{"id":121689,"date":"2026-03-05T12:35:07","date_gmt":"2026-03-05T12:35:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/121689\/"},"modified":"2026-03-05T12:35:07","modified_gmt":"2026-03-05T12:35:07","slug":"meelis-seedre-kliimaeesmarkide-taitmine-luhtus-meetmete-vastuolulisuse-tottu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/121689\/","title":{"rendered":"Meelis Seedre: kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmine luhtus meetmete vastuolulisuse t\u00f5ttu | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Olen \u00fcle 25 aasta metsa ja metsandusega tegelenud, metsa s\u00fcsinikuvoogude teemal doktorikraadi kaitsnud ja eesm\u00e4rkide kokkuleppimise ajal kliimaministeeriumi (toona keskkonnaministeerium) metsaosakonna juhataja olnud, teema oli minu osakonna hallata. Viimase aja kajastusi lugedes tekkis soov tagamaid ka omalt poolt selgitada. Teen seda puhtalt enda soovil ilma kellegi \u00e4rgituse v\u00f5i soovituseta.<\/p>\n<p>Olime eesm\u00e4rkide seadmise ajal motiveeritud ja indu t\u00e4is, v\u00e4itlesime kirglikult v\u00f5imaluste ja detailide \u00fcle. L\u00f5puks kinnitatud eesm\u00e4rk on poliitiline kompromiss, mis oli v\u00f5imalik toonaste teadmiste kohaselt t\u00e4ita. Ametnikena tegime k\u00f5ik, et argumendid oleksid v\u00f5imalikult selgelt otsustajate laual.<\/p>\n<p>Kahjuks on nii, et s\u00fcsinikusidumist suurendavad tegevused ja mitmekesisust suurendavad tegevused kattuvad harva. Tuleb teha ebamugavaid valikuid.<\/p>\n<p>Selgitamaks v\u00e4lja, kuidas s\u00fcsiniku sidumist suurendada, tegi<a href=\"https:\/\/kliimaministeerium.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2021-09\/LULUCF_uuring_veebi_02_09.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> keskkonnaagentuur vastava anal\u00fc\u00fcsi<\/a> ja see oli peamiseks sisendiks aruteludel. Arvestada ei saa lihtsalt loodusseadustega ja tavametsanduse loogikaga, k\u00f5ike peab vaatama LULUCF-i metoodika kontekstis. Anal\u00fc\u00fcs j\u00e4reldas, et sidumise suurendamiseks ja heite v\u00e4hendamiseks on mitmeid v\u00f5imalusi.<\/p>\n<p>Parem s\u00fcsiniku sidumine ja parem metsa kasv<\/p>\n<p>Eesti metoodika on tipptasemel, seda kasutavad ja arendavad eksperdid on p\u00fchendunud ja hoolivad. Kui minna detailidesse, siis on metoodika \u00fcsnagi hoomamatu, aga seda saab ka lihtsalt vaadelda. Kui metsatagavara (puidu maht) t\u00f5useb, toimub sidumine; kui langeb, toimub heide. Komakohtade juurde j\u00e4\u00e4v muutus tagavaras p\u00f5hjustab suure erinevuse, kuna meil on palju metsa.<\/p>\n<p>&#8220;Samal ajal ei ole need tegevused mitmekesisusele nii ohtlikud, et selle nimel suure kvoodiostuga riskida.&#8221;<\/p>\n<p>Paljude meetmete m\u00f5ju elurikkusele ei ole ilmtingimata v\u00e4ga positiivne ja see paneb paljud kahtlema. Samal ajal ei ole need tegevused mitmekesisusele nii ohtlikud, et selle nimel suure kvoodiostuga riskida. Lootsime, et suudame tegevused ellu kutsuda.<\/p>\n<p>Mida siis oleks saanud teha? M\u00f5ned olulisemad ja ka vastuolulisemad tegevused. Need olid suures osas sisse kirjutatud ka metsanduse arengukavasse ja oleks selle vastuv\u00f5tmisel v\u00e4hemalt mingil m\u00e4\u00e4ral suurema t\u00f5en\u00e4osusega ellu viidud.<\/p>\n<p>Mittemetsamaa metsastamine<\/p>\n<p>S\u00f6\u00f6tis olevale maale metsa istutamine, esmapilgul eriti lihtne ja s\u00fc\u00fctu tegevus. Need on aga paraku need kurikuulsad puup\u00f5llud ehk istandikud, mis tegelikult moodustavad praegustest vanadest metsadest v\u00e4ga suure osa. Enamus inimesi ei suuda isegi hea tahtmise juures 50 aastast puup\u00f5ldu ja nn p\u00e4ris metsa eristada. Metsastamist saab maaomanik teha, et see aga suuremal m\u00e4\u00e4ral juhtuks, on vajalik istutustoetus.<\/p>\n<p>V\u00f5ta aga n\u00e4pust, \u00fcksteise j\u00e4rel hakkas saabuma kirju tegevuse kahjulikust m\u00f5just. K\u00f5lama j\u00e4i argument, et s\u00f6\u00f6tis ja metsa kasvav maa on mitmekesisusele parem kui sama maa sinna istutatud puudega. Hea meel on n\u00e4ha, et mingi l\u00e4bimurre on toimunud ja riik valmistab n\u00fc\u00fcd ette eramaade metsastamiseks<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609917602\/riik-valmistab-ette-eramaade-metsastamiseks-toetuse-maksmist\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> toetuse maksmist<\/a>.<\/p>\n<p>Raiej\u00e4rgselt taimede istutamine ehk metsakultiveerimine<\/p>\n<p>Peale raiet on uue metsap\u00f5lve kiireks taastamiseks vajalik mets uuendada, istutada puud v\u00f5i k\u00fclvata seeme, kuna loodus ise alati uut kiiret metsap\u00f5lve ei paku. Metsa parem kasv toob kaasa parema s\u00fcsinikusidumise, mis on metsakasvatuse \u00fcks keskseid eesm\u00e4rke. Metsa uuendamisel on kindel tulemus v\u00f5rreldes looduse peale lootma j\u00e4\u00e4misega. Riigimetsas tehakse seda eeskujulikult, erametsades on palju arenguruumi. Toetus aitaks, aga ei, pole raha ja pole ka kindel, kui h\u00e4sti see mitmekesisusele m\u00f5jub.<\/p>\n<p>H\u00f5redate metsade raie enne k\u00fcpsusvanust<\/p>\n<p>Meil on p\u00e4ris palju majandusmetsi, mis pole raiek\u00fcpsed, aga enam ei kasva, ei seo s\u00fcsinikku. Nende raie ja uue paremini kasvukohta sobivate liikide istutamine oleks pikas perspektiivis kasulik. Aga mine sa tea, kuidas see mitmekesisusele m\u00f5jub. Ja kuidas kujutada ette, et riik sellist asja soosib, las vinduvad.<\/p>\n<p>Metsamaa pindala s\u00e4ilitamine ja raadamise piiramine<\/p>\n<p>See on \u00fcks v\u00e4heseid edulugusid. Riik kehtestas raadamistasu, mis idee poolest peaks minema kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks. See pani kindlasti paljusid m\u00f5tlema, kas ikka on vaja mets raadata ehk metsa asemel maa muud moodi kasutusele v\u00f5tta.<\/p>\n<p>M\u00f5ned suuremad raadajad on Rail Baltic ja pol\u00fcgoonid, see on \u00fchest taskust raha teise t\u00f5stmine. Aga kui raha l\u00e4heks sidumist soodustavatesse tegevustesse, oleks sellest kliimaeesm\u00e4rkide tarvis kasu. Laekuval rahal pole teatavasti silti, kuid selle raha kasutamiseks sai seadusandlusesse kirja pandud v\u00f5imalikult selge otstarve.<\/p>\n<p>Maaparandus<\/p>\n<p>Maaparandus on p\u00f5llumaade ja metsade kuivendamine v\u00f5i ka olemasolevate kuivenduskraavide renoveerimine. Tegevuse eesm\u00e4rk taimede kasvu v\u00f5imaldamine v\u00f5i soodustamine. Aga sellel teemal ei hakka ma hetkel arvamust avaldama.<\/p>\n<p>V\u00e4\u00e4rindamistehas<\/p>\n<p>Viimasena aga p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas, lahendus mitmetele Eesti metsanduse probleemidele: puidu keemilise v\u00e4\u00e4rindamise tehas. Kui see ehitatakse enne 2030. aastat, siis t\u00e4idame t\u00f5en\u00e4oliselt metsanduse kliimaeesm\u00e4rgi. Ajutine sidumine, mis tuleneb toodetesse seonduvast s\u00fcsinikust, on suur. L\u00f5peks toormaterjali eksport nii suurel m\u00e4\u00e4ral kui praegu.<\/p>\n<p>Metsast tulevast materjalist ei sobi k\u00f5ik saet\u00f6\u00f6stusesse. Palju selles materjalist l\u00e4heb graanuliteks, aga osa sobiks ka tselluloositehasesse. Paraku meil seda tehast ei ole ja kauge maa taha odavat puitu eksportida pole k\u00f5ige otstarbekam, kuigi seda tehakse. Teoorias saaks ka peenema ja uuema tehnoloogiaga palju teha, aga k\u00e4egakatsutav on<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609701567\/samm-puidutehasele-lahemale-rmk-ja-vkg-fiber-solmisid-hea-tahte-kokkuleppe\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> vana hea tselluloos<\/a>.<\/p>\n<p>Suur pilt unustati \u00e4ra<\/p>\n<p>Loomulikult m\u00f5jutab s\u00fcsiniku sidumist ka metsaraie. Raie v\u00e4hendamine on ajutine ja ohtlik meede. Iga metsa eluiga saab otsa, kui mets kasvu l\u00f5petab ja surema hakkab, ei ole sellest kliimale kasu. Puidu osakaal, mida saaks kasutada, j\u00e4rjest v\u00e4heneb, puud m\u00e4danevad lihtsalt \u00e4ra. Raiuda rohkem praegu, et oleks suur asendusefekt, t\u00e4hendaks suurt heidet ja v\u00e4iksemat raiemahtu tulevikus.<\/p>\n<p>Tasakaalukaks l\u00e4henemiseks leidis metsanduse arengukava akadeemikutest ja teadlastest koosnev juhtkogu, et \u00fchtlane metsakasutus on kuldne kesktee. Et saaksime samas mahus metsa raiuda pikki k\u00fcmnendeid. Selles osas aga riigikogu keskkonnakomisjon kokkuleppele ei j\u00f5udnud ja arengukava j\u00e4i aastateks sahtlisse tolmuma.<\/p>\n<p>Turbakaevandusest ei taha palju r\u00e4\u00e4kida, aga metoodika loeb kaevandatud tonnid heiteks. Ja neid tonne on paju.<\/p>\n<p>Meetmeid on veel, aga selgelt oli meil v\u00f5imalus eesm\u00e4rgid t\u00e4ita ja kvoodikaubanduses m\u00fc\u00fcjana osaleda. Kinni j\u00e4\u00e4di detailidesse ja suur pilt unustati \u00e4ra.<\/p>\n<p>Kui eesm\u00e4rke kokku lepiti, siis oli teada, et kui viime ellu vajalikud meetmed ja EL oma eesm\u00e4rgi t\u00e4idab, ei teki meil probleeme eesm\u00e4rgi saavutamisega. Euroopa-\u00fclese eesm\u00e4rgi saavutamisest s\u00f5ltub, kas paindlikkusmeetmeid, mis meid aitaks, saab kasutusele v\u00f5tta. Praegu ei paista see realistlik ja see oli kaheldav ka eesm\u00e4rkide seadmise ajal. Siiski on muidugi motivatsiooniks hea, kui eesm\u00e4rk on pingutama sundiv.<\/p>\n<p>Metsanduse arengukava kirjutades kandsime hoolt, et vajalikud meetmed oleksid selles kajastatud. Arengukava, mis pidi olema kinnitatud enne 2020 aastat, ootab j\u00e4tkuvalt oma aega. \u00dcks konkreetne p\u00f5hjus, miks \u00fcks arengukava on rohkem kui lihtsalt silutud kiri j\u00f5uluvanale, on selle t\u00e4htsus eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks riigieelarvest raha eraldamisel. Arengukava ei taga, et raha eraldatakse, aga annab v\u00e4hemalt tugeva argumendi, miks seda v\u00f5iks teha.<\/p>\n<p>Mingis m\u00f5ttes saab v\u00f5imalikku kvoodiostu vaadata kui investeeringut looduskaitsesse. Meil on 2030. aasta eesm\u00e4rgid vaja saavutada. Kas me suudame need meetmete rakendamise otsused l\u00e4hiajal \u00e4ra teha ja arengukava vastu v\u00f5tta v\u00f5i j\u00e4tame ka uue kvoodikoorma oma aega ootama?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen \u00fcle 25 aasta metsa ja metsandusega tegelenud, metsa s\u00fcsinikuvoogude teemal doktorikraadi kaitsnud ja eesm\u00e4rkide kokkuleppimise ajal kliimaministeeriumi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121690,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,304,2340,28,29,285,2339,5176,19788,3086,10537,10536,19,25,23,24,56420,47163,22,20,30],"class_list":["post-121689","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-kliimaeesmargid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-lulucf","tag-mets","tag-metsamaa","tag-metsandus","tag-metsanduse-arengukava","tag-metsaraie","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tselluloos","tag-tselluloositehas","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116176599493570151","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121689","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121689"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121689\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121690"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121689"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121689"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121689"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}