Urmas Vadi elab Tartus Tammelinnas v\u00e4ikeses eramajade rajoonis. Kuigi kirjutamine vajab vaikust ja eraldatust, asub hubane kirjanikumaja koduhoovis, et naisest ja lastest mitte kaugel olla ja nende tegemistega liituda kohe, kui kirjutamist\u00f6\u00f6 selleks p\u00e4evaks tehtud saab.<\/p>\n
“Enne, kui lapsi ei olnud, siis minu p\u00e4ev n\u00e4gi v\u00e4lja selline, et ma tegin arvuti lahti ja hakkasin m\u00f5tlema, mida ma kirjutan. M\u00f5nikord ei tulnudki head m\u00f5tet, siis lihtsalt passisin. Ja siis, kui lapsed olid v\u00e4ikesed, aga see kirjutamise vajadus oli ikkagi h\u00e4sti tugev, siis ma juba peas m\u00f5tlesin v\u00e4lja, et mida ma kirjutan ja nii kui nad magasid, tegin kiiresti arvuti lahti, kiiresti-kiiresti kirjutasin k\u00f5ik \u00e4ra. See on mulle kuidagi sisse j\u00e4\u00e4nud. V\u00f5ib-olla t\u00e4nu neile olengi palju produktiivsem,” r\u00e4\u00e4kis Vadi.<\/p>\n
Kui sageli on kirjanikud pigem \u00f6ise eluviisiga, siis Vadi kirjutab just varahommikuti. “Siis ma tulengi siia, laua taga hakkan kirjutama, v\u00f5ib-olla v\u00f5tan m\u00f5nikord v\u00f5ileiva v\u00f5i kohvi kaasa ja siis kuskil neli tundi kirjutan.”<\/p>\n
Perekonnanime pidi kutsuvad teda juba aastak\u00fcmneid nii l\u00e4himad s\u00f5brad kui ka oma naine, kellega elu viis kokku l\u00f5puklassi ajal kooliteatrit tehes. 29 aastat tagasi esimesest pilgust s\u00fcttinud armastusest punap\u00e4ise Eeva vastu on perre s\u00fcndinud kolm last. Vadi loometee alguses pidi abikaasa t\u00e4itma ka tema teoste esimese lugeja rolli, mida ta enda hinnangul kuigi h\u00e4sti v\u00e4lja ei kandnud.<\/p>\n
“Sest sa pead midagi \u00fctlema ja juhul kui ei ole kohe sada protsenti ja kui sa ei saa seal vastu h\u00f5isata, siis on see ikkagi v\u00e4ga-v\u00e4ga keeruline,” meenutas abikaasa Eeva ja nentis, et vahel v\u00f5is ta arvamus ka kaasat solvata. “Ega ma ilmselt liiga osav ei olnud.”<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” v\u00f5ttep\u00e4eval k\u00fclastas Vadi ka oma kunagist koolimaja, millega tal just liiga h\u00e4id m\u00e4lestusi ei ole. “See oli ikkagi vastik kool ja ma ei tundnud ennast seal h\u00e4sti. Aga t\u00e4na toimub seal mingisugune hariduslaat, kuhu on Tartu kirjanikud kutsutud enda raamatuid m\u00fc\u00fcma. Ma v\u00f5tan ka enda kasti ja teeme \u00e4ri.”<\/p>\n
90-ndatesse j\u00e4\u00e4nud teismeiga oli Tartus karm aeg \u2013 k\u00f5nealuse Variku kooli k\u00f5rval, praeguses kutsekoolis, asus vene kool. Sealsed kaagid passisid \u00f5htuti oma kooli nurgal, et eesti poistele peksa anda. Enda eest tuli pidevalt seista, rusikad said treenitud. Koolis aga \u00f5ppimist ei v\u00e4\u00e4rtustatud.<\/p>\n
“Siin oli ka mingisugune vastik vibe. Mulle tundus, et siia saadeti k\u00f5ige halvemad \u00f5pilased linna pealt kokku ja tundus, et \u00f5petajatega oli umbes sama asi,” nentis kirjanik. “Ma arvan, et mul oli \u00f5piraskus \u2013 ma ei osanud \u00f5ppida. Ja siis minu varjamise meetod oli see, et ma ei viitsigi \u00f5ppida v\u00f5i olen selline \u00e4ge t\u00fc\u00fcp ja luuser ja k\u00f5ik.”<\/p>\n
Tulevane kirjanik Vadi lausa vihkas lapsena lugemist. “K\u00f5ige hullemad asjad olid kirjeldused, mingisugused viljap\u00f5llukirjeldused v\u00f5i n\u00e4iteks V\u00e4ike Illimar oli k\u00f5ige t\u00fc\u00fctum t\u00fc\u00fcp \u00fcldse \u2013 mingi v\u00e4ike tark poiss k\u00e4ib vaatab mingit porilampi, mis on \u00e4ra j\u00e4\u00e4tunud ja siis saab sellest lehek\u00fclje kirjutada,” lausus ta.<\/p>\n
Vadist kujunes pikajuukseline l\u00f5ngus, metal-muusikat kuulav tanksaabastes satanist. Et toonasest kalkarist kunagi kuulus kirjanik saab, kes aastak\u00fcmneid hiljem oma teoseid vihatud koolimaja seinte vahel m\u00fc\u00fcb, ei ennustanud miski. Tulevane kirjanik lasi oma toonased koolikirjandid hoopis teistel valmis kirjutada. Ja teinegi paljastus: menukis “Kuu teine pool” kujutatud koolimaja, mille v\u00e4lisseinale minategelane kirjutab suurelt “Triinu on lits”, on seesama vihatud Variku kool, mis toona kandis Tartu 14. keskkooli nime.<\/p>\n
P\u00f5hikooli l\u00f5putunnistusele maandus keemia “kaks”, sellega g\u00fcmnaasiumisse asja polnud. Edasi tuli ehituskool, ent sealgi ei osanud Vadi end leida ja \u00f5pingud j\u00e4id pooleli. Siis t\u00f6\u00f6, et raha teenida. Hommikust \u00f5htuni tislerit\u00f6\u00f6kojas vibudetailidesse aukude puurimine oli aga n\u00fcri, nii et l\u00f5puks j\u00e4i noormees lihtsalt tegevusetult koju. P\u00f6\u00f6re tuli, kui \u00fcks vanem s\u00f5ber t\u00f5i noorele satanistile lugeda Bulgakovi romaani “Meister ja Margarita”.<\/p>\n
“Ma m\u00e4letan, et kui ma seda Bulgakovit lugesin, siis mul tekkis selline m\u00f5te, salasoov, et ma tahaks ise ka kirjanikuks hakata. Siis ma parandasin \u00f5htukoolis enda halva hinde \u00e4ra ja sain l\u00e4bi ime kirjandusklassi minna. Kuidagi sain sinna sisse ja see oli minu jaoks nagu t\u00e4iesti elumuutev nagu hetk,” meenutas ta.<\/p>\n
Uus kool, kuhu klassikaaslastest kaks aastat vanem Vadi endalegi \u00fcllatuseks vastu v\u00f5eti, oli kirjanduskallakuga Forseliuse kool. “Kui nendes eelmistes koolides, kus ma k\u00e4isin, pidid h\u00e4sti palju kaklema, kogu aeg oli mingi jama ja selline v\u00e4givaldsusasi, siis siin oli k\u00f5ige \u00e4gedam t\u00fc\u00fcp see, kes kirjutas luuletusi v\u00f5i mingeid tekste ja tegi kooliteatrit.”<\/p>\n
Vadi torkas klassijuhatajale ja kirjandus\u00f5petajale Helja Kirberile teiste seast kohe silma, ja mitte \u00fcksnes oma pika kasvu t\u00f5ttu. “Oli esimese septembri p\u00e4ev ja klassijuhataja tund, r\u00e4\u00e4kisin oma sissejuhatavat juttu ja siis ma n\u00e4gin, et siin istus \u00fcks poiss hobusesabaga, pikkade juustega ja ta kogu aeg vaatas ja j\u00e4lgis, mida ma r\u00e4\u00e4gin,” r\u00e4\u00e4kis endine \u00f5petaja.<\/p>\n
“Helja oli \u00d5petaja k\u00f5ige suurema t\u00e4hega. Tema juures v\u00f5isidki tunda ennast vabalt. Need anal\u00fc\u00fcsid, mis me siin tunnis l\u00e4bi viisime, olid nii p\u00f6\u00f6rased ja lennukad ja huvitavad, et siin ei olnud mingisuguseid piire, ei olnud sellist lugemiskontrolli, vaid sa v\u00f5isid vabalt enda m\u00f5tte lendu lasta ja see oli h\u00e4sti,” kirjeldas Vadi.<\/p>\n
Vadist sai kirjanik veel g\u00fcmnaasiumis, kui avaldas oma esimese miniatuurse jutukogu “Kui klosetist kerkib kloaak”, millest juba purskus ehtvadilikku \u00fcle v\u00f5lli fantaasiak\u00fcllast tegevustikku.<\/p>\n
Edasi viis tee Tallinna \u00dclikooli Rudolf Allaberdi k\u00e4e alla raadiore\u017eiid tudeerima ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu on juba ajalugu. Kui edaspidi luges ta valimatult juba k\u00f5ike, siis \u00e4ngistavalt m\u00f5junud “T\u00f5e ja \u00f5igusega” tegi ta rahu alles aastaid hiljem Austraalia p\u00e4ikese all valget veini k\u00f5rvale lonksates. See on kandnud teda siiani. \u00c4sja t\u00f5i ta selle t\u00fcviteksti esimese osa lavale Kinoteatri “L\u00fchkarite” sarjas eksperimentaalsest ps\u00fchholoogiast p\u00e4rit konstellatsiooniteraapia vormis, mis aitab uuritavaid tegelasi ruumis s\u00fcsteemselt paigutades nende sisemiste motiivideni j\u00f5uda.<\/p>\n
Kui Andres ja Pearu on fiktiivsed vanamehed Eesti kirjandusest, siis varasemalt on Vadi oma heatahtliku huumori ja p\u00f6\u00f6rase fantaasia abil lustinud ka mitmete p\u00e4riselu kultuurikor\u00fcfeedega, kes valdavalt elanud ja m\u00f5ned ka surnud veel enne tema s\u00fcndi, alates Georg Otsast ja Valdo Pandist, l\u00f5petades Mati Talviku ja elava klassiku Peeter Volkonskiga.<\/p>\n
Vadi on ka ennast oma teostesse sisse kirjutanud, kuigi mitte alati nimeliselt. 2023. aastal ilmunud “Kuu teine pool”, mis esmalt vallutas m\u00fc\u00fcgiedetabelid ja t\u00f5usis mullu Eesti raamatukogude enimlaenutatud teoseks, on senistest k\u00f5ige isiklikum. Vadi ise nimetab seda autofiktsiooniks.<\/p>\n
“Kui mu ema haigeks j\u00e4i ja suri, siis ma sain kohe aru, et ma pean sellest raamatu kirjutama. Kui ma v\u00e4ike olin, siis mu ema ikka vahepeal hirmutas mind ja \u00fctles, et kui ma halvasti k\u00e4itun \u2013 me k\u00f5ik teadsime, et ta s\u00fcda on haige \u2013, siis ta v\u00f5ib \u00e4ra surra. See oli minu jaoks h\u00e4sti suur hirm lapsep\u00f5lves,” nentis ta.<\/p>\n
L\u00f5puks sai haige s\u00fcdamega ema hoopis ajuinfarkti. “Ja siis ta lebas kuus kuud voodis, oli hooldushaiglas niimoodi, et k\u00f5ik organid hakkasid vaikselt \u00fcles \u00fctlema. Siis ma k\u00fcsisin arsti k\u00e4est, et millal ta \u00e4ra sureb. Arst \u00fctles, et vaadake, tema s\u00fcda on nii tugev, et see lihtsalt l\u00f6\u00f6b v\u00e4simatult edasi. Siis ma muidugi hakkasin seal arstikabinetis k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega naerma, et just seesama paradoks, et sa nagu tead, et kui sa sured, siis sa sured s\u00fcdamega, ja l\u00f5puks on s\u00fcda see, mis ei lase sul surra.”<\/p>\n
Just sellest vastuolust sai Vadi romaani t\u00f5ukepunkt ja s\u00fcndis julgus kirjutada asjust, mis tema jaoks p\u00e4riselt olulised on. Ometi oleks Vadi bestseller peaaegu sahtlisse j\u00e4\u00e4nud, sest lugu tundus talle liigagi isiklik. Kuid selgub, et selleski on universaalsust.<\/p>\n
“Ma olen saanud ka m\u00f5nelt inimeselt kirju v\u00f5i tagasisidet, et mina \u00e4rkasin ka \u00f6\u00f6sel \u00fclesse ja hiilisin ema-isa voodi juurde, kuulasin, kas nad hingavad ja l\u00e4ksin siis magama tagasi,” t\u00f5i kirjanik v\u00e4lja. Raamatuid kirjutades ta aga lugejate peale ei m\u00f5tle, muidu ei tuleks asjast midagi v\u00e4lja.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalavahetusel sai Vadi 49-aastaseks, seega seisab populaarne rahvakirjanik oma esimese juubeli l\u00e4vel. Aga tseremoniaalset t\u00e4helepanu ta ei armasta. Ka oma s\u00fcnnip\u00e4eva Vadi enamasti ei pea.<\/p>\n
“Tegelikult ei ole ju vahet, kui vana sa oled v\u00f5i mis su numbri ette l\u00f6\u00f6b. Ma olen t\u00e4pselt sama t\u00fc\u00fcp ikka, kes on siin s\u00f5prade b\u00e4ndis\u00e4rgiga, k\u00e4ib nende kontserdil, kuulab vahepeal death metal’it ja joob vahepeal \u00f5lut,” leiab ta.<\/p>\n
Ka ajalukku tahab Vadi minna eesk\u00e4tt oma tekstide, mitte m\u00f5ne v\u00e4lise atribuudiga, nagu m\u00e4lestustahvel v\u00f5i pink. V\u00f5i kui \u00fcldse midagi ajalist, siis ikka ehtvadiliku kiiksuga.<\/p>\n
“J\u00fcri Ehlvestil on Tartus \u00fcks h\u00e4sti tore kivi: Vallikraavi t\u00e4navas on \u00fche munakivi sisse graveeritud “J\u00fcri Ehlvest” ja see on k\u00f5ik. Kes teab, kus see on, see teab. V\u00f5ib-olla ma tahaks ka mingit sellist asja, mitte kivi, aga et kuskil nagu salakohas on mingi puujuure all piimapudeli sisse midagi kirjutatud. See on ka k\u00f5ik.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Urmas Vadi elab Tartus Tammelinnas v\u00e4ikeses eramajade rajoonis. Kuigi kirjutamine vajab vaikust ja eraldatust, asub hubane kirjanikumaja koduhoovis,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121242,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,5564],"class_list":["post-121241","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-urmas-vadi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116173076235139697","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121241"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121241\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}