![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3239561hd005t24.jpg\"\/)
Suvi Autor\/allikas: Tuuliki Kivestu<\/p>\nTallinna \u00dclikooli eesti keele professor Reili Argus uuris kolleegidega 10\u201312-aastaste Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikest laste eesti keele omandamist Tallinna koolides ning j\u00e4lgis nende keelelist arengut aasta jooksul. Ta k\u00f5rvutas saadud andmeid Eestis p\u00fcsivalt elavate peamiselt vene kodukeelega laste andmetega.<\/p>\n
Teadusliku huvi teema vastu tekitas erakordne olukord. \u00dchel hetkel oli Eesti koolis\u00fcsteemis 9000 Ukraina p\u00e4ritolu \u00f5pilast, kes saabusid Eestisse pea korraga. Neil tuli \u00fchtaegu kuidagi Eesti koolidesse ning hakata eesti keelt \u00f5ppima. Tegemist oli justkui argielulise laboriga: keegi neist lastest ei osanud enne Eestisse saabumist eesti keelt. Selline olukord pakkus v\u00f5imaluse vaadelda, kuidas toimub eesti keele kui teise keele omandamine n-\u00f6 nullist Eesti koolides.<\/p>\n
Uuringus kasutas Arguse t\u00f6\u00f6r\u00fchm pildikirjelduse meetodit. Selle k\u00e4igus n\u00e4idatakse lapsele pilti, mis on m\u00f5eldud just keeleoskuse m\u00f5\u00f5tmiseks ja mille on joonistanud kunstnik. Antud juhul kasutasid teadlased selleks illustraator Tuuliki Kivestu pilti “Suvi”, mis valmis spetsiaalselt keeleoskuse uuringute jaoks.<\/p>\n
Pildil v\u00f5is n\u00e4ha vanaema, ema ja isa ning lapsi vees m\u00f6llamas. Tooli all lebas koer ning kajakad istusid p\u00e4evavarju peal. “Terve hulk objekte, mille puhul oli m\u00f5eldud, et laps saaks kasutada ainsust ja mitmust, eri v\u00e4rvide nimetamist, eri asukohti, n\u00e4iteks peal ja taga, ning erinevaid suurusi,” selgitas Argus seda, kuidas pilt oli v\u00f5imalikult keelekeskselt l\u00e4bi m\u00f5eldud.<\/p>\n
Suvi Autor\/allikas: Tuuliki Kivestu<\/p>\n
Lapsel paluti r\u00e4\u00e4kida, mida ta pildil n\u00e4eb. “Laps, kelle keeleoskus on veel kehvake, nimetab tavaliselt esemeid, mida ta pildil n\u00e4eb. N\u00e4iteks tool, ema, lind, p\u00e4ike, meri. Need, kes oskavad keelt juba rohkem, r\u00e4\u00e4givad enamjaolt sidusa loo sellest, kes mida teeb,” kirjeldas Argus.<\/p>\n
N\u00e4iteks oli pildil vanaema, kes m\u00e4\u00e4ris endale p\u00e4ikesekreemi, aga oli mossis n\u00e4oga ning k\u00e4si oli juba \u00fcsna punane. Seega need, kel keeleoskus suurem, saavad r\u00e4\u00e4kida ka emotsioonidest ehk huvitavamaid lugusid, mitte pelgalt objekte nimetada.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm hindas laste keeleoskust kahel aastal: 2024 ja 2025. Arguse s\u00f5nul oli keeleoskuse paranemine p\u00e4ris kenasti n\u00e4htav. Keskmiselt oli teiseks testimiskorraks Ukraina lastel juurde tulnud 12 s\u00f5na, kohalikel muukeelsetel lastel kuus s\u00f5na.<\/p>\n
Kui esimesel aastal olid Ukraina lastel p\u00f5hilised tegus\u00f5nad, mida nad teadsid, magama, lamama, seisma ja ujuma, siis teisel aastal lisandusid vaimseid tegevusi t\u00e4histavad s\u00f5nad. “N\u00e4iteks \u00fctlesid nad, et ma arvan, et see on see v\u00f5i ma m\u00f5tlen, et ta teeb seda. Kasutati ka s\u00f5nu h\u00fc\u00fcab, p\u00e4evitab, ronib ja \u00fcks laps isegi \u00fctles t\u0161illib,” m\u00e4rkis Argus.<\/p>\n
Lai tegus\u00f5nade valik on oluline seep\u00e4rast, et see annab v\u00f5imaluse kirjeldada mitmek\u00fclgsemalt seda, mida nad pildil n\u00e4gid. “Teised lihtsalt nimetasid, et pildil oli see v\u00f5i teine objekt, aga neil ei olnud s\u00f5navara, et r\u00e4\u00e4kida keerulisemalt ja huvitavamalt,” \u00fctles professor.<\/p>\n
Argus selgitas, et keelt \u00f5ppima asudes on vaja esmalt selgeks saada mingi hulk objektide, olendite ja asjade nimetusi. Sinna juurde tuleb aga kohe hakata \u00f5petama tegevusi. Tunnivaatlustel on Argus ise m\u00e4rganud, kuidas \u00f5petajad keskenduvad liiga sageli ainult nimetavas k\u00e4\u00e4ndes nimis\u00f5nadele.\u00a0<\/p>\n
“Keele\u00f5ppe puhul ongi n\u00e4ha, et \u00f5pitakse liiga palju s\u00f5nu, aga mitte konstruktsioone.”<\/p>\n
“See on mingis etapis hea, aga sinna ei tohi pidama j\u00e4\u00e4da. Ruttu tuleb hakata edasi arendama keeleoskust, n\u00e4iteks \u00f5ppides erinevaid k\u00e4\u00e4ndevorme. Toidus\u00f5nu n\u00e4iteks ei ole eriti m\u00f5tet \u00f5ppida nimetavas k\u00e4\u00e4ndes. Mis sa ikka teed s\u00f5naga piim, tomat. Nendest s\u00f5nadest on vaja ruttu selgeks saada osastava k\u00e4\u00e4nde vorm, millega saab soovida ja k\u00fcsida midagi ehk lauset teha. Keele\u00f5ppe puhul ongi n\u00e4ha, et \u00f5pitakse liiga palju s\u00f5nu, aga mitte konstruktsioone,” m\u00e4rkis professor.<\/p>\n
Argus t\u00f5i n\u00e4ite, kuidas ta sattus s\u00f5itma Pakistanist p\u00e4rit taksojuhiga, kes oli l\u00e4binud eesti keele A1- ja A2-taseme kursuse. “Ta \u00fctles, et teab eesti keeles v\u00e4ga palju s\u00f5nu, aga ei oska r\u00e4\u00e4kida eesti keelt. Ta luges mulle ette n\u00e4dalap\u00e4evi, v\u00e4rve, pereliikmeid, numbreid \u2013 t\u00f5esti tohutult s\u00f5nu, aga lauset moodustada ei osanud. Ma kahtlustan, et selle taga ongi see, et \u00f5petatakse liiga v\u00e4he tegus\u00f5nu ja lause moodustamist,” lausus ta.<\/p>\n
\u00dcks kurvav\u00f5itu j\u00e4reldus<\/p>\n
Uuringus v\u00f5rdlesid teadlased kaht r\u00fchma. Esiteks Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke, kes saabusid Eestisse 2022. aastal ning l\u00e4ksid siin esimesse klassi. Nende keeleoskust m\u00f5\u00f5deti kolmanda klassi alguses. Teine r\u00fchm koosnes kohalikest muukeelsetest sama vanadest lastest: need olid Eestis kasvanud, enamasti vene kodukeelega lapsed. Neist kaks kolmandikku oli k\u00e4inud eestikeelses lasteaias. Teadlased hindasid \u00f5pilaste s\u00f5navara ja lausekonstruktsioone.<\/p>\n
“Tulemus oli ausalt \u00f6eldes pisut ehmatav, sest need kaks r\u00fchma olid peaaegu v\u00f5rdsed. Jah, kohalikud muukeelsed lapsed olid natuke paremad ja nad kasutasid rohkem tegus\u00f5nakonstruktsioone. Kui kasutasime statistilist anal\u00fc\u00fcsi, n\u00e4itas see n\u00e4iteks, et s\u00f5navaras ei ole vahe m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. See oli ehmatus seep\u00e4rast, sest eeldasime, et need lapsed, kes on k\u00e4inud eestikeelses lasteaias ning on siin elanud s\u00fcnnist saadik, on p\u00e4ris korralikult s\u00f5jap\u00f5genike r\u00fchmast oma keeleoskuse poolest eest. Me ei leidnud aga seda,” \u00fctles ta. Seega v\u00f5ib tema s\u00f5nul oletada, et eesti keele \u00f5pe v\u00f5ib v\u00e4hemalt osa lasteaedades olla kaheldava kvaliteediga.<\/p>\n
Teaduskirjanduse p\u00f5hjal on varem leitud, et p\u00f5genike keeleoskus areneb veidi kehvemini kui teiste muukeelsete sisser\u00e4ndajate oma, seda sageli traumakogemuste ja sotsiaalsete raskuste t\u00f5ttu. Eesti uuringust see v\u00e4lja ei tulnud. “Aastase j\u00e4lgimise p\u00f5hjal me ei saa \u00f6elda, et Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike keeleoskus areneb kehvemini kui kohalike muukeelsete oma,” m\u00e4rkis Argus.<\/p>\n
“Need, kes juba elavad siin, saavad aru, et nad saavad suurep\u00e4raselt hakkama ka ainult vene keelega.”<\/p>\n
Professor \u00fctles, et nad ei tea t\u00e4pselt, milles p\u00f5hjus seisneb. K\u00fcll aga v\u00f5ib oletada, et k\u00fcsimus on motivatsioonis. “Ukrainlastel v\u00f5ib olla motivatsiooni rohkem, nad v\u00f5ivad tahta sulanduda. Need, kes juba elavad siin, saavad aru, et nad saavad suurep\u00e4raselt hakkama ka ainult vene keelega. Seet\u00f5ttu neil ei ole seda tunnet, et nad peavad ilmtingimata eesti keelt oskama. See on murekoht,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Uuringus vaatasid teadlased ka seda, kuidas m\u00f5jub keeleoskuse arengule see, kas \u00f5pitakse eraldi klassis v\u00f5i koos eestikeelsete lastega. Teadlased eeldasid, et ainult Ukraina lastest koosnevas klassis on keeleoskuse areng aeglasem. See aga uuringust v\u00e4lja ei tulnud. Samas tuleb arvestada, et valim oli v\u00e4ike ning eraldi klassides \u00f5ppivad lapsed olid kahest Tallinna kesklinna koolist.<\/p>\n
“Nii palju kui me vaatlusel n\u00e4gime, siis nendes koolides olid klassid v\u00e4ikesed, umbes 14\u201315 \u00f5pilast, ja motivatsioon oli tugev. Koolis tegelesid keele\u00f5ppega praktiliselt kogu personal \u2013 turvamehest ja s\u00f6\u00f6klat\u00e4dist \u00f5petajateni v\u00e4lja,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Professor k\u00e4is ise \u00fches klassis koolit\u00f6\u00f6d vaatlemas. Seal oli \u00f5petaja eestikeelne ega osanud ei vene ega ukraina keelt, kuid \u00f5petas Ukraina lapsi. “See oli v\u00e4ga tore ja k\u00f5ik toimis. Lapsed r\u00e4\u00e4kisid omavahel enamasti ukraina v\u00f5i vene keeles, sest neil ei olnud veel eestikeelset pagasit, aga \u00f5petaja r\u00e4\u00e4kis nendega alati eesti keeles ja lapsed r\u00e4\u00e4kisid ka \u00f5petajaga eesti keeles. Mingit muret ei olnud,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Uuringu k\u00f5ige olulisem j\u00e4reldus on Arguse s\u00f5nul see, et niiv\u00f5rd t\u00e4htis ei ole koolikorraldus ehk kas muukeelsed lapsed \u00f5pivad eraldi klassis v\u00f5i koos teistega. Hoopis rohkem loeb motivatsioon ja \u00f5petaja, kes on klassi ees. Tema metoodiline p\u00e4devus ning suhtumine on eduka keele\u00f5ppe alus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna \u00dclikooli eesti keele professor Reili Argus uuris kolleegidega 10\u201312-aastaste Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikest laste eesti keele omandamist Tallinna koolides…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121553,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13547,5423,18474,7417,28,29,19,25,56356,27944,407,23,24,22584,22,20,56355,30],"class_list":["post-121552","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keeleope","tag-keeleoskus","tag-koolisusteem","tag-lasteaed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-projekt-uus-kakskeelsus-eestis-ukraina-opilaste-keeleline-kohanemine-eesti-koolis","tag-reili-argus","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-lapsed","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venekeelsed-lapsed","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121552","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121552"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121552\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121553"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121552"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121552"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}