Odava rohelise elektri m\u00fc\u00fct<\/p>\n
Aastaid v\u00e4ideti, et taastuvenergia on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ige odavam elektrienergia tootmise viis. S\u00fcstemaatiliselt varjati aga j\u00e4rgmist: kuigi tuule- v\u00f5i p\u00e4ikeseenergia kilovatt-tunni puhas tootmiskulu v\u00f5ib t\u00f5epoolest olla madal, koosneb energias\u00fcsteem enamast kui lihtsalt tuuleturbiinidest ja p\u00e4ikesepaneelidest. See n\u00f5uab elektriv\u00f5rke, salvestusrajatisi, reservelektrijaamu tuulevaikseteks \u00f6\u00f6deks, vesinikutaristut ja k\u00f5igi l\u00f5pptarbimissektorite t\u00e4ielikku \u00fcmberkujundamist.<\/p>\n
Eriti paljastav on ladustamise probleem. 2045. aastaks v\u00f5ib Saksamaa vesiniku ladustamise vajadus t\u00f5usta \u00fcle 100 TWh. Vesiniku ladustamise maksumus soolakaevandustes j\u00e4\u00e4b vahemikku 0,66\u20131,75 eurot kilogrammi kohta ja v\u00f5ib seega moodustada kuni veerandi vesiniku tootmise kogumaksumusest. Kogu vesinikutaristu, alates p\u00f5hiv\u00f5rkudest ja ladustamisrajatistest kuni jaotusv\u00f5rkude ja elektrijaamadeni, vajab Saksamaa Gaasi ja Vee Tehnika- ja Teadus\u00fchingu (DVGW) hinnangul v\u00e4hemalt 50 miljardi euro suuruseid t\u00e4iendavaid investeeringuid lisaks H2 p\u00f5hiv\u00f5rgule juba eraldatud 20 miljardile eurole. \u00dche ladustamisrajatise planeerimine ja ehitamine v\u00f5ib aga v\u00f5tta kuni k\u00fcmme aastat ning regulatiivne raamistik on endiselt puudulik.<\/p>\n
Kui kontrolleritel on \u00f5igus: fotogalvaanika dilemma<\/p>\n
\u00d5igesti m\u00e4rgitakse, et Saksamaal on fotogalvaanika laiendamiseks piisavalt katusepinda. Ruumipuudust pole. Kuid ruum ei ehita rajatisi. Seda teevad investorid. Ja nad k\u00fcsivad kasumlikkuse kohta. 2024. aastal tootsid fotogalvaanikad Saksamaal kokku ligi 90 TWh elektrit. Omatarbeks tarbimine on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud ja Fraunhofer ISE kvantifitseeris otse ise tarbitud fotogalvaanika elektrienergia peaaegu 17 TWh-ni.<\/p>\n
Kasumlikkus s\u00f5ltub aga oluliselt omatarbimise m\u00e4\u00e4rast. 10 kWp s\u00fcsteem, mis annab v\u00f5rku ainult elektrienergiat, toodab aastas umbes 800 eurot, samas kui 70-protsendiline omatarbimise m\u00e4\u00e4r toob sisse 2100 eurot. Soodustariifid v\u00e4henevad pidevalt ja alates p\u00e4ikeseenergia tippkoormuse seaduse kehtestamisest v\u00f5idakse need negatiivsete elektrihindade perioodidel isegi t\u00e4ielikult kaotada. P\u00e4ikeseenergias\u00fcsteem ilma piisava omatarbimise ja piisava h\u00fcvitiseta on endiselt hea m\u00f5te, kuid mitte eluj\u00f5uline \u00e4rimudel. Reguleerijal on sel juhul lihtsalt \u00f5igus.<\/p>\n
Munitsipaalettev\u00f5tted on pankroti \u00e4\u00e4rel<\/p>\n
Probleem ei piirdu ainult riikliku energiapoliitikaga. See ulatub isegi omavalitsuste tasandile. PwC uuring n\u00e4itas, et Saksamaa munitsipaalettev\u00f5tted seisavad j\u00e4rgmise kahe aastak\u00fcmne jooksul silmitsi 346 miljardi euro suuruse puuduj\u00e4\u00e4giga, mis moodustab 65 protsenti nende 535 miljardi euro suurusest investeerimisvajadusest. Ainu\u00fcksi elektrijaamade \u00fcmberehitamine maagaasilt biomassile v\u00f5i nende asendamine suurte soojuspumpadega maksaks 75 miljardit eurot.<\/p>\n
Olukorda s\u00fcvendab veelgi see, et munitsipaalteenuste kasum on peaaegu poole v\u00f5rra v\u00e4henenud, keskmiselt 13,5 protsendilt 2018. aastal 8,4 protsendile 2023. aastal, samas kui v\u00f5lg on peaaegu kahekordistunud 2,4 protsendilt 4 protsendile. Samal ajal kohtlevad paljud omavalitsused oma kommunaalteenuseid nagu rahalisi lehmi: selle asemel, et reinvesteerida kasumit h\u00e4dasti vajalikku taristusse, suunatakse see eelarvel\u00fcnkade t\u00e4itmiseks v\u00f5i kahjumliku \u00fchistranspordis\u00fcsteemi rahastamiseks. Energiasiire ei eba\u00f5nnestu siin mitte tehnoloogia puudumise, vaid ebapiisavate finantsaruannete t\u00f5ttu.<\/p>\n
\u00c4rimeeleolu: energia\u00fcleminek on ootere\u017eiimil<\/p>\n
DIHK energia\u00fclemineku baromeeter 2024, milles osales umbes 3600 ettev\u00f5tet, loob skeptilisuse ja ebakindluse pildi. Skaalal -100 kuni +100 hindasid ettev\u00f5tted energia\u00fcleminekut hindega -8,3. Rohkem kui iga kolmas ettev\u00f5te (36 protsenti) hindab m\u00f5ju oma konkurentsiv\u00f5imele negatiivselt, samas kui vaid iga neljas n\u00e4eb seda positiivselt. K\u00f5rged kulud, j\u00e4tkusuutmatu b\u00fcrokraatia ja \u00fcldine keeruline majandusolukord t\u00e4hendavad, et kliimakaitseks on saadaval v\u00e4hem ressursse ja rahalisi vahendeid. Paljud t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted kolivad j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00fcmber ning see trend on suurettev\u00f5tete seas \u00fcha enam levinud.<\/p>\n
Valitsuse energiapoliitika ebakindlus s\u00fcvendab seda vastumeelsust. Ettev\u00f5tted ootavad, et n\u00e4ha, mis juhtub. Paljudes kohtades on energia\u00fcleminek ootel. Kuid majandus, mille t\u00f6\u00f6stusbaas on lagunemas, ei saa endale energia\u00fcleminekut lubada ja energia\u00fcleminek, mis t\u00f6\u00f6stusbaasi \u00f5\u00f5nestab, ei anna oma tulemusi.<\/p>\n
Majanduslik t\u00f5de, mida keegi kuulda ei taha<\/p>\n
Energiasiire on eelk\u00f5ige majanduslik, mitte tehniline probleem. K\u00f5ik vajalikud tehnoloogiad on olemas, alates soojuspumpadest ja fotogalvaanikast kuni elektrol\u00fc\u00fcseriteni. F\u00fc\u00fcsikalised ja tehnilised p\u00f5hialused on lahendatud. Puudub aga toimiv majandusmudel, mis m\u00e4\u00e4raks, kes selle \u00fcmberkujundamise eest maksab, ja selle kindlaksm\u00e4\u00e4ramine on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline. Sest see puudutab jaotusk\u00fcsimusi, mille \u00fcle saab poliitilise s\u00fcsteemi raames l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida vaid suurte raskustega.<\/p>\n
Insener n\u00e4eb probleemi ja valib k\u00f5ige elegantsema tehnilise lahenduse. Kontroller n\u00e4eb arvutusi ja soovitab majanduslikult k\u00f5ige m\u00f5istlikumat varianti. M\u00f5lemad on omal moel \u00f5iged ja just selles peitubki trag\u00f6\u00f6dia. Energiasiire vajab m\u00f5lemat: tehnoloogilist ambitsiooni ja \u00e4rilist taipu. Kuid seni, kuni poliitilist debatti peetakse nii, nagu oleksid kulud t\u00fc\u00fctu detail, mitte keskne v\u00e4ljakutse, j\u00e4\u00e4b \u00fcleminek seisma. Mitte f\u00fc\u00fcsika, vaid \u00e4rijuhtimise t\u00f5ttu.<\/p>\n
Saksamaa T\u00f6\u00f6stus- ja Kaubanduskoda (DIHK) on oma uuringus v\u00e4lja toonud alternatiivse tee, mis h\u00f5lmab muu hulgas terviklikku v\u00f5rgu planeerimist, juba majanduslikult eluj\u00f5uliste taastuvenergiajaamade toetuste j\u00e4rkj\u00e4rgulist kaotamist ning sinise vesiniku ja CCS-tehnoloogiate kasutamist. Kas need ettepanekud saavad poliitilise enamuse toetuse, on isek\u00fcsimus. Kindel on see, et praegune tehnoloogilise maksimalismi strateegia, mida rahastatakse poliitiliste lubadustega ilma kindla finantsaluseta, on j\u00f5udnud oma piirini. Energia\u00fcleminek peab muutuma inseneriunistest eluj\u00f5uliseks \u00e4rimudeliks. Vastasel juhul saab sellest Saksamaa majandusajaloo k\u00f5ige kallim eba\u00f5nnestunud eksperiment.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Odava rohelise elektri m\u00fc\u00fct Aastaid v\u00e4ideti, et taastuvenergia on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ige odavam elektrienergia tootmise viis. S\u00fcstemaatiliselt varjati aga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":121699,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,33765,130,54203,37,33,35,7275,41135,56425,34,36,20645,1284,56426,56427,36540,51,392,16023],"class_list":["post-121698","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-arijuhtimine","tag-business","tag-deindustrialiseerimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektri-hind","tag-energiakulud","tag-energiauleminek","tag-estonia","tag-estonian","tag-finantseerimine","tag-konkurentsivoime","tag-maksumus","tag-riskid","tag-roheline-elekter","tag-saksamaa","tag-toostus","tag-valjakutse"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116176677985237545","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121698","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121698"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/121698\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/121699"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121698"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=121698"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=121698"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}