{"id":121349,"date":"2026-03-05T03:02:07","date_gmt":"2026-03-05T03:02:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/121349\/"},"modified":"2026-03-05T03:02:07","modified_gmt":"2026-03-05T03:02:07","slug":"valitsus-voib-pakkuda-tanklatele-riigikutust-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/121349\/","title":{"rendered":"Valitsus v\u00f5ib pakkuda tanklatele riigik\u00fctust | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Pinged L\u00e4his-Idas ja P\u00e4rsia lahe piirkonnas survestavad tugevalt \u00fcleilmset k\u00fctuseturgu ning laevaliiklus kriitiliselt t\u00e4htsal Hormuzi v\u00e4inal on tugevalt raskendatud.<\/p>\n<p>Umbes kolmveerand sellest k\u00fctusest, mida Eesti tanklates autodesse v\u00f5i veokitesse tangitakse, p\u00e4rineb Poola taustaga Orlenilt ning enamik sellest omakorda Leedust Ma\u017eeikiai rafineerimistehasest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud veerand k\u00fctustest imporditakse aga Soome Nestelt, kellel on rafineerimistehas Porvoos.<\/p>\n<p>Varude keskuse juhatuse liige Priit Enok r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et seni pole Orlenil ega ka Nestel tarneraskusi esinenud.<\/p>\n<p>&#8220;Orlen on kinnitanud, et praegu [kolmap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal \u2013 toim.] neil k\u00f5ik tarned toimuvad plaanip\u00e4raselt. Meie piirkonna ettev\u00f5tted ei ole ka nii selges s\u00f5ltuvuses \u00fchest tarnekanalist,&#8221; \u00fctles Enok.<\/p>\n<p>Enok r\u00e4\u00e4kis, et sellest toornaftast, mis j\u00f5uab Eestiga seotud rafineerimistehastesse, p\u00e4rineb P\u00e4rsia lahe piirkonnast umbes veerand. See ei t\u00e4henda samas, et iga neljas &#8220;naftamolekul&#8221; oleks l\u00e4binud Hormuzi v\u00e4ina \u2013 valdavalt saadakse kaup k\u00e4tte Vahemere sadamatest.<\/p>\n<p>Veerand v\u00f5i isegi rohkem rafineerimistehastesse j\u00f5udvast toornaftast p\u00e4rineb laias laastus veel P\u00f5hjamerest ehk Norrast. Lisaks tuleb veerand veel Aafrikast ja veerand P\u00f5hja- v\u00f5i L\u00f5una-Ameerikast, selgitas ta.<\/p>\n<p>Priit Enok \u00fctles, et v\u00f5rreldes Vene-Ukraina s\u00f5ja algusp\u00e4evadega on piirkonna toornafta turg samas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt mitmekesistunud. &#8220;2022. aastal, kui nii Orleni kui ka Neste tehas v\u00f5ttis valdava osa toornaftast Venemaalt, siitsamast l\u00e4hedalt Venemaa sadamatest, siis me olime palju rohkem s\u00f5ltuvad \u00fchest tarnijast,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Varude keskuse juhatuse liige r\u00e4\u00e4kis, et tegelikult on Eesti aga vaid v\u00e4ike kivikene suurest \u00fcleilmsest s\u00fcsteemist ning see, mis toimub k\u00fctuste turul, s\u00f5ltub praegu eesk\u00e4tt sellest, mis toimub L\u00e4his-Idas.<\/p>\n<p>Enok: 50-protsendise t\u00f5en\u00e4osusega avavad riigid oma k\u00fctusevarud<\/p>\n<p>Enok, kes on \u00fchtlasi ka rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) energiajulgeoleku ning energiaturgude komiteede esimees, r\u00e4\u00e4kis, et maailma naftaturgudel toimuv on praegu niinimetatud kollases stsenaariumis. See t\u00e4hendab, et toornafta hinnad on k\u00fcll t\u00f5usnud, kuid \u00fcleilmsel turul naftast praegu puuduj\u00e4\u00e4ki ei ole.<\/p>\n<p>&#8220;Kui me t\u00f5esti n\u00e4eme energiaagentuuris, et f\u00fc\u00fcsiliselt on probleem juba selline, et barreleid hakkab turul puudu j\u00e4\u00e4ma, siis meil on v\u00f5imekus reageerida olemas. Sellel n\u00e4dalal seda otsust aga t\u00f5en\u00e4oliselt ei tule. Me hindame esmasp\u00e4eval uuesti ja ma arvan, et see t\u00f5en\u00e4osus, et me otsustame j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal varud vabastada v\u00f5i \u00fchiselt kasutusele v\u00f5tta, on kuskil 50-50. See k\u00f5ik s\u00f5ltub aga selle s\u00f5jalise konflikti j\u00e4tkumisest,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Enok.<\/p>\n<p>Kui rahvusvahelise energiaagentuuri riigid peaksidki otsustama v\u00f5tta tarneraskuste ennetamiseks kasutusele riiklikud k\u00fctusevarud, siis oleks sarnase valikukoha ees ka Eesti. Nii nagu teistelgi, on ka Eestilgi umbes kolme kuu bensiini, diisli ja lennukik\u00fctuse varu.<\/p>\n<p>Enok \u00fctles, et kui teised rahvusvahelise energiaagentuuri liikmed peaksid pakkuma k\u00fctust riiklikest varudest, siis otsustaks t\u00f5en\u00e4oliselt samamoodi ka Eesti valitsus.<\/p>\n<p>&#8220;Ma pigem ennustan, et kui maailmaturul on probleemid, siis see ulatub ka meieni ja meil tuleb ilmselt solidaarselt ja meie enda huvidest l\u00e4htuvalt ka tegutseda. V\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt me siis varud ka kasutusele lubame,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Riiklikku k\u00fctust v\u00f5ib pakkuda ka ilma tarneraskusteta<\/p>\n<p>Varude keskuse juhatuse liige r\u00e4\u00e4kis, et valitsus v\u00f5ib otsustada pakkuda tanklatele k\u00fctust riiklikust varust isegi siis, kui meiega seotud rafineerimistehastel tarneraskusi ei esine.<\/p>\n<p>Samamoodi otsustas <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1608532990\/riik-votab-vedelkutusevarust-kasutusele-5000-tonni-diislikutust\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">valitsus v\u00f5tta riigi vedelk\u00fctusevarust kasutusele 5000 tonni diislik\u00fctust ka n\u00e4iteks 2022. aasta m\u00e4rtsis<\/a>. Ka toona oli Eesti varustatus bensiini ja diislik\u00fctusega h\u00e4sti tagatud, kuid otsusega toetati eesk\u00e4tt k\u00fctuste rahvusvahelist tarnekindlust.<\/p>\n<p>&#8220;Eestis ei olnud toona kohapeal defitsiiti, aga tol hetkel pidas valitsus \u00f5igeks, et oleme teiste partnerriikidega solidaarsed. Selle n\u00e4ite pealt v\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00f5ib minna ka niimoodi, et meil kodus on asjad korras, aga me l\u00e4heme solidaarselt ennetama puuduj\u00e4\u00e4ki globaalsel turul,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Enok.<\/p>\n<p>Enok selgitas, et kui valitsus otsustaks v\u00f5tta kasutusele riikliku vedelk\u00fctusevaru, siis t\u00e4hendab see sisuliselt lihtsalt seda, et varude keskus ehk riik v\u00f5tab \u00fcle naftatoodete maaletoojate \u00fclesanded. &#8220;Tegemist on turup\u00f5histe toimingutega, mis t\u00e4hendab, et me m\u00fc\u00fcme turuosalistele kaupa maaletoojate asemel,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>See, millises mahus vedelk\u00fctust turule pakkuda, ei ole aga teada.<\/p>\n<p>&#8220;See on juba valitsuse otsus, et kas me teeme k\u00e4ttesaadavaks n\u00e4iteks n\u00e4dalaks v\u00f5i kaheks n\u00e4dalaks vajamineva varu. P\u00f5him\u00f5tteliselt saavad aga suuremad m\u00fc\u00fcjad suurema koguse ja v\u00e4iksemad m\u00fc\u00fcjad v\u00e4iksema koguse, vastavalt nende varasemale turuosale,&#8221; selgitas Enok.<\/p>\n<p>Riiklike varude kasutuselev\u00f5tt langetaks k\u00fctuse hinda<\/p>\n<p>Enok r\u00e4\u00e4kis, et kui rahvusvahelise energiaagentuuri liikmesriigid otsustaksidki turule k\u00fctust oma varudest pakkuda, siis m\u00f5jutaks see kindlasti ka k\u00fctuse hinda.<\/p>\n<p>&#8220;Ka t\u00e4na [kolmap\u00e4evane \u2013 toim.] oli \u00fcks uudis selline, et maailmaturu hinnad ei langenud, kuna rahvusvahelise energiaagentuuri eilne [teisip\u00e4evane \u2013 toim.] koosolek ei j\u00f5udnud otsuseni. Turuosalised ootavad iga uudist ja see oleks n\u00e4idanud, et turul on t\u00e4iendav pakkumine. Varude kasutusele lubamine peaks seega m\u00f5jutama seda, et turul on suurem pakkumine ja hinnad v\u00f5iksid kas alla tulla v\u00f5i v\u00e4hemalt mitte t\u00f5usta. Mingit matemaatilist mudelit ei ole samas aga v\u00e4lja pakkuda, et kui palju see sentides v\u00f5i eurodes oleks,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Eesti strateegilise vedelk\u00fctusevaru maht on 90 tavatarbimise p\u00e4eva ning seda hoiustatakse l\u00f5pptoodetes nagu bensiin, diislik\u00fctus ja lennukik\u00fctus. Valdav osa ehk 88 protsenti k\u00fctusevarust asub Eesti territooriumil. Varu peamine eesm\u00e4rk on tagada siseriiklik tarnekindlus olukordadeks kui k\u00fctuseimport on h\u00e4iritud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pinged L\u00e4his-Idas ja P\u00e4rsia lahe piirkonnas survestavad tugevalt \u00fcleilmset k\u00fctuseturgu ning laevaliiklus kriitiliselt t\u00e4htsal Hormuzi v\u00e4inal on tugevalt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121350,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[7391,26,27,37,33,35,4527,34,36,31,32,21,46527,20573,56098,393,4376,28,29,4257,2201,19,56279,25,23,24,22,20,15589,30],"class_list":["post-121349","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-autokutus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-energia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hormuzi-vain","tag-iea","tag-iraani-soda","tag-kutus","tag-lahis-ida","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nafta","tag-neste","tag-news","tag-orlen","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varude-keskus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116174346158632191","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121349","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121349"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121349\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121350"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121349"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121349"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121349"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}