![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3239201h0f95t24.png\"\/)
Kiudoptilise ja kaabelinterni k\u00e4ttesaadavus asulates (2023). Autor\/allikas: Aasa et al. 2026<\/p>\n“Elame v\u00f5rgu\u00fchiskonnas ja oleme k\u00f5ik digikodanikud. See t\u00e4hendab, et digitaristu k\u00e4ttesaadavus tekitab v\u00f5i v\u00e4hendab v\u00f5imalust \u00fchiskonnas digitaalse kodanikuna osaleda,” \u00fctleb Tartu \u00dclikooli inimgeograafia kaasprofessor Anto Aasa. Digitaalne kodanik ei vaja internetti t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcksnes selleks, et lugeda uudiseid, kasutada pangateenuseid v\u00f5i suhelda s\u00f5pradega, vaid teeb selle toel \u00fcha enam kogu oma t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
“Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis on siin aga kasvavad piirkondlikud erinevused,” osutab Aasa laiemale murekohale. Sestap uuris ta koos kolleegidega, kuidas seostuvad \u00fcle Eesti kolm n\u00e4itajat: kiire kiudoptilise kaabelinterneti olemasolu, IT-ettev\u00f5tete asukoht ja IT-sektori t\u00f6\u00f6tajate elukohad.<\/p>\n
Uuring p\u00f5hines statistikaameti rahvastikuandmetel, Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti interneti\u00fchenduste andmetel ja \u00e4riregistri andmetel ettev\u00f5tete asutamise kohta. “N\u00e4eme asustuss\u00fcsteemi hierarhiat, kus linnades on kiire internet paremini k\u00e4ttesaadav,” toob Aasa v\u00e4lja.<\/p>\n
IT-t\u00f6\u00f6tajate maksutulu toob parema neti<\/p>\n
Uues artiklis keskendusid Anto Aasa ja kolleegid kaabelinterneti k\u00e4ttesaadavusele: mobiilne internet on selle k\u00f5rval t\u00e4iesti omaette kihistus. “Osa inimesi m\u00f5tleb, et kui mobiilne internet on olemas, polegi neil kaabelinternetti vaja. Samas kui r\u00e4\u00e4gime IT-t\u00f6\u00f6st v\u00f5i pilvekeskkonnas t\u00f6\u00f6tamisest, peab andmevahetus olema kiire, stabiilne ja turvaline,” arutleb kaasprofessor.\u00a0<\/p>\n
Seda k\u00f5ike pakub kiire \u00fchendusega, ent investeeringuna kallis valguskaabel. Aasa s\u00f5nul on siin eelis linnadel ja eeslinnadel, kus pole turut\u00f5rget: asustustihedus on seal suurem ja kaabliv\u00f5rgu ehitamine selle v\u00f5rra odavam. “Mida kaugemale tuleb kaablit vedada ja mida h\u00f5redamalt on piirkond asustatud, seda kallimaks ning kehvemaks olukord l\u00e4heb,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
“Kitsalt IT-valdkonnas tegutsevad ettev\u00f5tted koonduvad Tallinnasse ja Tartusse.”<\/p>\n
Uuringust n\u00e4htus, et kaabelinterneti \u00fchendustes laiutavad piirkonniti suured k\u00e4\u00e4rid. Kiire internet ongi koondunud selgelt linnadesse ja nende l\u00e4hi\u00fcmbrusse. \u00dcle 71\u00a0000 inimese ehk 5,4 protsenti rahvastikust elab endiselt aga asustus\u00fcksustes, kus kaabelinternetti \u00fcldse pole \u2013 sellised alad moodustavad Eesti territooriumist ligi poole.<\/p>\n
Kiire kaabelinterneti k\u00e4ttesaadavuse ja IT-ettev\u00f5tete paiknemise vahel on selge seos. “Kitsalt IT-valdkonnas tegutsevad ettev\u00f5tted koonduvad Tallinnasse ja Tartusse. Mida kaugemale keskustest l\u00e4heme, seda v\u00e4iksemaks nende osakaal j\u00e4\u00e4b,” kirjeldab Aasa. Kui kiire internetiga asustus\u00fcksustes moodustavad IT-firmad 7,8 protsenti k\u00f5igist ettev\u00f5tetest, siis aeglase v\u00f5i puuduva \u00fchendusega piirkondades vaid umbes kaks protsenti.\u00a0<\/p>\n
Kiudoptilise ja kaabelinterni k\u00e4ttesaadavus asulates (2023). Autor\/allikas: Aasa et al. 2026<\/p>\n
Suur hulk IT-valdkonna t\u00f6\u00f6tajaid elab samuti palju Tallinnas ja Tartus, aga veel rohkem kipuvad nad koonduma m\u00f5lema linna l\u00e4hivaldadesse. “Kui sul on k\u00f5rgem sissetulek, siis sa ei pea elama seal, kus saad, vaid seal, kus tahad. T\u00e4na tahavad v\u00e4ga paljud elada valglinnas \u2013 Tallinna ja Tartu linnapiirist v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vas kuldses ringis,” selgitab Aasa. Mida kaugemale maapiirkonda, seda v\u00e4iksemaks j\u00e4i IT-t\u00f6\u00f6tajate osakaal elanikkonnas.<\/p>\n
Seejuures oli andmetest n\u00e4ha selget erinevust kohalike sissetulekutes. “Kiire interneti olemasolul on keskmine sissetulek inimese kohta 13 protsenti suurem, kui piirkondades, kus kaabelinternet on aeglane v\u00f5i suisa puudub. Kui me need asjad kokku paneme, hakkab see m\u00f5jutama kohalikku elu,” osutab kaasprofessor. Omavalitsused saavad eelarvesse sissetuleku \u00fcksikisiku tulumaksust. Mida j\u00f5ukamad on kohalikud inimesed, seda suurem on omavalitsuse maksutulu. See v\u00f5imaldab Aasa s\u00f5nul omakorda arendada paremat taristut, et pakkuda paremat teenust.<\/p>\n
Nelja n\u00e4oga digil\u00f5he<\/p>\n
Ehkki artiklis keskendusid autorid seekord IT-t\u00f6\u00f6tajatele, on kiire interneti\u00fchenduse vajadus Anto Aasa s\u00f5nul palju laiem murekoht. Mida aeg edasi, seda rohkem t\u00f6\u00f6tavad inimesed ja ettev\u00f5tted digiplatvormidel. “Probleem on laiem, aga IT-maailmal ja IT-inimestel on olnud teatav aura, mis seostub automaatselt k\u00f5rgemate sissetulekute ning m\u00f5nusama elustiiliga,” selgitab kaasprofessor.<\/p>\n
K\u00fcmme aastat tagasi oli kiire interneti vajadus tema s\u00f5nul palju v\u00e4iksem, ent linnades ja neid \u00fcmbritsevades valdades oli \u00fchendus juba toona kiirem kui mujal. Nii kogunes sinna aegamisi elama maksej\u00f5uline IT- ja muude valdkondade t\u00f6\u00f6tajate seltskond. See kannustas Eestis tegutsevaid telekomifirmasid ise neis piirkondades kaabliv\u00f5rku arendama. “K\u00f5igepealt minnakse arendama sinna, kus saab investeeringu k\u00f5ige kiiremini tagasi ehk maksej\u00f5ulise kliendi juurde. Siis vaadatakse edasi, kas teiste jaoks j\u00e4\u00e4b aega ja tahtmist \u00fcle,” kirjeldab Aasa.<\/p>\n
“\u00d5nneks on Eestis aga riigi toel arendatud fiiberoptilise interneti p\u00f5hiv\u00f5rku, mis on praeguseks suuresti valmis.”<\/p>\n
Seet\u00f5ttu saab Eestiski r\u00e4\u00e4kida digil\u00f5hest, kus \u00fched on v\u00f5itjad ja teised mahaj\u00e4\u00e4jad. Kaasprofessori s\u00f5nul on see tulnud, et j\u00e4\u00e4da. Digil\u00f5he ise koosneb neljast aspektist: esiteks f\u00fc\u00fcsilisest ligip\u00e4\u00e4sust ja arvuti olemasolust, sellele lisandub v\u00f5ime interneti\u00fchenduse eest maksta,\u00a0 kolmandal kohal on vajalikud oskused ja teadmised. “L\u00f5puks n\u00e4eme mingi seltskonna puhul, et v\u00f5rk, arvuti ja isegi oskused on olemas, aga nad ikka ei kasuta seda, sest puudub motivatsioon. Kui \u00fcks nendest l\u00fclidest on puudu, siis digikodanikku ei teki,” s\u00f5nab Aasa.<\/p>\n
Digil\u00f5he neljast aspektist on k\u00f5ige alus tema s\u00f5nul taristu. “\u00d5nneks on Eestis aga riigi toel arendatud fiiberoptilise interneti p\u00f5hiv\u00f5rku, mis on praeguseks suuresti valmis,” m\u00e4rgib ta. Viimastel aastatel on riigi toel arendatud ka n-\u00f6 viimase kilomeetri \u00fchendusi, sest Aasa s\u00f5nul on oluline, et valguskaabel j\u00f5uaks l\u00f5pptarbija koju ning ei j\u00e4\u00e4ks n-\u00f6 t\u00fchjaks torujuhtmeks.<\/p>\n
“Maapiirkonnas pole samas v\u00f5ib-olla m\u00f5tet hakata kohe igale poole kaablit vedama, vaid tasub vaadata elukeskkonda laiemalt,” soovitab ta. T\u00e4hele tasub panna, kas kohalik piirkond suudab pakkuda IT-t\u00f6\u00f6tajatele soovitud elukvaliteeti, sh kiiret internetti. Taristu arendamise k\u00f5rval tuleb kaasprofessori s\u00f5nul pakkuda ettev\u00f5tluse digimeetmeid, et ettev\u00f5tted tuleksid linnadest v\u00e4ljapoole. “Samamoodi on vaja inimestele, kellel tekib v\u00f5imalus \u00fclikiire internetiga \u00fchendumiseks, selgitada, miks see on parem kui mobiilne internet,” lisab Aasa.<\/p>\n
Liiati tuli uuringus v\u00e4lja koroonapandeemia m\u00f5ju: selle j\u00e4rel hakati uusi IT-ettev\u00f5tteid hoogsamalt rajama just kiire internetiga piirkondades. “See on n-\u00f6 positiivse n\u00f5iaringiga mudel, kus parem elukeskkond ja internet meelitavad inimesi juurde ning see k\u00f5ik kasvab. Kus on, sinna tuleb juurde,” \u00fctleb Aasa.<\/p>\n