teatas Eesti siseministeerium<\/a> kolmap\u00e4eval pressiteate vahendusel.<\/p>\nP\u00f5hja-Euroopa riigid on viimastel aastatel suurendanud oma planeerimistegevust v\u00f5imalikuks tulevaseks relvastatud konfliktiks Venemaaga, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.<\/p>\n
“Ukraina kogemused on n\u00e4idanud, et rahvastiku ajutine liikumine v\u00f5imaldab riigi j\u00e4tkuvat kaitsmist, kaitstes samal ajal tsiviilelanikke,” teatas Rootsi kaitseministeerium avalduses, milles teatati vastava dokumendi s\u00f5lmimisest.<\/p>\n
“See memorandum annab riikidele \u00fchise raamistiku, mis v\u00f5imaldab kriisiolukorras tegutseda kiiresti ja koordineeritult, kaitstes inimesi ning hoides samal ajal riikide toimimisv\u00f5imekust,” \u00fctles Eesti siseminister Igor Taro pressiteates.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on kokkuleppe keskmes valmisolek olukordadeks, kus inimesed v\u00f5ivad kriisi t\u00f5ttu hakata iseeneslikult \u00fcle riigipiiride liikuma.<\/p>\n
Reuters meenutas, et nelja aasta jooksul p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse on miljonid inimesed sealt p\u00f5genenud, enamik neist on seniks, kuni konflikt kodus j\u00e4tkub, otsinud varjupaika teistes Euroopa riikides.<\/p>\n
Rootsi teatas, et lisaks transpordi- ja reisikoridoridele h\u00f5lmab piiri\u00fcleste evakueerimiste planeerimine ka inimeste vastuv\u00f5tmist ja registreerimist ning haavatavate r\u00fchmade kaitset.<\/p>\n
“Lepingu eesm\u00e4rk on parandada tsiviilelanikkonna kaitset suurte kriiside v\u00f5i halvimal juhul s\u00f5ja korral,” \u00f6eldi teates.<\/p>\n
Taro: Eesti ei valmistu oma elanike evakueerimiseks<\/p>\n
“Eesti ei planeeri oma elanike evakueerimist teistesse riikidesse. Samas peame realistlikuks, et kriisi korral v\u00f5ivad inimesed liikuda \u00fcle piiride omal algatusel. Meie \u00fclesanne on olla selleks valmis \u2013 teha koost\u00f6\u00f6d naaberriikidega, vahetada operatiivselt infot ja tagada, et selline liikumine oleks v\u00f5imalikult turvaline ja hallatav,” selgitas siseminister Taro.<\/p>\n
Reuters m\u00e4rkis, et Eesti, L\u00e4ti ja Leedu s\u00f5lmisid eelmisel aastal omavahel sarnase lepingu, koostades varuplaanid, et tegeleda v\u00f5imalusega, et sajad tuhanded inimesed p\u00f5genevad Venemaa v\u00e4gede kogunemise v\u00f5i r\u00fcnnaku eest. Soome, millel on Venemaaga 1340 kilomeetri pikkune piir, s\u00f5lmis 2024. aastal sarnase lepingu Rootsiga.<\/p>\n
Siseministeeriumi teatel on Stockholmis allkirjastatud memorandum Eesti jaoks oluline t\u00e4iendus Balti riikide vahelisele elanikkonnakaitse koost\u00f6\u00f6le, mille Eesti, L\u00e4ti ja Leedu s\u00f5lmisid 2025. aasta juunis. Kui Balti kokkulepe keskendub eelk\u00f5ige kolme riigi omavahelisele koost\u00f6\u00f6le ja infovahetusele, siis uus memorandum laiendab koost\u00f6\u00f6d kogu L\u00e4\u00e4nemere ja P\u00f5hjamaade piirkonda.<\/p>\n
3.-4. m\u00e4rtsil toimus Stockholmis k\u00f5rgetasemelisel kohtumine, kus L\u00e4\u00e4nemere riikide esindajad arutasid allkirjastatud koost\u00f6\u00f6memorandumi edasisi samme keskendudes elanikkonnakaitsele ja piiri\u00fclesele koost\u00f6\u00f6le kriisiolukordades.<\/p>\n
Rootsi ja Soome initsiatiivil toimunud kohtumisel osales ka siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli R\u00e4im, kes tutvustas mullu juunis kolme Balti riigi vahel allkirjastatud koost\u00f6\u00f6memorandumi raames seni tehtud tegevusi.<\/p>\n
“Viimaste aastate s\u00fcndmused ja julgeolekuolukord Euroopas on n\u00e4idanud, et \u00fckski riik ei tule suurte kriisidega toime \u00fcksi. Seet\u00f5ttu on oluline, et teeksime koost\u00f6\u00f6d ja koordineeriksime oma tegevusi kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas \u00fchtselt. See aitab meil tagada elanike turvalisuse ka k\u00f5ige keerulisemates olukordades. \u00dchtsed p\u00f5him\u00f5tted ja toimivad piiri\u00fclesed lahendused annavad kindluse, et suudame kriisi korral tegutseda kiiresti, l\u00e4bim\u00f5eldult ja inimeste vajadusi arvestades,” \u00fctles R\u00e4im pressiteate vahendusel.<\/p>\n
Ta lisas, et Balti riigid kasutavad juba praegu \u00fchist platvormi ulatusliku evakuatsiooni ja piiri\u00fclese liikumise planeerimisel ning osalevad ka \u00fcksteise kriisi\u00f5ppustel. Asekantsleri s\u00f5nul on v\u00e4ga oluline ka tsiviil- ja s\u00f5jalise poole \u00fchine planeerimine, mida Eestis on viimastel aastatel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tugevdatud. “Sellist planeerimist ja koost\u00f6\u00f6d on vaja laiendada kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonda, sest oleme NATO liikmed ja naabrid, kes on oma julgeolekus teineteisest s\u00f5ltuvad. Hiljuti allkirjastatud vastastikuse m\u00f5istmise memorandumid v\u00e4ljendavad meie soovi s\u00fcvendada koost\u00f6\u00f6d piirkonnas ja tugevdada \u00fchist valmisolekut,” r\u00f5hutas R\u00e4im.<\/p>\n
Stockholmi kohtumine on osa laiemast koost\u00f6\u00f6st, mille eesm\u00e4rk on tugevdada L\u00e4\u00e4nemere piirkonna riikide valmisolekut ja tagada elanike kaitse ka keerulistes julgeolekuolukordades, m\u00e4rkis siseministeerium.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcmme L\u00e4\u00e4nemere-\u00e4\u00e4rset ja P\u00f5hja-Euroopa riiki otsustasid hakata valmistuma oma kodanike v\u00f5imalikuks piiri\u00fcleseks evakueerimiseks regioonis puhkeva kriisi v\u00f5i s\u00f5jalise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121385,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,9162,31,32,21,6470,56288,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-121384","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-evakueerimine","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kriisivalmidus","20":"tag-laanemeremaad","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116174904578227490","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121384","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121384"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121384\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121385"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121384"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121384"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121384"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}