v\u00e4henenud 39 protsenti, samal ajal kui uus puhas majandus on nendes sektorites kasvanud 71 protsenti. Edukaid keskkonnapoliitika n\u00e4iteid, mis on reaalselt heidet v\u00e4hendanud ning p\u00f5hinevad turup\u00f5hisel hinnasignaalil, ei ole maailmas palju. Just seet\u00f5ttu on oluline v\u00e4\u00e4rtustada neid meetmeid, mis on t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n
ETS loob t\u00e4iendavat tulu investeeringuteks<\/p>\n
“Need toetusmeetmed t\u00e4iendavad turup\u00f5hist hinnasignaali ning muudavad \u00fclemineku majanduslikult teostatavaks.”<\/p>\n
Euroopa Liit on arvestanud, et \u00fcleminek puhtamale majandusele ei m\u00f5juta k\u00f5iki riike v\u00f5rdselt. Seet\u00f5ttu on heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi tuludest loodud eraldi kesksed toetusmehhanismid \u2013 eelk\u00f5ige moderniseerimisfond \u2013, mis aitavad just v\u00e4iksema j\u00f5ukusega riikidel nagu Eesti teha vajalikke investeeringuid. Need toetusmeetmed t\u00e4iendavad turup\u00f5hist hinnasignaali ning muudavad \u00fclemineku majanduslikult teostatavaks. Fondide j\u00e4tkumine ka p\u00e4rast 2030. aastat on kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n
Ka liikmesriikide tasandil ei ole ETS-i tulu l\u00e4inud lihtsalt eelarveaukude lappimiseks. Eesti riik on nende vahenditega toetanud nii kodude renoveerimist, elektritranspordi edendamist, taastuvenergia kasutuselev\u00f5ttu, ettev\u00f5tete teadus-arendustegevust kui ka looduskaitset. Direktiivi j\u00e4rgi tulebki edaspidi kogu kauplemiss\u00fcsteemi tulu kasutada just kliima- ja energiapoliitika eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks.<\/p>\n
Eestis on seni v\u00e4he arutatud selle \u00fcle, et liikmesriigid v\u00f5ivad ETS-i tulu suunata investeeringutoetustena tagasi erasektorile elektrik\u00e4itiste moderniseerimiseks. See s\u00f5ltub kohalikust poliitilisest otsusest ja on seega kaalumist v\u00e4\u00e4rt idee. Riskigruppide toetamiseks luuakse ETS2 tuludest eraldi kliimameetmete sotsiaalfond, kust saab j\u00e4tkuvalt soodustada n\u00e4iteks hoonete renoveerimist ja \u00fchistranspordi edendamist.<\/p>\n
Probleem pole ETS, vaid uute elektrijaamade puudus<\/p>\n
Mitmed poliitikud r\u00e4\u00e4givad, justkui oleks CO2 kulu s\u00fc\u00fcdi Eesti selle talve k\u00f5rges elektri hinnas ning ilma selleta v\u00f5iksid p\u00f5levkivielektrijaamad toota meile l\u00f5putult odavat elektrit. Seejuures j\u00e4etakse t\u00e4helepanuta, et s\u00fcgaval n\u00f5ukogude ajal rajatud jaamad on j\u00f5udnud paratamatult oma tehnilise eluea l\u00f5ppu.<\/p>\n
Kui vanade p\u00f5levkivikatelde renoveerimine, nagu m\u00f5ned erakonnad soovivad, oleks kulut\u00f5hus v\u00f5i perspektiivikas investeering, siis oleks seda juba tehtud v\u00f5i v\u00e4hemalt plaani v\u00f5etud. Eleringi viimases varustuskindluse aruandes t\u00f5deti aga hoopis, et Eestis on vaja j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul rajada vanade p\u00f5levkiviplokkide asemele kuni 1000 MW t\u00e4iesti uusi juhitavaid v\u00f5imsusi.<\/p>\n
Tegelikult peitub elektri k\u00f5rge hinna p\u00f5hjus selles, et oleme lootusetult hiljaks j\u00e4\u00e4nud uute ja CO2 kulukomponendist s\u00f5ltumatute elektritootmisv\u00f5imsuste rajamisega. Puudu on nii tuuleparkidest, salvestitest kui ka neid t\u00e4iendavatest reservv\u00f5imsustest, kus oleks v\u00f5imalik kasutada kodumaiseid gaasilisi v\u00f5i tahkeid biok\u00fctuseid v\u00f5i muid taastuvk\u00fctuseid.<\/p>\n
Uute jaamade rajamine ootab riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikute otsustusjulgust kehtestada vastavaid planeeringuid ning l\u00e4bi viia vajalikke v\u00e4hempakkumisi v\u00f5i hankeid. ETS on vajalik abin\u00f5u, kuid ilma muid takistusi \u00fcletamata sellest \u00fcksi ei piisa, et uusi elektrijaamu turule tuua.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oleme lootusetult hiljaks j\u00e4\u00e4nud uute ja CO2 kulukomponendist s\u00f5ltumatute elektritootmisv\u00f5imsuste rajamisega. ETS on vajalik abin\u00f5u, kuid ilma muid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":120943,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[84],"tags":[42453,37,33,35,848,26060,655,1849,173,34,36,15689,7393,18339,140,215,144,56160,2596,19069],"class_list":["post-120942","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-muusika","tag-co2-heide","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-elektrijaamad","tag-elering","tag-energeetika","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-ets2","tag-kliimapoliitika","tag-meelelahutus","tag-music","tag-muusika","tag-silver-sillak","tag-taastuvenergia","tag-taastuvenergia-koda"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116171224050496750","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120942","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=120942"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/120942\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/120943"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=120942"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=120942"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=120942"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}