Valitsus volitas energeetika- ja keskkonnaministrit Andres Sutti korraldama uut taastuvenergia v\u00e4hempakkumist maatuuleparkidele mahus kuni kaks teravatt-tunni.<\/p>\n
V\u00e4hempakkumisega toetatakse aastas \u00fche teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut, suurendamise v\u00f5imalusega kahe teravatt-tunnini. Tootmisseadmed peavad valmima hiljemalt 2030. aasta l\u00f5puks.<\/p>\n
Valitsuse 22. jaanuari otsusega j\u00e4id kehtima ka viienda v\u00e4hempakkumise tingimused, mille eesm\u00e4rk oli tuua turule 780 gigavatt-tundi taastuvelektrit hiljemalt 1. juuliks 2027. T\u00e4ielikku ega osalist kehtetuks tunnistamist ei tehtud.\u00a0<\/p>\n
Sutt sai \u00fclesandeks kuulutada v\u00e4hempakkumine v\u00e4lja l\u00e4hemate n\u00e4dalate jooksul.<\/p>\n
“Impordime praegu ligikaudu kolmandiku tarbitavast elektrist naabritelt. Selleks, et muutuda energias\u00f5ltumatuks ja hoida hinnad taskukohasena, on vaja Eestisse kiirelt juurde rajada uusi, tulevikukindlaid tootmisseadmeid. Maismaatuuleparkidel on selles uues mitmekesises tootmisportfellis v\u00e4ga oluline osa. T\u00e4na otsustatud v\u00e4hempakkumine annab arendajatele signaali planeerimiseks,” \u00fctles Sutt.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo m\u00e4rkis pressiteates, et uute maismaatuuleparkide tulekuga langeb ka aasta keskmine elektrienergia b\u00f6rsihind.<\/p>\n
Maatuuleparkide toetusmeedet ehk v\u00e4hempakkumist on pikalt kavandatud. Meede t\u00f6\u00f6tati kliimaministeeriumis v\u00e4lja juba eelmise aasta juunis ning saadeti valitsusse<\/a>, kuid kuna Eesti 200-lt toetust ei saanud, j\u00e4i v\u00e4hempakkumise v\u00e4ljakuulutamine venima.<\/p>\n Eesti 200 juht Kristina Kallas \u00fctles alles hiljuti ERR-ile<\/a>, et on k\u00fcsitav, kas uute tuuleparkide rajamine ilma salvestusmeetmeta tooks elektrihinna tarbijale alla.<\/p>\n